teisipäev, september 03, 2013

Pullerits: Kas veoautojuhid on aru kaotanud?

Enne, kui räägin sellest kohutavast olukorrast, mis tekkis rattaga sõites Tartu lähedal, põikan korraks suvisele Hiiumaale. Väntasin seal Kärdlas Kõrgessaare poole. Olin linna piires. Kuulsin tagant lähenemas suurt veoautot. Võtsin võimalikult paremale, hästi kõnnitee äärde. Kiirus oli vähem kui 30 km/h.

Veoautojuht alustas minust möödasõitu. Kuna ta tegi seda linnas, ei võtnud ta kuigi palju vasakule. Ta sõitis liiga lähedalt mööda. Aga nagu selgus, saab isegi sel juhul, kui auto sõidab sinust liiga lähedalt mööda, sõita ikkagi veelgi lähedamalt mööda.

Nimelt oli metsaveoautol järelhaagis. Kui auto – aga mitte haagis - oli minust möödunud, hakkas juht võtma sujuvalt tagasi paremale tee serva. Mis, nagu aru saate, tähendab, et järelhaagis vajus mulle vasakult küljelt üha lähemale peale. Võinuks ju üritada hüpet üle teeserva äärekivide kõnniteele, aga mis siis, kui hüpe ebaõnnestub? Või pidurdada järsult? Ent mida aeglasem hoog, seda keerulisem on ju ratast valitseda, eriti kui kõrval on suur monstrum.

Lõpuks jäi vaid mõni üksik sentimeeter puudu, et veoautojuht oleks mulle järelhaagisega matsu andnud.

Samalaadne olukord juhtus paar aastat tagasi Tallinnas Vabaduse platsi lähistel. Seal surus kas buss või lõõtsaga troll, enam täpselt ei mäleta, mind kerge parempöördega kurvis enda ja teeäärse müüri vahele. Taas pääsesin napilt.

Huvitav, kuidas saavad nii suurte sõidukite juhtimise õiguse inimesed, kes ei oska või ei kavatsegi sõidu ajal arvestada, kuidas nende juhitav suur sõiduk tegelikult manööverdab?

Aga need mõlemad juhtumid kahvatuvad võrreldes sellega, mis juhtus eelmise nädala reede õhtupoolikul Ilmatsalu-Tartu teel. Seal, nagu tartlased teavad, on 4-5 km enne Tartu linna piiri põldude vahel viraažiga paremkurv (Tartu poolt sõites vasakkurv). Nähtavus on seal hea, sest tee ääres puuduvad puud, põõsad, majad. Aga mis juhtus!?

Sõitsin rattaga ilusasti oma teepoolel, kiirus oli kindlasti üle 30 km/h, lähenesin Ilmatsalu poolt tollele viraažiga paremkurvile, mida autod saavad kalde tõttu kindlasti võtta 80-90 km/h-ga, ja nägin eemalt vastu sõitmas veoautot. Aga kui veoauto sisenes kurvi, märkasin ühtäkki, et ta ei läbi kurvi viraaži ülemises servas oma sõidurajal, vaid on kogu täiega kaldunud viraaži alaserva vastassuunavööndisse – ja sõidab mulle hooga vastu.

Kuna tegemist on küllaltki järsu ja petliku kurviga – lisaks ristikaldele ehk viraažile on sel ka pikikalle -, siis märkasin seda, et veoauto tuleb mulle otse peale, alles siis, kui meie vahel oli ehk 25-30 meetrit. Asfaldiruumi nõukogudeaegse veoauto ja teeääre vahel ei olnud. Ja teeäär on seal sisekurvis minimaalne. Jõudsin nii palju olukorda hinnata, et nüüd ei jää muud üle - kui ma ei taha laupkokkupõrkes surma saada –, kui pean kraavi keerama.

Sellistes olukordades, ehk teate, jõuab aju täiskäigul väga palju raalida. Nii jõudsin märgata, et õnneks pole kraavi allservas mingit takistust ega tara; jõudsin isegi vaagida, kas sõita alla otse ja järsult või rohkem piki kraavi perve. Kuna järsk allasõit, leidsin, võib lõppeda üle pea lendamisega, valisin laugema kraavi sõidu trajektoori.

Just siis, kui võtsin suuna kraavi, märkas mind ka veoautojuht ning keeras järsult, umbes 10-15 meetrit enne minuga kohakuti jõudmist paremale, oma sõiduraja suunas.

Kraavi perv oli pehme ja liivane, ratas libises alt ära ning prantsatasin külili, reiega kitsale kruusaäärele, ülakehaga asfaldile. Õnneks oli veoauto minu kukkumise ajaks minust mööduda jõudnud, muidu, kes teab, oleks võinud tema rataste alla maanduda. Keskmine, fuck-you-sõrm oli otsast verine, küünarnukk paistes, reis ja säär kriibitud. Arvestades, kui hullusti oleks võinud minna, olid need hädad köömes. Aga ehmatus oli suur.

Pärast kukkumist ajasin end kohe teeääres istuli, vaatasin järele veoautole ja ajasin käed taeva poole, et mees, kurat, mis sa tegid! Mis te arvate, et ta peatus? Loomulikult mitte. Mis te arvate, et ta tahavaatepeeglist ei näinud, mis juhtus? Loomulikult nägi. Aga sõitis rahulikult edasi, nagu poleks juhtunud mitte midagi.

Kuna mu ratas lebas tee ääres kurvis ja lakkusin haavu, pidasid kaks Tartu suunas sõitvat sõiduautot kinni. (Mõned sõitsid siiski ka aeglustamata mööda.) Üks oli uuemat sorti hall Audi, millest väljusid umbes 60-aastane mees ja naine, kes panid ohutuled vilkuma ja tulid küsima, kas vajan abi. Tänasin neid hoolimise eest ja kinnitasin, et pole hullu, jäin ellu ja saan hakkama. Samuti pidas kinni takso, mil oli sõitja peal, et küsida, mis juhtus. Suur aitäh neile, et nad ükskõikselt mööda ei sõitnud, vaid olid valmis vajadusel abi andma.

Mida teeksite selle veoautojuhiga, kui ta kätte saaksite?
***
Veel üks asi jahmatab: kui palju leidub meie seas ikkagi pehmendatud ja komposteeritud ajuga inimesi, kes ei saa absoluutselt aru, et Eesti sport peab olema eesti sport ja mitte mingi üllas ega õilas ega ammugi mõistlik eesmärk ei saa olla imporditud tegelastega kogutud medalisaak. Kirjutasin sellest eelmisel reedel Tartu Postimehe kuukommentaaris "Võõrad suled" - ja hämmastav, kui paljud inimesed sellest aru ei saanud, vaid lasid lahti oma tavapärase registri, et appi-appi, milline rassism ja ksenofoobia ja muu selline, ütlen otse, totaalne joga. Lugege neid kommentaare: need aitavad avada silmi, kui väärastunud arusaamisega inimesi liigub meie keskel.
******
Approaching Spring Canyon, Moab, Utah. 21. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Kärdla-Kõrgessaare maantee ja selle äärne kergliiklustee Hiiumaal Risti lähedal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Kärdla-Tõrvanina matkatee laudrada Hiiumaal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Militaarmuuseum Tahkuna poolsaarel Hiiumaal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Nõukogudeaegne väikeveok ja bussipeatuse silt Kõpu poolsaarel Hirmuste külas Hiiumaal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Metsavahetee piki Tahkuna poolsaare põhjaserva Hiiumaal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 6: Heltermaa sadam Hiiumaal. Foto autor: Priit Pullerits

51 Kommentaarid:

At 10:05, Anonymous Anonüümne said...

Mulle tundub, et mingil määral on selliste olukordade tekkimises ka jalgratturid ise süüdi. Olles ise tavaharrastaja, juhtusin ükskord sõitma nö kõrgema taseme harrastaja taga - seejuures tema sõitis maantee paremas ääres olevast valgest joonest vasakul, kaldudes kohati isegi tee keskele, samas kui mina sõitsin sellest joonest rangelt paremal. Kumb meist riskib rohkem oma eluga?

Ma saan aru, et tee ääres on asfaldil kiviklibu ja vaja kumme hoida, aga kui peakski kumm lõhki minema, siis see, mida ma kaotan, on ainult mu raha.

 
At 10:07, Blogger Tauno said...

See peaks olema tegelikult paberväljaande teema, et mõnelegi veoauto juhile midagi ajukurdude vahele jõuaks. See on liiga tavaline, et suurte veoautode juhid ei viitsi ka vaba ruumi olemasolul sentimeetritki kõrvale võtta ratturist möödudes.
Interneti kommentaarides seletatakse küll, et suur auto, keeruline manööverdada ja puha. No anna kannatust! Kui ei saa auto juhtimisega hakkama või sõiduk ei võimalda liikluses adekvaatselt manööverdada, siis ei ole ka liiklusesse asja!

 
At 10:48, Anonymous Anonüümne said...

Tere tulemst klubisse!
Jalgratturile on ohtlikud kahte liiki lollautojuhid. Esimesed lõikavad süüdimatult kurve (olen peaaegu laupkokkupõrkesse sattunud ka juhiga, kes sõitis ristmikul mulle vastu vastassuunavööndis -"Ma lihtsalt ei näinud sind!") kõikjal, kus võimalik, ka pimedates kurvides.
Teised on kunnid, kes mingil juhul ei vähenda kiirust, tehes möödasõitu vaatamata sellele, et vastu tuleb auto. Need on eriti jõhkrad ja ülbed tegelased, enamasti veoautojuhid, kellede eest tuleb hoiduda, sest lähedalt mööduv rekka imeb sind tuuletaskusse ja ehmatus võib tasakaalukaotusega lõppeda.

 
At 11:18, Anonymous Anonüümne said...

Kõik autojuhid peaksid vähemalt ühe kuu aastast liiklema jalgratastel, et näha liiklust ka ratturi silmade läbi. Siis nad ehk käituksid ka autoroolis ratturite suhtes veidi hoolivamalt. Tõenäoliselt ei oska nad ette kujutada, mis tunne see on, kui rekka möödub maanteel sõitvast ratturist mõne sentimeetri kauguselt kiirusega 100kmh.

 
At 11:51, Blogger Indrek Sarapuu said...

11:18 teemaarenduseks mõte. jalgratturitega õnnetusse või konflikti sattumises süüdi olevad autojuhid võiks karistuseks panna rattaga kuskil linnast läbi sõitma. Tartus Mõisavahest Ilmatsallu :)
Oleks neile vist päris kainestav ehk. Parem ikka kui tuimalt trahvida.

 
At 12:59, Anonymous Anonüümne said...

Mina ütlen nii, et ratturina oled sa liiklusdzunglis kõige haavatavam olend, isegi jalakäiaga kokku põrgates kukud sa kõrgemalt ja seega ka valusamalt e. siis kui sa sellise teadmisega rajale lähed ning vastavalt ka oma käike ja treeninguid planeerid ning sind kodus ootavatele kallitele inimestele mõtled siis jõuad sa ka tervelt ja tugevamana tagasi.
Ei aita siin autojuhtide ega jalakäiate sõimamine ega nende pumbaga ähvardamine. Peace!

 
At 13:00, Anonymous Anonüümne said...

to 11:51

Sadist !!!

 
At 13:03, Anonymous Anonüümne said...

Tjah, rumal lugu muidugi, aga hea, et niigi läks. Soovitan sõita rohkem maastikurattaga, kui viga saad, siis pigem enda lollusest või enda koba pärast. Pole vähemalt vaja teiste peale viha kanda.

 
At 13:12, Anonymous Anonüümne said...

Juhtusin selle Priidu poolt lingitud rekkast mööduma u 2 min pärast seda, kui politsei ta maha võttis. Küll õnneks autoroolis, mitte rattaga.
Imestasin veel, et miks on vaja peatada suur veoauto otse viadukti ees, kus raske mööda saada. Pärast uudise lugemist ei imesta - mida rutem, seda parem.

Jalgratturina Eestis sõites tuleb hoopis rõõmustada, et seda ei tule teha Poolas...

 
At 13:54, Anonymous Anonüümne said...

Minu poolt küll natuke teemaväline kommentaar, aga meelde tuli üks sarnane olukord, kui sarnase küsimuse küsijaks olin ma ise.

Nimelt 2012 aasta Soome Vabariigi presidendivalmistel oli finaalis 2 inimest.
Pekka Haavisto ja Sauli Niinistö.
Oli meil üks üritus kus ca 15 meest istus laua ääres. Nende seas üks soomlane. Oleme kõik head sõbrad.
Küsisin, mis sa teeksid, kui homme võidaks Haavisto.
Tekkis surmvaikus ja see tundus isegi kuidagi piinlikult pikaks venivat.
Lõpuks kõlas tõsine vastus.
Maha laseks.


B-to

 
At 14:07, Anonymous Anonüümne said...

Tüüüpiline karvajala hädaldamine, mis ei muuda mitte midagi. Järgmine kord jäta auto number meelde ja veel parem kui saad pilti teha.

Last but not least - kui kehakaalu oleks ca 100 kg, siis oleksid paremini nähtav ja üldjuhul ei julgeks keegi ka liikluses ülbitseda. Küsi Ardi käest, kas temal on analoogilisi asju juhtunud.

 
At 14:24, Anonymous Anonüümne said...

Üldiselt võiks sel nädalal jooksust rääkida. Ma saan aru, et blogiomanik ei jookse, aga tuhanded jooksevad ja see on selle nädala teema, mitte mingi Ilmatsalu tee ja selle kraavid ja kellegi verised sõrmed. Äkki üritaks nagu vaadata, mis on õhus, PP?

 
At 14:36, Anonymous Anonüümne said...

Jah yritaks uurida mis plaanid on Mukungaga ja millal uus 3000m rekordi yletuse katse tehakse.
Veoautod on asi mis ei kipita

 
At 14:37, Anonymous Anonüümne said...

14.24.-le
Tehke oma blogi ja rääkige seal millest tahate.
Aga see on ju PP blogi ja see teema ongi PP jaoks õhus!
Ma ei saa sellisest kurtmisest hästi aru. Inimene kirjutab oma veebipäevikut ja annab seda teistelegi lugeda.
Nö. vaba valik ju - ära loe kui ei meeldi.

 
At 14:44, Anonymous Anonüümne said...

Tiidrek Nurme üksi ei oleks Mukumba Eestisse toomise plaani välja mõtelnud. Nurme pole skeemide väljamõtleja, tema oskab üht asja - ja väga hästi - (joosta) ja muu jätab Jumala hooleks.

 
At 14:46, Anonymous Anonüümne said...

igaüks vigastab end ka nagu soovib, blogiomaniku näitel.

 
At 14:50, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits kirjutab väga olulistest asjadest, mis pakuvad huvi spordiharrastajatele. Tehes seda läbi oma kogemuse prisma. Kui võrrelda teiste spordiblogijatega (nagu nt Keba), siis teised jäävad oma isikliku kogemuse pinnale - ja nende blogid on seetõttu tõesti valdavalt isiklikud veebipäevikud. Pulleritsul seevastu on tugev üldistusvõime. Kui loete tähelepanelikult ja mõistusega, siis näete, et Pulleritsul ei ole fookuses tema marrastunud ihuliikmed, vaid lai ühiskondlik ja sotsiaalne probleem. Pullerits on - kui kasutada klassikute sõnu - meie harrastusspordi "peegel".

 
At 14:51, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, Ardil on analoogiline juhtum olnud, 14:07, just rääkisin temaga.

Ma ei saa aru, millest teil selline vastik näkkukargav toon?

Lisaks arulage soovitus: "Järgmine kord jäta auto number meelde ja veel parem kui saad pilti teha." Kui küsimus on selles, et 1,5 sekundiga tuleb otsustada, kas ellu jääda, pole aega mingit numbrit vaadata, ammugi mitte pilti teha...

 
At 15:11, Anonymous Anonüümne said...

to 14:50
Keba plussiks on see, et ta ei luiska oma väidete kinnitamiseks.

 
At 15:20, Anonymous Anonüümne said...

Pole mõtet Priidule olematut külge pookida. Kaalutud üldistusvõime omamist näiteks.

Pole need rekkamehed ühti kõige hullemad surujad. Pigem karda kas kõvasti üle keskea juhte vanemate autode roolis või noorte "ekipaaže" mahtuniversaalides. Targem üldiselt MTB-ga metsaradu kruttida.

 
At 15:53, Anonymous Anonüümne said...

Autojuhid ei näe mootorrattaid, teisi autosid, ka rongile sõidetakse ette kuna isegi seda ei nähta. Asi siis jalgratturit mitte näha. Enamasti pole tegu ülbuse või laiskusega vaid teatud nägemispsühholoogilise eripäraga. Ei nähta seda, mida pole harjutud nägema.
Lisaks on muidugi ülbikud kes ratturit meelega hirmutavad.

Sama teemakäsitluse näide Biker.ee foorumist (pea 100% sarnane PP Jakobi mäe juhtumiga):
- - - - -
Tund aega tagasi sõitis üks vanem härrasmees mulle kõrval teelt tuima näoga ette, nähtavus polnud halb. Sain suht kurjaks ja rebisin visiiri ülese nii, et visiiri kinnitused lendasid kiivri küljest minema ja uhasin talle kõrvale ning rääkisin talle suhteliselt ausalt mis ma temast arvan.

Päris hullus seisukorras on su närvid, vist. Nii närvide kui ka ellujäämise seisukohalt soovitan sõita selle arvestusega, et sulle keeratakse ette, alati, 100%. Kohe lõppevad nii räigelt defineeritud Ettekeeramised ära.

 
At 16:42, Anonymous Anonüümne said...

Kas kellelgi tuttavat rekkajuhti on, soovitavalt järelkäruga? Tahaks Ilmatsalu teel mõne tiiru teha.

 
At 17:34, Blogger Priit Pullerits said...

Ja nüüd on filmis ka üles astutud:
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha
- treileri 29. sekund.
Ja ärge arvake, et seda kõike sai tehtud niisama, aitähi eest. Ei, nii need asjad nüüdisajal ei käi.
What's next?

 
At 17:51, Anonymous Anonüümne said...

See, mis südamearst Rein Vahisalu tänases Päevalehes kirjutab, on ikka päris bullshit.
Vahisalu hakkas mulle silma ka Loomingu viimases numbris (nr 8/2013) ambitsioonika pseudo-dokumentaalse jutuga ja peab ütlema, et tema kirjanikupositsioon jääb mulle ka arusaamatuks. 8(

 
At 18:25, Anonymous Anonüümne said...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-jalgratturid-kogunesid-tana-tallinna-tipptunniliikluses.d?id=66681041

Vaadake lisatud galerii läbi. Issanda loomaaed on päris lai.
10p. pildile, kus lapsega naine rattal vastassuunas kimab.....

No coments üldiselt.

 
At 18:54, Anonymous Anonüümne said...

Teine vaade asjale. Kui palju näeb viimasel ajal rattureid sõitmas kõrvuti maanteel, sest nii on hea juttu ajada, kuigi LE seda ei luba. Vanal Võru maanteel olid eelmisel aastal kaks tüüpi nii ülbelt tee keskel kõrvuti, et neist justkui ei pidanudki mööda mahtuma. Sai signaali lastud, tõmbasid seepeale kõrvale, nalja kui palju. Õnneks sõbra autol on üsna hea hooga aknapesur, pesi neist mööda saades esiklaasi ja ühtlasi siis ka need ratturid ära. Tervisi neile laiutajatele ühtlasi.

 
At 19:01, Anonymous Anonüümne said...

Autopeded ka siinset blogi väisamas. Poleks arvanudki. Nägin minagi neid rattureid. Viru keskuse juures Estonia puiesteel Tallinnas. Autodel enamusel suhtumine, et sõidaks hea meelega laiaks. Kuigi on ka palju teistsuguseid autojuhte, kuid need ei paista välja!

 
At 19:27, Anonymous Anonüümne said...

pULLERITSU "Võõrad suled" on nii hästi argumenteeritud, et vihast nõretavate kommentaatorite tekst jääb täiesti lapikuks - neil ei ole mingit sisulist vastulauset (peale rassismi ja ksenofoobia sõnadega lehvitamise) öelda. Mis teeb selle kommentaatoriterühma veel vihasemaks. Aga tegelikult on ka oluline osa Pulleritsu toetavaid kommentaare.

 
At 20:55, Blogger Priit Pullerits said...

Veel 14:07-le, kes sõber Arti kohta arvamust avaldas. Las ma räägin ühest Arti juhtumist. Sõitis Art Võru maanteel Tartusse sisse. Suur veoauto sõitis lähedalt mööda, ellu jäämiseks tuli keerata kraavi. Aga sai ära fikseeritud, mis firma veoauto see on (vedas teatud firma sõiduautosid). Sõitis koos kaaslasega firma juurde. Vaatas, autojuht ka seal asjatamas. Läks autojuhi juurde, haaras hõlmast, paremsirge oli juba-juba teele minemas, kui vene erivägede karastusega kamraad otsustas, et ei pea asja seekord nii teravaks ajama, ehk aitab ka ehmatavast hoiatusest - hoidis löögi ära. Vedas tol veoautojuhil. Teise juhtumi bussijuhiga võiks jätta järgmiseks korraks. Ehk nii palju siis sellest, et ei suure Artiga hulle lugusid juhtu.

Äkki saaks vähem lambist targutada ja lahmida, 14:07, ei ole ju palju palutud?

 
At 20:59, Anonymous Anonüümne said...

18:54

1) mis asi on tänapäeval LE?? Kas liikluseeskiri??? Mis asi see veel on?? Vii ennast reeglite ja seadusandlusega kurssi

2) Kui LE all mõtled vana harjumuse järgi Liiklusseadust, siis too välja punkt, kui leiad, mis keelab jalgratturitel sõiduteel kõrvuti sõitmise!



3) Ma olen väga kindel, et sa ei tea ka seda, kus jalgrattur võib/peab paiknema sõiduteel sõites, sellest ka see keset teed jama. See tee ka endale Liiklusseadusest selgeks.


jalgrattur, autojuht (ABCE),2 nädalat tagasi jalgrattaga autole küljelt sisse lennanu(kui autojuht arvas, et anna teed märk talle ei kehti, kui peateel on jalgrattur)

 
At 21:14, Anonymous Anonüümne said...

näite puhul mitu punkti rikutud: (2) Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal.
paragrahv 32, 7) kolonnis sõitmisel tekitada ohtu teistele liiklejatele.

 
At 21:29, Anonymous Anonüümne said...

PP üks lemmikteemasid.
Rootsi annab kõigile Süüria põgenikele alalise elamisloa

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/rootsi-annab-koigile-suuria-pogenikele-alalise-elamisloa.d?id=66679917

 
At 21:54, Blogger Priit Pullerits said...

...Rootsi on parandamatult loll ja neile ei ole oma lolluse pärast enam mõtet isegi kaasa tunda.

Aga mis toimub meil?!

Ma sain täna aadressilt rsvp@erinevusrikastab.ee sellise pöördumise:

Hea sõber,
Kampaanial "Erinevus rikastab" on hea meel kutsuda Sind koos kaaslasega pereteemaliste nädalate avamisele 9. septembril algusega kell 18.00 Nokia Kontserdimajas (Estonia pst 9).

See pole veel kõik. Lugege edasi:

Avafilmina linastub mitmetel filmifestivalidel auhinnatud USA draama "Iga hetk" ("Any Day Now"), mis jutustab südamliku loo geipaarist.

Aga ka see ei ole veel kõik. Edasi tuleb:

Ühtlasi saab toetada mitmete MTÜde tegevust - näiteks MTÜ Mondo, Eesti LGBT Ühing ja Eesti Inimõiguste Keskus.

Kes on perepäeva nime all sellise jäleduse kokku keeranud?

Õnneks saame ka seda teada:

Pereteemalisi nädalaid korraldab Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut Euroopa Liidu PROGRESS programmi ja Sotsiaalministeeriumi toel.

Kurat, raisk, sotsiaalministeerium tegeleb sellise jamaga?! Häbi neil ei ole või?

Ja kas te teate, kes seda üritust juhib? Vaat kes:

Õhtut juhib Draamateatri näitleja Mari-Liis Lill.

Jah ka Eesti inimesed lähevad lolliks. Ja see on juba suurem traagika.

Küsin: mis õigusega kaaperdatakse perepäeva nime all puhtakujuline homopropagandistlik üritus? Miks tehakse perepäeva nime all pedepropagandat?

 
At 23:15, Anonymous Anonüümne said...

Sest seda lubatakse teha ja nii imbutakse võimule ja seadustele järjest lähemale. Meil ei ole oma Putinit.
Enamust jätab see kahjuks külmaks.
Jõulist eeskõnelejat on vaja.

 
At 00:32, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits kasutab omastavas nii Ardi kui Arti. Erinevus rikastab, nagu öeldakse.

Ja siis ütleb, et Mari-Liis Lill. Ja rida allpool juba, et hoopis Loll...

Üldiselt vaba riik, teevad mis tahavad. Mõni teeb homopropagandat. Mõni jälle promob jalgrattaga punase tule all ristmiku ületamist ja minimaalse laste arvuga perekonda.

 
At 07:51, Anonymous Anonüümne said...

Siin ei aita muud, kui Putinism, nagu ülalmool märgitakse.

 
At 10:14, Anonymous Anonüümne said...

Vivian, Peipsi äärest
Siin on väga häid nõuandeid, küsin siis ka. Kuidas seda putinismi tehakse? Millest?

 
At 10:22, Anonymous Anonüümne said...

Sest seda lubatakse teha ja nii imbutakse võimule ja seadustele järjest lähemale. Meil ei ole oma Putinit.
Enamust jätab see kahjuks külmaks.
Jõulist eeskõnelejat on vaja.
-------------------------------------------

väga öige tähelepanek.
oleks vaja jah, aga kuidas seda ellu viia? Kui hakata tegema siis langeme kogu progressiivse maailma" viha alla. Ilma Kremli toetuseta siis vastu ei pea. Hakkavad veel pommitama, köik need riigid kes varem meid oma lennukitega valvata aitasid

 
At 11:34, Anonymous Anonüümne said...

Vast samamoodi nagu tehti nõukogude ajal. Sõnades kiideti Moskvale takka, ise aga aeti oma asju. Ei maksa unustada, et pealesurutavale propagandale vastuseismise kogemus on meil varasemast ajast olemas.

 
At 12:37, Anonymous Anonüümne said...

No ei tõmba käima kommentaariumi. Sissekande teema on hea, aga sajad kommentaarid on puudu. Hommikul veel homoteemaga tuld lõkkesse, ikka ei midagi.
Mis toimub? Kas tõesti on spordiblogi maha käimas?

 
At 12:55, Anonymous Anonüümne said...

http://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/gert-dorbek-soovitab-kaaluda-bamba-falli-koondisse-kutsumist.d?id=66684499

Palun!

 
At 12:56, Anonymous Anonüümne said...

teemasid ju on.
Eesti spordikommentaatorite lapselik leksika ja ega kirjutav press alla jää.
Korvpallurid nimetati juba rahvuskangelasteks. Väga huvitav -- mängime bulgaariaga 1:1 ja saad rahvuskangelaseks. Madal latt

 
At 13:52, Anonymous Anonüümne said...

12:37 - mis teha, kui blogipidaja on selline, nagu ta on. Sellel blogil oleks võimalik saada meie spordiharrastajate tõeliseks kokkusaamise ja mõtetevahetamise kohaks. Kommentaarides on mitu korda välja toodud, mida selleks teha tuleks. Aga ei. Pulleritsule anonüümsete kommenteerijate mõtted ei kõlba, olgu need kui tahes head.

Huvitav, miks Pullerits oma tegemistes kasutab ratast, selle leiutaja on samuti tundmatu?

 
At 16:49, Anonymous Pütsep Voldemar said...

teemad on jah hädised, aga Priit on äss, kõigi aegade äss

 
At 17:23, Anonymous Anonüümne said...

Feimijanus ajakirjaniku võitlused homopropaganda, vasakpoolse liberalismi ja lääne ühiskonna mandumise vastu, sekka ka spordist.

 
At 17:48, Anonymous Anonüümne said...

Täspsustus: tähelepanuvaeguses, kliki- ja feiminäljas

 
At 19:57, Anonymous Anonüümne said...

Moskva "Nike We Run Moscow" jooksul on olnud traagiline juhtum. Noor mees, 26. a, jalkafänn. Kukkus kokku 10 km distantsi 5. km-l. Igale osavõtjale olevat antud Nike'i särk, seetõttu olnud tohutu tung, 30 000 osavõtjat. Tasuta tehnilise, Nike'i logoga särgi eest inimesed valmis kõigeks.
Lisaks veel Nike loosungid a la "Impossible is possible", "Võida iseendaga" "Just do it!" jms.
Ja nii juhtuski, et ühel ei õnnestunud iseennast võita. Noor mees olevat küll trenni teinud, kuid väidetavalt tantsu, jalkat ja poksi. Jooksule läksid fännide kambaga.

 
At 20:03, Anonymous Anonüümne said...

P.S. http://runmoscow.com/runs
Nike'i ajupesu näiteid (vn k):
Когда кажется, что ходишь по кругу, — беги! По кругу, вперед или по диагонали. Каждый день — это вызов. Каждый выход на старт — начало большого пути.
ЧЕГО ТЫ СТОИШЬ?
jne

Jah, inimesed lähevad lolliks, nagu ütleb Pullerits. Aga nad ei lähe iseenesest. Lolliks lähevad nad marketingi ja meediatööstuse käe läbi.

 
At 20:36, Anonymous Jüri Julk said...

Kanks on väga kõvaks läinud, ei ole midagi öelda.
Suure tõenäosusega kirjutatakse käesoleval Vueltal ka Eesti jalgpalliajaloo üks värvikamatest lehekülgedest. Tubli, silm puhkab.

http://sport.postimees.ee/1518626/teenitud-tasu-kangert-pikendas-astanaga-lepingut

 
At 21:28, Anonymous Anonüümne said...

Haljaavat lastakse siin blogis
viimasel ajal tublisti.
Eesti spordiajakirjanike
üldise, masendava allakäigu taustal (Martinson v.a) ei ole
pilt siiski lootusetud.

 
At 09:21, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits teeb märkimisväärseid jõupingutusi, et kinnistada enda kuvandit homoperede vastu võitlejana. Ja nüüd selgub, et oma last on ta kasvatanud hoopis teises vaimus. Lugejana tunnen, et mind on petetud.

 

Postita kommentaar

<< Esileht