Amort lahti ja sadul enne stardipauku tunde järgi umbes sentimeetri jagu allapoole – ja olingi Tartu rattamaratoniks valmis. Mida seal oligi rohkem valmistuda, kui eesmärk ei ole võidu sõita, vaid loosungiks on
Carpe diem.
Võidu sõitmine oli pühapäeval ju naeruväärne. Kui jõudsin stardisirge järel oma neljandast stardigrupist (701-1000) esimese künka otsa, nägin, kuidas liidrid läksid vana lasketiiru tõusu otsast juba laskumisele. Nii et poole kilomeetriga olid esimesed saavutanud tervelt poolekilomeetrise edumaa.
Tegelikult oli vahva pingevabalt sõita: kui pole sportlikku eesmärki, kui ei pea teistega trügima, kui ei pea sõeluma, vaid vaatad rahulikult kõrvalt, kuidas enamik ponnistab ja pongestab, ähib ja puhib, pressib ja kangutab, hambad ristis ja silmad punnis, kummargil agressiivselt leistangi kohal – nagu oleks neil midagi võita... Uskuge, kui suudate ka ükskord end lõdvaks lasta, siis taipate samuti, kui totralt arulage see võiduajamine on. Te tulete Eestimaa kaugetest nurkadest kohale ja peamine, mis te sellelt pühapäevalt saate, on arulage hingeldav pingutus tegelikult ju mitte millegi nimel. Nautige pigem päeva!
Carpe diem!
Eriti reljeefselt tuli see olen-küll-alles-seitsmesajandal-kohal-kuid-pean-täiega-panema suhtumine välja distantsi teise poole algul metsa sees raja kõige järsemal tõusul. Minu ees sõitjad tulid seal kõik targu sadulast maha, sest mehi oli tihedalt ning seal sadulas ukerdamine oleks tekitanud nii endale kui teistele ohtlikke olukordi, aga üks mees ei talitanud nii, nagu teised, ja kukkuski kõmaki! külili. Küll ta vandus, ja kui püsti sai, siis vandus edasi – selleks, et teised eest võtaksid, sest temal on nii pagana kiire, nagu oleks olümpiamedal mängus. See pani muigama.
Kruusalõikudel sättisin end rahumeeli teiste sekka ega üritanudki tempot tegema minna, ehkki mitmel korral tundsin, et võiks. Aga siis tuletasin endale meelde, et ma pole siia ju võistlema tulnud, ning sõitsin rahulikult koos ülejäänutega. Ja kui mõni pressis mööda, siis palun väga – minge aga!
Üllatas see, et tõusudel jäi enamik minu kandis sõitjaid jalgu. Kõrvalt oli näha, milles ilmselt asi: nad läksid liiga raske rauaga. Ma panin aegsasti ees keti keskmisele hammasrattale ja taga suurtele ning sedasi sain rahulikult sadulas istudes kerge vaevaga kerides mägedest üles ja teistest mööda. Ehk nagu öeldakse: ega rattasõidus saada edu neid, kellel on kõige tugevamad jalad, vaid pigem neid, kes kasutavad pead.
Ühel korral siiski, tunnistan ausalt, tegin väikse kiirenduse. See oli pärast Palu TPd. Sinna lähenedes tajusin, et selja taha on kogunenud päris suur punt. Avatud raja sõidust teadsin, et pärast TPd metsa vahele laskudes saab sisse hea hoo, ning toda kiirenduskohta ära kasutades tempot juurde paningi. Saingi teistest lahti ning hakkasin isegi eestpoolt mehi kinni püüdma. Ühel neist oli eriti vahva kirjaga särk, «Vahel veab». Veidi vedaski, siis tundsin, et jaksan kiiremini sõita, ja läksin mööda.
Aga peagi kogusid ka mahajäänud end ning Elva jõe silla ületuse ajaks, kus lõpuni jääb 16 km, said mu kätte. Arvate, et olin pettunud ja löödud? Oh ei, üldsegi mitte. See oli lihtsalt väike eksperiment, millega sõitu elavdada. Edasi võtsin taas rahulikumalt. Veendusin, et ei üksinda ikka massi vastu saa.
Aga energiat jagus piisavalt. Kogu sõidu vältel võtsin kaasa võetud kahest liitrisest pudelist juua vaid kaks korda. Tõsi, kolmes TPs sain haaratud kollasest joogipudelist ka üks-kaks lonksu. Aga oma pudelid tõin peaaegu puutumatuna finišisse. Väiksest geelipudelist võtsin kogu sõidu jooksul ühe sõõmu. Rohkem lihtsalt ei tundnud, et oleks vaja. Ilm ei olnud ju palav, samuti mitte külm. Sõitsin nagu südasuvel õhukese rattavormiga, rattapüksid ja rattasärk, muud ei midagi. Stardis ei jõudnud ära imestada, kuidas nii paljud tulid joonele, kiivri all pearätt, käsivarte otsas pikad kätised, keha katmas vest või koguni dressipluus, lisaks rattaretuusid. Huvitav, et spordimeeste hulgas leidub nii palju külmavareseid. Kui mul rahuliku sõiduga külm ei hakanud, kas siis noil kihutades palavaks ei läinud?
Ootamatu oli see, et ei kunagi varasemast mäleta – ja see oli mulle juba kümnes Tartu rattamaraton, mille eest sain lõpus kuldmärgi – nii pikki ja tihedaid sõitjate kolonne. Alles viimastel kilomeetritel läks pisut hõredamaks. Pärast Elva jõe teistkordset ületamist sain kokku Valga mehe Rinaldo Tederiga, ja kuna tema on minust klass kõvem sõitja (stardinumber 446), siis ütlesin, et võtan tema sappa, kulgeme koos rahulikult lõpuni. Poolteist kilomeetrit enne lõppu kihutasid meist mööda kaks meest, kes tegid kilomeeter enne lõppu huvitava manöövri. Üks neist keeras enne silda vasakule ja teine, nähes, et kaaslane keeras ära, pööras sillal ringi, et talle metsa vahele järele sõita. Algul ma ei saanud arugi, mis toimub, aga pärast protokollist uurides nägin, et üks neist oli lätlane ja teine venelane. See seletab kõik.
Viimase kilomeetri kuni lõpusirgeni sõitsin ise kõige ees, aga lõpus lasin Tederi enne finišisse – aumeeste asi ikkagi: kes lõpus kauem ees sõitnud, seda ei ole lihtsalt viisakas lõpuspurdiga alistama hakata.
Nii kerget ja mõnusat sõitu ei mäletagi. Vaat, mis saab, kui asja mõnuga võtta. Seni oli Tartu rattamaraton olnud mulle alati üks tüütu võistlus. Aga kui loobud võistlemast, võib sõidust isegi naudingu saada. Protokolli läks kirja 690. koht. Eelmine aasta olin ligi sada kohta tagapool, 788. Aega kulus pühapäeval 3:16.12 ehk ligi pool tundi vähem kui mullu (3:45.52). Ehk teisisõnu: seekordne tulemus moodustab 86,85 protsenti mullusest. Võrdluseks: võitja Erki Pütsep sõitis mullu 2:38.54, tänavu 2:32.26 ehk eilne tulemus on tal 95,9 protsenti eelmise aasta omast. Art Soonets, kes sai 350. koha ajaga 3:03.48, lõpetas eelmine kord ajaga 3:28.41 ehk seekordne aeg on tal 88,1 protsenti mullusest.
Oli lahe matkapäev.
******
Descending Spring Canyon road, Moab, Utah. 21. aprill 2012.
Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Fotod 1-6: Saatuslikke ja dramaatilisi hetki Tartu rattamaratonilt. Fotode autor: Mari Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 7: Erki Pütsep (nr 1) kihutamas Tartu rattamaratoni võidu poole. Foto autor: Mari Luud, Õhtuleht/Scanpix
50 Kommentaarid:
Keegi ei pingutanud eile rajal ilmselt nii palju kui Priit praegu, et jätta muljet, et ta ei pingutanud.
Väga ebameeldiv on taolist teksti lugeda. Ei pea sada korda meelde tuletama, et seekord läbisid suurema pingutamiseta.
Vahva remark, Sten! Mulle meeldib.
Ja naisvõistlejaid lõpetas 209 ehk 6,7% osalejate üldarvust, mida on 0,2% vähem kui eelmisel aastal - TRM seltskond on üsna maskuliinne seega ja võimalus võita naiste tähelepanu rajal suht olematu ;)
I.A.
Tuulelipp.
Uskuge, kui suudate ka ükskord end lõdvaks lasta, siis taipate samuti, kui totralt arulage see võiduajamine on.
Priit, kas sa selle lausega tunnistad, et kõikidel eelnevatel aastatel oled sa totter ja arulage olnud.
aink
Raske küsimus, Ain. Aga ju vist, jah.
"Seni oli Tartu rattamaraton olnud mulle alati üks tüütu võistlus."
Mis küll sundis tüütutel võistlustel varem elueest pingutama ja nii ennast pikki aastaid piinama? Selle eest ju ei makstud.
Seda on siin ka varem öeldud, et võistlusi ja pingutusi tuleb nautida ja arvan, et olenematta krimpsus nägudest rajal, siis enamus seda ka teevad. Miks muidu tuhandes selle eest veel peale maksavad?
PP meelemuutus on muidugi kardinaalne, aga õnneks õigele poole.
12:37, kas te seda ei ole märganud, kuidas see võistlusehullus on nakkav? Pühapäevalgi oli näha, et kui mehed 701.-... joonel reas, siis kõik püüavad pingsalt varjata seda sisemist ärevust, et kui võrk eest tõstetakse minut enne starti, et siis igal juhul kaks meetrit teistest ettepoole saaks. See viib enamikku kaasa. Vahe oli selles, et seekord suutsin seda kõike rahulikult, isegi muigega kõrvalt vaadata, ja sellega mitte kaasa minna.
Kes olen mina, et nii kogenud mehe silmaringi püüda laiendada? Aga proovin siiski. See räti värk. Ei ole ainult sooja ja külma teema. Ise kasutan suvisel ajal eelkõige seetõttu, et kiivri piludest sisse lendavad putukad vastu kiilakat ei lajataks. Pole juukseid selles kohas mul! Riie putuka ja naha vahel on ikka mugavam tunne. teinekord sumistavad ja asjatavad seal tükk aega :) ühekordse kihina ei tekita mingit palavust ka, ventileerub piisavalt.
Need, kes sihipäraselt treeninud, tahavad võistluselt saada ka tagasidet oma tehtud treeningute kohta. Minu joaks hakkab blogija suhtumine naeruvääristamisega sama palju üle võlli keerama kui mõne pöörase nooruki kihutamine 2500 kohalt 700-dale kohale. Mis on nooruki puhul vähemalt mõistetav.
Kunagi tulebki aeg vabalt võtta võistlust aga enne seda tuleb ikka ka 100% peale pingutada - tulemuse ja kogemuse nimel.
Ega vist lugejad poleks siin blogis pikalt peatunud kus kirjeldatakse kui lõdvalt ma võistlusel sõitsin ja kui nõmedad on kõik kes pingutasid parema tulemuse nimel.
Hr. Pullerits, võtke ennast kokku ja kui oskate, kirjutage parem sellest kuidas vähema ajaga aga tulemuslikult treenida, kuidas vähem närviliselt aga edukalt võistelda. Analüüsige ja kirjeldage olukordi, seda on huvitav lugeda.
Tunniste nn treeningute pealt supertulemus, tehke järgi.
PP sõidaks tuhande sisse ka selle peaslt, kui ainult rattaga tööl käiks, on ikka emake loodus seda annet andnud.
Kristjani teise lõiguga täitsa päri - nii vist ongi, tõepoolest. Kolmandast lõigust saan aru, et mul pole pääsu, pean jalad kõhu alt välja võtma ja hakkama jälle talveks vastasseise tekitama - no mis teha, kui konkurendid nõuavad. Neljandas lõigus on head ettepanekud - püüan neid silmas pidada ja arvestada. Ja kui ära peaksin unustama, olge hea ja tuletage, Kristjan, aga julgelt meelde, et kuidas nende teemadega jääb.
Minu tähelepanek oli PP sõidus stabiilsus. Sõitis Priidust vist äkki 3 korda mööda, kuid erinevad juhtumised sokutasid ta järele, viimase 3km-l sõitsin tal sabas ja ütleks, et see polnud matkamine. Need 2 väljamaalast sõitsid enne silda vasakule, kuna seal olid üleval kollased nooled suunaga vasakule. Eksitav!
Ain, oled asjast täiesti valesti aru saanud. See, mis sinu jaoks pole matkamine, on seda Priidu jaoks probleemideta. Ehk nagu klassikud on öelnud, annet maha ei puhka.
Ain, need viimased 3 km olid tõesti jalutuskäik metsas. Niisuguse kerguse ja mõnuga ei ole ma viimaseid 3 km-t kunagi läbinud. Eks oma teene ses oli ka nr 446-l, kelle enda ette sokutasin, aga peagi läks asi temaga koos nii kergeks, et ütlesin, et kas ta juurde ei tahaks panna. Ja tõestuseks, et ma ei rabelenud, oli see, kui kaks meest ca 1,5 km enne lõppu meist mööda kihutasid - oleks ju võinud ka sadulast end püsti ajada, aga milleks? Pigem rahulikult mõnusa tundega kergelt finišisse veereda, kui hakata finišit panema.
Priidu uutel hoiakutel on kindlad põhjused. Esiteks on ta aru saanud, et lagi on nüüdseks käes. Enam pole võimalik paremaks minna. Koht ja aeg ei parane oluliselt (sõltub ainult ilmast, mitte treeningutest).
Teiseks, tema, kui enamiku harrastajate eest kõneleja kohus on innustada ning samas ka manitseda. Eelnevad aastad oli innustamise aeg. Nüüd kui harrastajaid on piisavalt ning ohud ületreeninguga varitsevad (surmajuhtumid lausa) on aeg kutsuda pööbel rahunema. Õige hoiak on matk, nautlemine, rõõm puhkusest. Võistelda tasub ainult esikohale.
Teet
Õige on ikka proovida mingis elu etapis omale antud potentsiaal tulemuseks ära vormistada. Väikest viisi eneseteostus omale meelepärasel tegevusalal. Kui on selge, et lagi käes või huvi kadunud, eks siis saab ja jõuab ka "matkata".
Ärge tee nüüd, mehed, edaspidi püssi põõsasse ega lippu alla laske, pükse ammugi mitte. Eks seame püsti uue vastasseisu: vaatame, kui mina enam trenni ei tee ja võistlemist võtan mõnuga, mis siis tulemus teiega võrreldes tuleb. Sedaviisi võiks ju olla enamikule isegi huvitavam - tekib võimalus mulle ära panna, ja see usutavasti tiivustab paljusid.
Keba blogi tundub selle kõrval juba üsnagi Schoppenhauer.
Oi kui madal! Oi-oi kui madal suhtumine! Edevus sai nii ruttu letti! Kui rajal olid, ei huvita kedagi su silmakirjalik jutt sellest, kui vähe treeninud oled, või kui lõdvalt võtad. Soovitn soojalt Pulleritsul enda viimane komm ära kaotada. Tõega piinlik!
Where's the beef?. See küsimus tekib nii jutu kui ka jutu aluseks oleva sõidu suhtes. Ega blogiautori eesmärk ole ometi tõsiseid rattamehi (silm punnis pongestajad?) ja üritust ennast (lõbusõit?) pilada ja naeruvääristada?
Lõbusõitjatel nagu Pullerits ei tohiks võistlusele asja olla.
Keba -Andres Keba on end kirja pannud 100 km ultravõistlusele - kus diplomi saab vist juba 20 km läbimise järel. Ja ei pea neid kilomeetreid isegi jooksusammul läbima. Where's the beef?.
Pildide valik on ka ilmekas. Lycrades äpud ja pakspersed, kes end puntrasse sõidavad, üle lenksu käivad, sohu põrutavad... Pulleritsust on saanud rahvaspordiürituste kriitik!
...hea seegi ju. Ja see siin on alles avapauk. Oodake järge.
Ei näe mõtet tulla pühapäeval teisest Eesti otsast lihtsalt rada läbi sõitma. Pühapäeva lihtsalt 90 km sõitmiseks kulutada kodust kaugel ja selle eest veel maksta ning hotelli ja bensiini eest pole mõtet. Selliseid kulusid on mõtete teha kui tõesti on tegu millegiga mida elus varem pole teinud, vajadusega tõestada et ma suudan sea. Seega ainuke mõte TRM-l osaleda on võistlus.
Ärileht on üritanud kergitada loori Eesti suurte üritustekorraldajate (nagu Spordiürituste Korraldamise Klubi, Stamina, KTM jt) finantspoolelt:
Miljoneid eurosid pööritav rahvasport jätab kasumi tagaplaanile.
Ameerikas on need protsessid kauem käinud ja maratonide korraldamine on korralik äri. Nt 40 maratoni jm jooksu korraldav (Rock 'n' Roll Series) Competitor Group.
Aga äriga olevat spordi mentaliteet üritustelt kadunud: http://www.letsrun.com/news/2013/09/no-thanks-we-dont-need-a-private-equity-firm-running-the-vast-majority-of-big-running-events-in-this-country/
Rauliga väga nõus.
Priit, ma ei saa sinust aru. Siin viimasel ajal meeleheitlikult kirjutad, kuidas sa naudid loodust, ei võistle ja ta-ta-ta. Ja siis samal ajal teed maha teisi, et nemad võistlead. Inimesed ostavad endale kalli varustuse, treenivad, neil on need võimalused, no miks ei võiks. Miks mitte? Pere on kaasas, toetav, ei pea iga õhtu reporterit vahtima ja naisega koos köögis kooki küpsetama. Teeme trenni, naine teeb trenni, lapsed teevad trenni. Ja võistlus on pidupäev, saab tagasisidet.
Ja no olgem ausad, Lõuna-Eesti maastik on küll tore, Eestis on ilus loodus, aga no mida on seal niiväga vahtida, 90 km suhteliselt sarnast kruusateed, ega meil siin Austria Alpid pole ju.
Priit, ei pea inimeste hasarti maha kiskuma, see et sina nn "naudid" (sõidad 90% jõuga), ei tähenda, et teised kihutada ei võiks.
Minu meelest on vägagi tore ennast proovile panna, see ju TM ürituste üks eesmärk on. Oled sa mõelnud, et inimesed naudivad ehk ka pingutust??
Priit, mul on suhteliselt savi, kas sina rajal naudid loodust, võistled nii et veri ninast väljas, teed trenni või niisama sõidad 90%-ga. Anna aga minna, aga natuke viskab üle kui viimasel ajal tuleb mingi lakkamatu irin, et keegi enam ennast maksimumi anda ei tohi, peab pea ringi aelema ja loodust nautima. Vahepeal on su blogi täitsa tore lugeda, aga lihtsalt kaua sa ikka seda teiste mahategemist lugeda jaksad
Pullerits ei saagi täiega , pöörded piirajas, panna. Kohe hakkab kukkuma ja ohuolukordi looma. Koordinatsioon on vennikesel pea olematu; võta vabalt. "Kihutada" võid oma Tiksoja ringil üksi. On ohutum.
Tubli töö täna Pressiklubis.
See Mandeli pläma, et pole kunagi sellist arvestust teinud, et kas klient kaob ära, kui mingi lugu teha või mitte
Päris selge, et Luik omanikuna avaldanud lugdele mõju enda gruppis ja Kadastiku mõju Reformierakonnaga seotud teemadega PMs.
Tubli, et julgesid välja öelda, et asi tegelt pole nii, nagu Mandel väitis.
edu,
Sven
esimesel pildil polnud mingi saatuslik hetk, lihtsalt kaelkirjak möödub tõusul kahest võistlejast.
Läbusõit?
Mulle see uuenenud lähenemine meeldib. See on eluterve ja tervislik. Selline sõnum toob rohkem harrastajaid rajale. Positiivne eeskuju on nakkav.
Arvuti lahti, pehme padi istumise alla – ja olingi kommentaari kirjutamiseks valmis. Mida seal oligi rohkem valmistuda, kui eesmärk ei ole klikke ja like koguda, vaid loosungiks on Carpe diem.
Klikkide nimel kirjutamine on ju naeruväärne. Tegelikult oli vahva pingevabalt kirjutada: kui pole ajakirjanduslikku eesmärki, kui ei pea teistega klikkide pärast võitlema, kui kommentaaride arv ja sisu jätab külmaks, vaid mõtled mõnuga, kuidas keegi ponnistab ja pongestab, ähib ja puhib, pressib ja kangutab, hambad ristis ja silmad punnis, kummargil agressiivselt arvuti kohal – nagu oleks tal midagi saavutada või kaotada ... . Uskuge, kui suudate ka ükskord end lõdvaks lasta, siis taipate samuti, kui totralt arulage see blogimine on. Sa istud Eestimaa kauges nurgas ja peamine, mis sa sellelt blogimiselt saad, on arulage ajakaotus tegelikult ju mitte millegi nimel.
Nii kerget ja mõnusat kirjutamist ei mäletagi. Vaat, mis saab, kui asja mõnuga võtta. Seni oli kirjutamine olnud mulle alati üks tüütu ettevõtmine. Aga kui eesmärk ei ole suur klikkide arv ja ei pea pidevalt jälgima kommentaare, et neile “vääriline vastus” anda, võib kirjutamisest isegi naudingu saada.
Nautige päeva, hr. Pullerits! Carpe diem!
Kogu lugu on selles, et PP ei oska pingutust nautida ja on seda kogu aeg võtnud kui kohustust ärapanna.
The best comment of the day, 23:07! :)
Vaimukas, teravmeelne, kuid kindlasti mitte pahatahtlik. Veel üks näie, et annet on raske maha puhata.
Aga pilte vaadates tekkis ka endal pähe esimese asjana, et kas tegu mitte läbusõiduga polnud? Et kas inimesed olid purjus?
"Lõbus läbusõit maratonil"
"Kuidas minust sai putinist"
Kirjuta midagi sellist , need pealkirjad toovad klikke!
Raul, 19:34, ja Tanel, 19:51 - jah, kui ma oleks Tallinnast või Rakverest, küllap võiks ka nii mõelda. Aga mul on starti maad vaid veidi üle 40 km Tartust, osavõtt on tasuta ning transport on alati Soonetsilt. Nii et kulusid ei ole mingisuguseid - võib teistega koos rajal naudiskleda küll.
Ja Tanel, ma ei tee ju neid maha, kes võistlevad - kust te seda võtate? Püüan inimesi panna mõtlema, et ei ole tingimata vaja, keel ripakil, pongestada - jah, ka seda võib nautida, aga veel suurem on nauding, kui pseudovõidujanu (sest ega ükski meist siin midagi võida) unustada ja asja mõnuga võtta. Tartu rattamaratonil kogesin seda, ja nagu nägite, siis ega tulemus seevõrra ka kehvem tulnud. Ehk siis: laske endast mõttetult loodud kunstlikud lisapinged välja, ärge võtke südamesse, kui mõnikümmend meest teist mööda läheb, sõitke oma sõitu ajale ja kohale mõtlemata ja kõik on palju toredam.
Tsiteerin Priitu - "ega rattasõidus saada edu neid, kellel on kõige tugevamad jalad, vaid pigem neid, kes kasutavad pead" - väga õige! Ka mina olin seal 700+ kohal lõpuprotokollis ja pani ikka imestama küll, et osad mehed (just mehed, mitte naised - naised sõidavad targemini ja kasutavad enda jõudu asjalikumalt mäkkerühkides) kangutavad raske rauaga mäkke, sibavad vasakult ja paremalt mööda nagu Nibalid, et siis mäe tipus seisma jääda!!!!!!
Paljudel puudub rattasõidu tehniline oskus. Mõnel on see loomuomane, mõni ei omanda ka õppides. Sõidetakse mäkke, ja mäe otsa. Tegelikult peab piltlikult öeldes sõitma üle mäe. Kiirendades vahetult enne mäe otsa jõudmist. Laskumisel kerides ja kiirust kogudes lõdvestada laktaati täis lihased.
Teet
Teet, mitmenda kohaga TRM - il su oskuswd päädisid?
Ma ei võtnud osa, sest mul pole maastikuratast. Mingit kehva ronti ka ei tahaks osta. Korraks käis mõte maantekaga tulla, pisut rehve ja jookse sättida kui peatselt meenus noorusaeg rattatrennis. Sai seal piisavalt sügis- ja talikrosse sõidetud sama võidukaga, millega suvelgi ning mõistus sai uljusest võitu. Ei olnud siis Fuurius freedisid ja rok sokk reebasid kuid sõideti ning keegi ei virisenud. Kõik Pütad ja Taarad, Kirsipuust rääkimata on niimoodi alustanud.
Aga tänan tähelepanu eest. Järgmisel aastal olen ehk kohal.
Teet
>> Paljudel puudub rattasõidu tehniline oskus. Mõnel on see loomuomane, mõni ei omanda ka õppides.
Kas seda pole harrastajatelt palju nõuda? Arvestades, et harrastaja ja profi andekus erineb kümneid kordi. Kui mõnele meeldib mäkke kangutada, las ta siis kangutagu. 8)
Muide, Priit, kui satud Tallinnasse, astu läbi ka Kaarli puiesteel LGBT info- ja tegevuskeskusest. Nende deviisiks on "Avarda oma maailma". Parooliks on "Erinevus rikastab!"
...jälk ja jäle.
Kui ma siin kommentaariumis juba päris tükk aega tagasi kirjutasin, et minu arvates on kohtadel a'la 700 enda ribadeks pingutamine täiesti mõttetu tegevus (mis vahet seal on, kas sa oled 700.,710. või 800.), siis nimetasite te, hr. Pullerits, minusuguseid tegelasi memmekateks. Ja nüüd on järsku selline mõtteviis teie jaoks täiesti aktsepteeritav, et mitte öelda ainuõige. Palju õnne teile!
Lauri
Totaalne tuulelipp
tiffany and co, christian louboutin outlet, longchamp, oakley sunglasses, michael kors outlet, michael kors outlet, replica watches, nike air max, michael kors outlet, louis vuitton, michael kors outlet, prada outlet, cheap oakley sunglasses, oakley sunglasses, gucci outlet, prada handbags, michael kors, polo ralph lauren outlet, kate spade outlet, ugg boots, ray ban sunglasses, ugg boots, jordan shoes, ugg boots, nike outlet, burberry outlet online, longchamp outlet, ray ban sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton outlet, michael kors outlet, louis vuitton, tory burch outlet, ugg boots, louis vuitton, louboutin, nike air max, louboutin outlet, chanel handbags, longchamp outlet, louboutin shoes, burberry, tiffany jewelry, nike free, uggs on sale, oakley sunglasses, replica watches
new balance pas cher, sac longchamp, hogan, true religion jeans, kate spade handbags, nike air max, air max, north face, ray ban pas cher, air jordan pas cher, true religion outlet, nike air max, ralph lauren pas cher, north face, louboutin pas cher, coach purses, sac guess, lululemon, coach outlet, timberland, nike roshe, longchamp pas cher, michael kors, burberry, air force, true religion jeans, lacoste pas cher, tn pas cher, nike air max, abercrombie and fitch, true religion jeans, hermes, vanessa bruno, michael kors, nike free run uk, michael kors, ray ban uk, ralph lauren uk, coach factory outlet, nike blazer, mulberry, michael kors, coach outlet, converse pas cher, nike free, vans pas cher, oakley pas cher, nike roshe run, hollister, hollister pas cher
bottega veneta, giuseppe zanotti, mac cosmetics, nike air max, north face outlet, longchamp, lululemon, soccer jerseys, mont blanc, new balance, celine handbags, baseball bats, oakley, ralph lauren, babyliss, louboutin, valentino shoes, insanity workout, vans shoes, nike trainers, iphone 6 cases, asics running shoes, reebok shoes, mcm handbags, beats by dre, ferragamo shoes, chi flat iron, hollister, jimmy choo shoes, nike huarache, wedding dresses, nfl jerseys, instyler, p90x workout, ghd, north face outlet, herve leger, abercrombie and fitch, iphone 6s cases, iphone 6s plus cases, iphone cases, hollister, soccer shoes, ipad cases, birkin bag, nike roshe, s5 cases, iphone 6 plus cases, timberland boots, iphone 5s cases
louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets
Postita kommentaar
<< Esileht