Pullerits: Keda soosivad rattamaratoni olud?

Pühapäeval tõotab Tartu rattamaratonil tulla kiire sõit. Praegune ilmaprognoos näitab vähemalt stardipäeva hommikuni, et vihma ei tule. Ja see on peamine.

Kuid mida see tähendab?

Ilmselt tähendab soe ja kuiv ilm, et tehniliste ja hulljulgete ja jõuliste sõitjate eelised kahanevad. Need on kõik sellised sõitjad, kellele porine ja libe rada peaks andma nende kogemustest ja uljusest tulenevalt eelise.

Kas äkki seetõttu, et ka möödunud pühapäeval oli soe ja kuiv ilm, tunduski Tartu rattamaratoni rada inimlik ja sõidetav, isegi täiesti üksinda, ise endale tempot tehes? Ei ühtki mudast kohta, kus eelmine aasta sai võitluse ajal ukerdatud, pahkluudeni mütatud, isegi kukutud.

See-eest olid mõned liivased kohad. Kõige mällusööbivamalt seal, kus Harimäele tõusult keerab rada paremale, järgneb kiire laskumine ning selle all vasakpööre metsavahelisele kahe sõiduroopaga rajale – vaat seal on palju paksu liiva, mis võib ratta alt viia.

Kuna hoog ähvardab kuival rajal suureks minna, tulebki just kurvides ettevaatlik olla. Avatud raja sõidul kihutasin vähemalt kahest metsavahelisest kurvist välja.

Kindlasti muutub ka tõusude võtmine lihtsamaks. Näiteks metsavahelisest pikast, üksjagu järsust tõusust umbes 27-28 km enne lõppu läksin eelmisel pühapäeval mängeldes üles. Vihmastes oludes olen seal alati ratast käe kõrval lükanud, ja paljud teised ka.

Ainus tõus, millest möödunud pühapäeval üles ei sõitnud, oli distantsi teise poole algul esimese pikema metsavahelise lõigu algul too kurikuulus lühike seinatõus. Otsustasin, et ei hakka sealt üles pressima, sest kui hoog või jaks peaks poolel mäel otsa saama, siis tekib probleem, et jalg pedaali küljest lahti saada ja mitte tagasi langeda ehk ei pruugi suuta kukkumist vältida. Aga Art Soonets ütles, et tema oli sealt seni samuti alati ratast üles lükanud, kuid seekord sai too tõus vändates alistatud.

Niisiis tuleb tõenäoliselt mõnus sõit. Ei muda, pori ega libedust. Kuid arvestada tuleb suure tolmuga. Avatud raja sõidul suutsid juba kolm-neli ratturit tekitada enda järel märgatava tolmupilve. Kui aga ees kihutab kümneid rattureid ning tuul on mahe, võib olla kindel, et lõpetades on nina ja kõrvad tolmu täis.

Ja üks nõuanne veel: üheksandal kilomeetril hoidke vasakule metsa, mitte paremale põllu äärde!

Mind tunnete ära numbri 741 järgi. Soonetsi number on 444 ja kui rajal haiget saate, siis otsige silmadega numbrit, millise all võistles Moskva olümpial Sebastian Coe. Mis number see oli ja kes sõidab selle all Tartu rattamaratonil?

Lisainspiratsiooni saab siit!

Ja kui keegi küsib, miks mulle Rootsi ei meeldi ja miks ma Rootsist halvasti olen kirjutanud, siis vastuse saate siit: "Ma olen rootslane, aga elan Absurdistanis"!
******

Spring Canyon road, Moab, Utah. 21. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Erki Pütsep sõitmas mullusel Tartu rattamaratonil võidu poole. Tema aeg 2:38.54. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Rattur, ratas käes, mullu Tartu rattamaratonil Astuvere toitlustuspunktis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix 
Foto 3: Ratturid mullusel Tartu rattamaratonil maanteealusest tunnelist väljumas. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix