neljapäev, september 05, 2013

Pullerits: Milles mul kogu aeg õigus on olnud?

Ühe noorratturi lapsevanem ulatas mulle teisipäevase Postimehe ja ütles, et loeksin tingimata sealt keskelt leheküljepikkust lugu. Et tulevat kasuks ja andvat mõtlemisainet.

Kui kirjutis loetud, sain aru, et äkki ei olnud minu tähelepanu juhtija ise artiklit lõpuni lugenud, sest ta osutas loo juures tõsiasjale, mis oli kirjutise käimatõmbajaks, aga mitte selle põhisõnumiks. Põhisõnum oli see, mis toetab kõike seda, mida ma olen siin pikka aega rääkinud – ja mida paljud jäärapäised spordiharrastajad ei taha mitte ega sugugi kuulda võtta.

Jah, alguses jätab südamearsti Rein Vahisalu kirjutis «Kellele lüüakse pulsikella» mulje, nagu oleks põhisõnum minuealiste heas vormis ja sitkete spordimeeste oht sportimisest südamehaigus saada. Kuigi, mööngem, et ka selles sõnumis on oma ratsionaalne iva.

Aga ma ei ole mingi ületreenija. Tuletan meelde, et loobusin kevadel pärast Tartu rattarallit treenimisest üleüldse. Pole enam mõtet. Harjutatud juba küll. Ega paremaks enam nagunii saa. Ja nagu näha, siis on baastase kujunenud nii kõvaks, et pole see kusagile vajunud. Meenutan näiteks Võru rattarallit, kus siis, kui oli vaja tõeliselt pingutada ja tööd rabada – kui distantsi teisel poolel oli vaja eessõitev grupp kinni püüda -, siis olin ligi poolesajast mehest just mina, grupi üks vanemaid, see, kes suutis kõige kõvemini ja kõige rohkem tööd teha. Siis oli kõigil noorematel bravuurikatel meestel hing paelaga kaelas ning jaks otsas ja kõik passisid indias (vt rattasõnastik).

Kuid südamearst Vahisalu põhisõnum polnud mitte minuealiste spordimeeste südamehaiguse oht. Alati, olgu rõhutatud, tuleb iga kirjutis korralikult lõpuni lugeda, enne kui hakata sõna võtma, ja dr Vahisalu (veel üks õige ja ehtne doktor versus dr Holden) põhisõnum on hoopis see, et liiga palju kuulavad ja vahivad spordimehed igasuguseid tehnoloogilisi vidinaid, sealhulgas pulsikella – ma rõhutan spetsiaalselt: pulsikella! –, selle asemel et kuulata oma südame häält.

Tsiteerin dr Vahisalu:
«Kas siis meie südame hääl on tõesti nii väeti ja nõrguke, et me teda ei märka ega temast lugu pea? Kas me tõesti peame igast ilmakaarest pealevalguvaid võõraid sõnu ja läikivaid pilte ilusamaks kui meie endi südameist sirguvaid tundeid ja rinnust kostvaid hääli, kas me tõesti peame pimesi jumaldama arvuderäga, veidraid kritseldusi ja piiksusid ja prääksusid ja inimese asemel nägema kohvrit, mille sees karglevad tühipaljad virvatulukesed?»

Just seda, et kuulake iseennast ja ärge vahtige seda lollakat pulsikella ning muid totraid ekraane ja näite, olen ma siin aastast aastasse rääkinud, kuid enamik on sellesse põlgusega suhtunud. Nüüd räägib teile sellest ka paljukogenud südamearst, doktor – kuid ma millegipärast usun, et ei eksi, kui prognoosin, et siia kommentaariumi ilmub peagi terve rida sõnavõtte, kus kuulutatakse südamedoktori jutt bullshitiks ja hülge mölaks.

Saame näha. Aga kui isikliku aspektiga teema teid millegipärast ei eruta ega huvita, siis võite lugeda olümpiavõitja Mait Riismani karmi kirjutist Eesti spordiajakirjanduse kohta. Muide, ka tollele, nagu dr Vahisalu artiklile, on mul raske vastu vaielda. Sest teate ju isegi: olen aastate jooksul kõigi nende korvpalli ja jalgpalli ja suusatamise tulemuste üle kriitiline olnud ega ole üldrahvalikku hurraapatriotsimi põrmugi jaganud.
******
Jaanus Laidvee freeriding (vt rattasõnastik!) on Bartlett Wash Slickrock Trail, Moab, Utah. 21. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1 ja 3: Ratturid Eesti lõunatipu lähedal Aegviidu-Ähijärve matkarajal. Kollase kiivriga Art Soonets. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Art Soonets ületamas Eesti lõunatipu lähedal Aegviidu-Ähijärve matkarajal Peetri jõe silda. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Haanja Rattaklubi sõitja Olavi Mõts lähenemas Eestimaa lõunatipule. Foto autor: Priit Pullerits

45 Kommentaarid:

At 10:17, Anonymous Anonüümne said...

Ennustasin absoluutselt õigesti millise "iva" PP sellest segasest kirjutisest välja nopib :))

Veelkord-ükski tööriist ei ole süüdi kui soss-sepp seda kasutada ei oska.

 
At 10:37, Anonymous Anonüümne said...

demagoogia musternäide. aplaus!

 
At 10:51, Anonymous Anonüümne said...

Vahisalul on probleem funktsionaalse kirjutamisoskusega, aga nagu näha, on mõnel ka funktsionaalse lugemisoskusega probleeme. Eriti see Võrus panemise näide on hästi asjakohane.

 
At 10:52, Anonymous Anonüümne said...

Rein Vahisalu kirjutis Päevalehes on bullshit. Selgitan miks -nii "dlja osobenno netolkovõeh" kui ka kõigile teistele.
1. Rein Vahisalu väänab reaalsust. Kuna tegu on arstiga, kes tegutseb ka kirjanduspõllul (iseenesest väga positiivne, tuletagem meelde Vaino Vahingut aga ka mitmeid teisi), siis on teatud ilukirjanduslikud trikid tal hästi käpas.
2. Eriti grotesk. Seda võtet, üksikute detailide ja asjaolude reaalsusest väljanoppimist ja hüperboolitsemist (väikeste nähtuste hiigelsuurte mõõtmeteni venitamist) kasutab lugupeetud doktor ka Päevalehe artiklis.
3. Mis kahjuks on lugejale eksitav. Lugejale tutvustatakse autorit kui arsti. Arsti jutt peaks olema aga objektiivne - fakti- ja statistikapõhine. veel parem kui teadusuuringutele toetuv ja neid tsiteeriv.
4. Seda aga Vahisalu tekst ei ole! Ta toob ÜKSIKnäiteid. Kus on statistika? Seda pole!
5. Meeldiv ei ole ka positsioon, millelt Vahisalu juhtumeid esitab. Tema jutustusest kumab läbi kerge üleolek ja muie a la "näe kus rumalad, treenivad end sandiks". Arsti ülesanne on inimesi aidata. See, et harrastussportlasel on kõrge vererõhk, muud hädad, südame rütmihäired jm võib tulla väga paljudest teguritest. Miks harrastajad ühe või teise treeninguviisi valivad - ka sellel on miljon põhjust. Vaja oleks asjalikku, ratsionaalset ja tasakaalustatud nõuannet.
6. Selleni Vahisalu kirjutis kahjuks ei küüni. Eeskujuna, kuidas selliseid artikleid peaks kirjutana, võib võtta Kristjan Port'i. Port on ka väljendanud arvamust, et nooremas keskaeas mehed spordivad end haigeks ja vigaseks. Kuid Port teeb seda tasakaalustatult ja analüüsivalt - nagu teadlasele kohane.
7. Last, but not least - arsti jutt on usutav, kui teame arsti enda sportlikku tausta. Millegipärast mulle tundub, et Vahisalu ise ei ole just suur liigutaja.
8. Kokkuvõttes ja mõningase üldistusena: Päevalehes kirjutavad suuresti autorid, kel suur vajadus feimi järele. Tundub, Päevalehes et löögile pääsemiseks tuleb osata oma kirjutisi vürtsitada vapustavate mõttekäikudega, "geniaalsete ideedega" ja muu kirjandusliku tulevärgiga. Selline on Päevalehe stiil. Kui Kivirähnu stiil voolab aga pahinal tervishoiualasesse publitsistikasse, siis on juba kuri karjas.

 
At 10:55, Anonymous Anonüümne said...

10:52 Vahisalu artikkel ilmus Postimehes. Kas lause: "Kokkuvõttes ja mõningase üldistusena: Postimehes kirjutavad suuresti autorid, kel suur vajadus feimi järele." jääb paika?

 
At 10:58, Anonymous Anonüümne said...

Tõmban siit kohe paraleeli toitudega. Inimene vaatab jogurtipakendile, kus 1 päev kõlblik kuni säilivus on veel järel. Avab selle ning vaatamata ebameeldivale lõhnale, välimusele ja maitsele sööb selle ära.
Uskumatu, kui palju on selliseid inimesesi.
Number ju näitab, et veel säilib.

Olid ju kunagi ajad, kus kõlblik kuni oli inimese nina ja suu ja silmad.

Kahjuks enam mitte. Meie liiglihtsustatud maailm on muutunud liiga keeruliseks, et usaldada ennast.

B-to

 
At 11:00, Anonymous Anonüümne said...

Ei imesta, et Pulleritsule meeldib Riismanni üllitis. Riismann pole faktides korrektne. Pullerits on aga lugeja petmises ju tunnustatud meister.

 
At 11:52, Anonymous Anonüümne said...

Juba käib kommentaaride kustutamine. Ju tõde on valus kuulata...

 
At 11:58, Blogger Priit Pullerits said...

Ära mölise, anonüümik 11:52. Pane oma nimi alla, kui on midagi kriitilist öelda, niisama nurga tagant lahmima on iga mats kõva. Olen siin korduvalt öelnud, et kui on minu pihta kriitiline sõnavõtt anonüümsena (sic!) või pseudonüümi alt, siis saab see tunda delete-nuppu ja ma ei hakka midagi põhjendama. Isegi siin palju pööran sinusugusele mölisejale (sic!) tähelepanu.

 
At 12:11, Anonymous Anonüümne said...

Mis püha lehm pullerits on, et kriitikat teha ei tohi? Mingi nali?!

 
At 12:26, Blogger Priit Pullerits said...

Võib teha kriitikat, võib - aga pange oma päris- ja täisnimi alla, nagu on korrektne ja viisakas. Ma olen seda ju korduvalt rääkinud, kuidas te sellest ometi aru ei saa?! Ma olen väsinud igasuguste mölisejate (ei käi siin teie kohta; teie olete lihtsalt piiratud arusaamisvõimega või tähelepanupuudulikkusega või lünkliku mäluga) mölaga siin tegelemast. Tahaks siin normaalselt asju arutada, aga mitte mölalõugadega varjupoksi harrastada ja oma väärtuslikku aega nende jurale raisata.

 
At 12:41, Anonymous Anonüümne said...

Õudust tekitab minus asjaolu kui palju on siin spordiga tegelevate või vähemalt spordihuviliste hulgas tõelisi verbaalseid matse. Milles küsimus on? Kas te käitutegi nii - tulete kellegile külla tatistate lakke situte nurka ja olete solvunud kui teid majast väljavisatakse?
Jah ma ei arva ka kõigi Pulleritsu sõnavõttude kohta kõige paremini. (muide see dr tiitliga vingumine muutub juba tüütuks) aga ma üritan siin külaskäies mitte peremehele käsitsi kallale minna st õigeaegselt lahkuda.
Terv. Toomas

 
At 12:46, Anonymous Anonüümne said...

Juhin tähelepanu, et kustutatud 11:01 kriitika oli argumenteeritud ja ei sisaldanud solvavaid väljendeid. Seda tunnistab ka blogipidaja ise, nimetades kustutamise peamise põhjusena asjaolu, et kriitika oli anonüümne.

Juhin ka tähelepanu blogi pealehel olevale blogi loosungile "Kuni mõned mehed veel räägivad, seni on Eestil veel lootust!" Vaatamata sellele loosungile püüab blogiomanik ise kriitikute rääkimisvabadust lämmatada.

 
At 12:49, Anonymous Anonüümne said...

Ajakirjandus näägutab tihti poliitikuid, et nood tõmbavad üles suvalise mõttetu teema, et summutada mingit nende jaoks ebameeldivat teemat.

Haistan siin sama. Pulsikella kasutajate mõnitamist oli vaja, et viia tähelepanu ära ebameeldivalt kerkinud samasooliste abielu poodaldmise teemalt.

 
At 12:54, Anonymous Anonüümne said...

Selles, et siin asju normaalselt ei arutata, pole küll suurem osa kommentaatoreid süüdi. Algmaterjal ning seisukohad, millede üle argumenteerida, peaksid ikka oluliselt rohkem adekvaatsemad olema. Demagoogia ning eneseülistus vaevalt midagi konstruktiivset toodab. Sünergiast rääkimata.

"lihtsalt piiratud arusaamisvõimega või tähelepanupuudulikkusega või lünkliku mäluga" 12.11

 
At 13:00, Anonymous Anonüümne said...

Mida jaburam tekst ja teema, seda rohkem kommentaare. Sekka dr., pede, pigi, ja muu rahvavaenlaste needmist, ning klikke tuleb. Arukus ja sisukus on selgelt tagaplaanil.
Aga anname andeks, sest nalja ju saab;)))

 
At 13:14, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, Toomas, 12:41, tänu teie asjalikule ja normaalsele sõnavõtule võtan kuulda teie ettepanekut ning teie soovitusest tulenevalt dr Holdeni kallal enam ei nori (kuigi olen teinud seda tõesti n-ö mängu ilu pärast, ehkki möönan, et enamik ei pruugi sellest aru saada - ja seda ei pane ma neile pahaks; küllap olen sellega tõesti teid juba tüüdanud, nii et vabandan).

12:46 - aitäh, et juhite blogi loosungile tähelepanu. Täpsustan, et see käib minu kui blogipidaja kohta ega saa käia kuidagi blogis kommenteerijate kohta, sest nende sõnavõttude eest ei saa ma ju vastutada. Usun, et mõistate seda. Lisaks, 12:46, hinnangulised väiteid ei ole siiski argumendid.

Mis samasooliste abielu pooldamise teema, 12:49??! Vaadake mu tänast lugu Postimehe veebis:
Riik toetab perepäeva sildi all homopropaganda üritust

 
At 13:25, Blogger Ain Veemees said...

Ei saa nendest pulsikella vihkajatest aru, pulsikell on kõige lihtsam sportliku seisund määraja/tuvastaja. Tean inimest, kes tuvasta südameprobleemi pärast pulsoka soetamist ja on sellele tänulik. Kui arsti vastuvõtule läheb "loll" harrastussportlane ja kurdab ,et pump ei pea vastu aga treenisin vaid kella näidu järgi no kuulge... Kasutan pulsokat alates 2000 aastast ja ei kahetse. Teadliku ja oskusliku kasutamisega saab sportlike tulemusi tõsta ja seda märgatavalt. Terv Ain

 
At 13:32, Anonymous Anonüümne said...

Tea, kaua see link siin üleval jõuab olla? Aga eks ta jää uuesti ilmuma.

 
At 13:36, Blogger Priit Pullerits said...

Lp Ain, pulsikell on kahtlemata vajalik, aga see, mis mind on kummastanud ja mis on ka lp dr-t kummastanud, on see, et pulsikellast on tehtud jumal ja enda sisemist häält ning südant ei osata enam kuulata.

 
At 14:26, Anonymous Anonüümne said...

Seekord nõustun Vahisalu ja PP-ga.
Miks? Pulsikell on sportlasele ennekõike ainult üks mugav ABIVAHEND enda pulsisageduse teada saamiseks, millest ainuüksi ei piisa enda seisundi hindamiseks. Selleks, et saada enda seisundist tervikpilti, tuleb osata arvestada ka enda enesetunnet, vanust jne. Tuleb õppida tundma enda kehakeelt!

 
At 16:06, Anonymous Anonüümne said...

Ma pole sugugi kindel, et pulsikella kui sümboli tümitamine tegelikult arukas on. Mo meelest on pulsokas lisaks sisuliseks treenimise abivahendiks olemisele, täpselt nagu läikivad "viinerikile" dressid, ülishefid spordiprillid jms, ka lihtsalt üks tore atribuut, mis teeb sportimise inimestele atraktiivsemaks. Mitte pole tegu tuima tallamise ja vägisi puude möödumise vahtimisega rattasadulast, vaid on võimalik trenni ajal juba põnevusega mõelda, et huvitav missugune GPS track tänasest ringist tuleb, kui ägedalt kõrgusmeetrite ja pulsi graafikud üles alla hüppavad jne. Igati positiivne ju kui tänu sellistele abivahenditele inimesed tervislikumalt elavad, isegi kui mõned selle käigus südamerabanduse saavad. Parem ikka suusad jalad metsa vahel minna kui diivani peal pekivoltide vahele lämbuda. Teadusliku korrektsuse huvides peakski tegelikult tegema enne selliseid artikleid uuringu, et kui suur oli nende inimeste suremus, kes viimase nädala või misiganes aja jooksul oma pulsokat jõllitasid, võrreldes nendega, kes ei jõllitanud. Mul kõhutunne küll ütleb, et valdav enamus surnutest suri hoopis "südame häält kuulates"...

Ja veel vidinatest rääkides - lõppude lõpuks pole üldse valdavat enamust asjadest, mis inimestel omanduses on, tegelikult vaja, ma olen kindel, et ka näiteks ilma ameerika maasturita saaks suurepäraselt elu ära elada. Aga siis tulebki küsimus, et "mis elu see ka on?"...

Kalle

 
At 16:10, Blogger Priit Pullerits said...

Vaadake, mehed, minu armas tütreke ei puutu teisse ja pidage tema asjus mokk maas. On selge? Ja kes teisiti arvab, tulgu mulle seda otse näost näkku ütlema ja ma teen talle kätega selgeks, kui ta siin mu öeldust veel aru ei saa. Usun, et kõik tütarde isad saavad minust aru ja käituksid täpselt samamoodi nende molkustega, kes nende lapse koha pealt midagigi öelda söandavad.

 
At 17:21, Anonymous Anonüümne said...

Dr. Vahisalu kirjutisega olen suures osas nõus, aga hr Riismani omaga ei saa nõustuda.

Tõsi, Eesti (veebi)meedial on kombeks staare tekitada ning kõlavate pealkirjadega sageli sisutühju üllitisi avaldada. Ja nõus olen ka sellega, et puudub mõni saade/väljaanne, kus spetsialistid argumenteeritult spordi kitsaskohti arutavad. Samas ei näe ma mingit põhjust igas asjas halba näha. Eesti korvpallikoondise võit Bulgaaria üle ei ole loomulikult võrreldav olümpiavõiduga, aga rõõmustada võib ju sellegi poolest. Samamoodi ei saa ma aru, miks peaks halvustavalt suhtuma Margus Hunti. Isegi kui Riismani meelest oli ta kesiste tulemustega kettaheitja, siis miks ei võiks rõõmustada tema üle, kui ta NFLi draftis valituks osutub?

Kui te, Priit, nõustute hr Riismani kõikide seisukohtadega, siis kas olete ka nõus, et nt Hundist tasub kirjutada ainult siis, kui ta põhikoosseisu mehena meistrisõrmuse sõrme saab või pole ka see piisav põhjus, sest Eestis ei mõista keegi seda spordiala?

Kas Eesti noorte ratturite headest sõitudest amatöörileeris poleks üldse mõtet kirjutada enne kui profileeri saavad ja TDF'i etapivõidu võtavad? Ja kas Kangerti Vuelta tulemustest peaks kirjutama alles siis, kui ta esikümnesse tõuseb?

Mis on mu point? Arutlevaid saateid oleks hädasti vaja, aga selle arvelt ei tasu nn mudaliigavõitude üle rõõmustamist maha teha. Internetiajastul jätkub ruumi mõlemale suunale.

Erik

 
At 18:24, Anonymous Anonüümne said...

Selle arsti juttu hindamisel võiks ikka endal mingi treenimise kogemus ka olla. Mis moodi on ilma pulsikellata "punanses" Vasula ringil aja peale kimamine parem pulsikellaga "punases" 40 km päevas sõitmisest?

Kogu arsti artikkli iva on selles, et treenida või siis sportida, tuleb õige tempoga. Kui mingi sell arvab, et kuna rattasõiduga tehakse "aeroobset", siis pole vahet, kas ta teeb seda pulsiga 140, 160 või 170, tema arust on ka 160 ga see trenn aeroobne ja südamele hea, lõpptulemus ongi kardioloogi vastuvõtt. Üks koht, kust selliseid tuleeilemeile treenimise õpetusi leida võib on üks sportlikusele viitava nimega foorum. Ka siit blogist saab vahel autori sule läbi igasgust hämmastavat värki lugeda, aga õnneks on kommentaariumis piisavalt asjalikke kommentaare ka, mille seast algaja ka õiget juttu lugeda saab.

Priit

 
At 18:32, Anonymous Anonüümne said...

Seda homoteemalist artiklit on ikka kõvasti kohitsetud. Algselt oli teistsugune.

 
At 18:37, Anonymous Anonüümne said...

PP valmistub pulsikella ostma - seisukohad on pehmemaks muutunud. /...pulsikell on kahtlemata vajalik../. Kui võtad, siis võta ikka see kõige kallim. Auguga variant.

 
At 20:02, Anonymous Anonüümne said...

Mis on lubatud Pulleritsule, pole lubatud härjale.

 
At 20:58, Anonymous Anonüümne said...

Lõpetaks ja selle Dr. Holdeni mõnitamise siin. See käib ka blogi autori kohta!

Miks?

Tsiteerin blogiautori "teist emakeelt" -
" ...An honorary doctorate is a doctoral degree awarded for service to the institution or the wider community. It may also be awarded for outstanding achievement in a particular field. This service or achievement does not need to be academic in nature."
Viide: http://en.wikipedia.org/wiki/Doctor_%28title%29#Honorary_doctorates

Doktoriks kutsuvad eespool nimetatud isikut tõsised maastikuratta fännid Haanja100 nimelise ürituse korraldamise eest.
Blogi autori tausta uurides ei suutnud leida viidet ei akadeemilise doktori ega ka teenelise doktori saamisest. Kas tegemist kadedusega?

 
At 22:00, Blogger Uku said...

PP: Just seda, et kuulake iseennast ja ärge vahtige seda lollakat pulsikella ning muid totraid ekraane ja näite, olen ma siin aastast aastasse rääkinud, kuid enamik on sellesse põlgusega suhtunud.

Üldsegi mitte halva pärast, aga ei mina aru saa, kuidas pulsikell lollakas saab olla??? Lollakas(piiratud arusaamisvõimega) saab siiski olla inimene, kes oma pulsist või ette antud matemaatilisest tulemist(näit. "run index?") ei oska välja lugeda olulist ega teha järeldusi.

Minu jaoks on nii, et asjad "on" (näit. pulsi kell).
Imimesed "on": ("Mõtlen järelikult olen olemas")(ei pruugi kõigi puhul nii olla :D) Aga kuna inimesel on mõtlemisvõime, arusaamisvõime või siis võime ka mitte aru saada, samuti meelevaldselt oma arusaami teistele peale suruda, tõlgendades asju parasjagu nii nagu see lähtuvalt kontekstist kasulik on siis......
:antud artiklit võiks võrrelda pulsikellaga: kes tahab võib sellesse suhtuda kui.... kuidas iganes keegi pulsikella suhtub, kuid ekraani võib ju ikka vaadata, aga järeldusi tuleb ikka oma peaga teha????... ometi ma ei ütleks et pulsikell on lollakas....(pulsikell lihtsalt on) :D
(iseenesest oleks võinud ka lihtsalt loll öelda, kuid kuna sõna lõppu on pandud...-akas, siis isiklik vaen lihtsa asja vastu??? Pakun välja, et siin võib olla tegu tavapärase ajakirjandusliku liialdamisega või siis süveneva probleemiga...) Viharavi??? Dr. Holden pidi spetsialist olema....:D

 
At 22:22, Blogger Priit Pullerits said...

Uku, kui see pulsikell nii suurepärane abimees on ja kõik head mehed seda kasutavad, siis miks enamik, suurem jagu neist pulsikella kasutajatest minu käest sisse saab? Ja kui see pulsikell nii suurepärane abimees on ja kõik head mehed seda kasutavad, siis miks need pulsikellaga Euroopa ja Ameerika mehed ei suuda ligilähedaseltki samu aegu joosta, nagu pulsikellata Seb Coe, Steve Ovett, Steve Cram, Peter Elliott, Said Aouita, Dave Moorcroft, Eamonn Coghlan, kas või Thomas Wessinghage?

 
At 22:33, Blogger Priit Pullerits said...

Asjatu ponnistus, 22:30 ja varasem korduv sama teemaga anonüümne sõnavõtja! Blokkisin teid ära. You are finished.

 
At 22:35, Blogger Priit Pullerits said...

...ahjaa, ja teie IP-aadressi fikseerisin ka igaks juhuks ära. Olete Starmani klient, nagu näen.

 
At 22:50, Blogger Indrek Sarapuu said...

hr Pullerits, Teie 22:22 tehtud küsimusele pakun vastuseks. Need Teist tahapoole jääjad võivad treenida ükskõik kui targalt, kellaga või ilma, neile pole looduse poolt nii palju antud kui Teile. Samas võivad nad targasti kella kasutades enda parima või vähemalt parema tulemuseni ikkagi jõuda. Ei maksa seda kella teemat äärmuslikuna võtta: on või ei ole, tõde saab ka vabalt vahepeal olla, kui veidi avatumalt mõelda.

 
At 22:54, Blogger Indrek Sarapuu said...

Saadanas, ma ei imesta miks siin nii palju anonüümseid komme on. Kirjutad pika jutu ära, siis palud googlil autoriseerida ja kogu su jutt on kõige kaduva teed.
Aga katsun nüüd uuesti Teie 22:22 küsimusele pakkuda vastust. Need teist tahapoole jääjad võivad treenida palju tahes, targalt tahes, kellaga ja kellata, neile pole loodus seda andnud mis teile. Ometigi võivad nad kella kasutades saada oma parima, või vähemalt parema tulemuse. on ju variant, et nemad ei võta teid oma mõõdupuuks? kella teema pole nii musvalge, tõde võib peituda vahepeal, kui veidi avatumalt mõelda.

 
At 22:55, Anonymous Anonüümne said...

Surevad nad kellaga ja surevad nad kellata. Tänapäeval kõvad ratturid ei kasuta enam üldse pulsokat, nüüd on võimsusandurid. Need on palju täpsemad ja ei valeta. Pulss see on äärmiselt suhteline näitaja - külma ilmaga on juba pulss madal ja soojaga kõrgem. Sama kehtib ka spordiarsti juures testi tehes. Paneb see arst su läved peale pukil väntamist paika ja selle järgi saad sa treeninguid paremini planeerida. Tippharrastaja paraku ei suuda kuulata mõistuse häält ehk oma enesetunnet vaid läheb raiub külma ilmaga ja üritab saada kätte just seda tsooni, mis arendab tema antud võimekust. Paraku on ta juba ämbrisse astunud ja üle pakkunud. Minu selle loo point on selles, et arst või keegi peaks kindlasti ära mainima tegurid mis mõjutavad pulssi ja sellega seoses muudavad pulsomeetri olemasolu kasulikuks. Alati peaks jääma ka selge mõtlemisvõime alles.

 
At 22:56, Anonymous Paul said...

Uku, kui see pulsikell nii suurepärane abimees on ja kõik head mehed seda kasutavad, siis miks enamik, suurem jagu neist pulsikella kasutajatest minu käest sisse saab?

Huvitav kus see enamik on. Vaatame Võru rattarallit Priidu koht 115. Lõpetanuid 228.Ei mahu napilt isegi esimese poole sisse. M 40 vanuseklassis 27 koht 63 osalejast. No vanuseklassis mahub juba esimese poole sisse. Pakun et priidust tahapoole jäänud isikutest suurem osa on pühapäevasõitjad mitte teadlikud ja sihikindlad treenijad nagu blogi autor(Pean silmas just talviseid treenigud mis annavad hea kehalise vormi).

 
At 23:48, Anonymous Anonüümne said...

Vau, kena ajastus, 22:22. Priit, oled sa ikka kindel, et need pulsikellata imemehed dopsi ei pannud?
Ka mina ei kasuta pulsikella. Olemas ta on. Ükskord mõõtsin huvipärast puhkepulssi, sest keegi rääkis selle tähtsusest. Oli ainult 5 lööki kõrgem kui Jaak Mael. Mis järeldusi peaks ma sellest tegema? Et olen peaaegu sama kõva? Või tuleks hoopis kiirabisse helistada? Südamearsti artikkel oli hea. Tõi ehk paljud alles 35 aastaselt treenima hakanud Kangertid ja Maed maa peale tagasi.
Teet

 
At 00:22, Anonymous Anonüümne said...

Vahisalu kirjutab ühest äärmusest, kes ei anna aru mida teevad. Neid on nn hulle on igal alal alati olnud ja on ka edaspidi, see on paratamatus. Nad ei kuula ei kella, arsti ega PP.
Aga valdaval ja mõistlikul osal kasutajatest on pulsikellast pigem kasu, kui kahju.
Kui tsoonid paigas, siis mida halba on, kui ma vahel pilgu kellale viskan? Liigutan oma lõbuks, vahel teen ka mõne võistluse.
Pulsikella mahategemise asemel võiks siin keegi hoopis selle paljusid võimalusi põhjalikumalt analüüsida.

Pulsikell, buff, dr, neid häid kiikse on PP ju veel.

 
At 09:52, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kas sa ei tahaks tõsiselt ette võtta seda Jänese + Luharaja asja?

Praegu ametnikud vastavad ümara jutuga ja nii ta jääb. Vt nt http://www.tartu.ee/?menu_id=6&page_id=24021&teg=nim&avid=9580
Eile Err uudistes ka keegi Tartu linnavalitsusest selgitas, et kui tekib valla huvi jne. Ajakirjanik ka sellise vastusega rahul, edasi ei uuri.

Algas kõik vist sellest, et üks härra tegi omale suurema villa ja selle ette laiema kraavi, rada viidi jõe äärest ringi jne, jne.
Jutt prügistamisest on ju paras jama, sest autoga pääseb endiselt jõe äärde, Luharajale tehti isegi 2 juurdepääsuteed. Ratturid/ jooksjad pigem kainestavad kalamehi jt pudelivendi.

Mati P.

 
At 11:18, Anonymous Anonüümne said...

Kahjuks jätavad paljud Riismanni kritiseerijad tähelepanuta tema peamise sõnumi. Miks Eesti sport ja eelkõige noortesport on sellisel tasemel nagu ta on. Miks keegi ei tegele ega taha tegeleda analüüsiga. Eile kaotas Eesti U 17 Inglismaale 6-1 . Põhiargument, et Eesti on väike ei päde Sloveenia ja kasvõi Läti näite varal juba ammu.
Küll näen pidevalt inimressursi raiskamist. Just sellessamas jalgpallis puudub laste treenimisel igasugune metoodika. Tulemused ei saagi ju paremad olla.
Ojamaa, Liivak ja mingil määral Anier on süsteemivälised ja eelkõige perekonna poolt üleskasvatatud jalgpallurid.

 
At 22:59, Blogger Uku said...

Hei!

Kõigepealt vabandus, et iga päev "netis" ei käi.

Oeh.... ma toon siis näite, et mida ma mõtlesin:

Võitluskunstides antakse taseme järgi vöösi.... määratud taseme saavutanu saab määratud värvi vöö ja reeglina nõrgemad tugevamaid ei võida, ometi kinnitab erand reeglit. Kui oletatava nõrgema tasemega võitleja läheb kokku tugevamaga siis motiveerib teda teadmine, et vöö on ainult "pükste üleval hoidmiseks" ... tegelikult küll kimano reeglistikupäraseks (võrdseks) väljanägemiseks, aga paralleeli tuues on pulsikell samuti eelkõige aja näitamiseks, ometigi võib vajalikul hetkel sellest palju enamat välja lugeda???

 
At 23:00, Blogger Uku said...

Hei!

Kõigepealt vabandus, et iga päev "netis" ei käi.

Oeh.... ma toon siis näite, et mida ma mõtlesin:

Võitluskunstides antakse taseme järgi vöösi.... määratud taseme saavutanu saab määratud värvi vöö ja reeglina nõrgemad tugevamaid ei võida, ometi kinnitab erand reeglit. Kui oletatava nõrgema tasemega võitleja läheb kokku tugevamaga siis motiveerib teda teadmine, et vöö on ainult "pükste üleval hoidmiseks" ... tegelikult küll kimano reeglistikupäraseks (võrdseks) väljanägemiseks, aga paralleeli tuues on pulsikell samuti eelkõige aja näitamiseks, ometigi võib vajalikul hetkel sellest palju enamat välja lugeda???

 
At 09:31, Blogger Yuanyuan Lin said...

5.05lllllyuannike free running
nike trainers
nike roshe run
marc jacobs sale
ferragamo shoes
tods shoes sale
tods outlet online
kobe 9 elite
abercrombie outlet
abercrombie outlet
abercrombie outlet
instyler
mac cosmetics sale
new balance outlet
converse shoes sale
polo pas cher
valentino shoes
giuseppe zanotti shoes
salomon shoes sale
celine outlet online

 
At 11:11, Blogger Gege Dai said...

ugg boots
nike outlet store
nike air max uk
cheap oakley sunglasses
fitflops shoes
yeezy boost 350
ugg boots
true religion outlet uk
canada goose sale
cartier outlet
ugg outlet
reebok outlet store
replica watches
air jordan 4
coach factory outlet
uggs outlet
toms outlet
coach outlet clearance
timberland boots
lebron james shoes
rolex watches,rolex replica watches,replica rolex watches,replica watches
nike blazer pas cher
fitflops clearance
coach outlet
tory burch outlet
cheap ugg boots
air max 90
uggs outlet
canada goose jackets
hermes outlet store
football shirts
michael kors outlet online
michael kors outlet
longchamp handbags
ferragamo outlet
czq20160827

 

Postita kommentaar

<< Esileht