Pullerits: Miks kultuurieliit põlgab sporti ning õõnestab sedasi riiki ja rahvast?
Nagu näete, tõmbub silmus järjest koomale, kui jätkame siin blogis uurimist, kes rahva spordilembust trööpab, tapab ja suretab. Nüüd siis on ots jõudnud ühiskonna avangardi, kultuurieliidi kätte.
Las selle peatüki avavad lugupeetud autoriteedid. Valner Valme tegi nädala keskel Postimehe kultuurikülgedel intervjuu helilooja Sven Grünbergiga. Seal jõudsid nad lõpus teemani, mis meid kõiki siin puudutab.
Valme küsis: «Mis noorte särtsu kärbib?»
Grünberg vastas: «Mulle tundub, et interneedus. Kui veelgi laiendada, siis istumine. Kahjuks läheb siia alla ka vaimsete püüdlustega tegelemine, ka raamatut lugedes me istume. Vahetpidamata me istume. Liiga väheks on jäänud liikumist ja füüsilist aktiivsust. Sealt tuleb ka särtsuvaegus. /--/ Kui oled liialt istunud, aja end püsti ja mine õue jalutama. Või sporti tegema.»
Valme nentis: «Tavaliselt humanitaarala inimeselt sellist juttu ei kuule, et minge liigutage.»
Ja Grünberg tõdes: «Tavaliselt kuuleb neid hüüatusi spordisaate rahvaspordi osas. Aga ma arvan, et kultuuriinimesed peaks sellest üha kõvemini rääkima.»
Nii, jõudsimegi tuumani. Nimelt, nagu te olete siin kommentaarides välja toonud, on kellegi nakatamiseks oluline eeskuju, samuti positiivne sõna. Mõistagi ei piisa, kui Tanel Kangert või Rein Taaramäe või Jaak Mae räägib, et tehke sporti, sport on lahe, sport tagab tervise ja annab energiat. Sest enamik, kellele Kangert ja Taaramäe ja Mae ei ole mingid eeskujud, mingid arvamusliidrid, laseb nende veenmistöö peale vilet. Sest nende kangelased ja eeskujud on teistsugused tüübid: kellel laulja, kellel näitleja, kellel kirjanik, kellel luuletaja, kellel helilooja, kellel kunstnik, kellel lavastaja...
Aga millal te kuulsite, et mõni tuntud kultuuriinimene, kelle sõna, mööngem, on ühiskonnas vägagi paljude hulgas vägagi kaalukas, võttis sõna ja ütles, et noored ja inimesed, minge tehke sporti, liigutage ennast? Ja veel enam: millal te nägite, et mõni kultuurieliidi esindaja oleks sportides isiklikku eeskuju näidanud?
Hoopis vastupidi: kui keegi on spordivaenulik, siis on seda just kultuurieliit. Alates kultuuriminister Rein Langist, muide. Vähemasti niisugune mulje on jäänud – ja poliitikas on mulje oi kui tähtis! Õigemini, poliitika väga paljus muljele tuginebki.
Rääkisin täna sel teemal ühe Eesti kirjanikuga. Olen tema ühest romaanist isegi arvustuse kirjutanud. Olen teda näinud suusamaratonidel, mistõttu ta on oma suhetes spordiga erandlik (aga ega ta ole ka noorest peast peale ainult ja üksnes kirjanik olnud), kuigi enamik ei tea ega ole kuulnudki, et ta suusatab. Ta ütles, et teab siiski ühte kirjanikku, kellel on spordiga pisuke seos: Andrus Kivirähk käib regulaarselt ujumas ja vaatab jalgpalli MMi ajal kõiki kohtumisi. Tore – et ta ujub (jalgpalli vaatamine nii suures mahus on küll aja raisk). Aga kui paljud seda teavad? Seda teavad üksikud, mistõttu Kivirähu eeskuju on peaaegu olematu. Jah, on veel üks mees – luuletaja Contra, kes jookseb. See on rohkem teada fakt. Nagu ehk ka see, et luuletaja Juhan Sütiste võitis esimese vabariigi ajal 1927. aastal ülemaailmsetel üliõpilasmängudel odaviskes kuldmedali ning tuli 1928. aastal isikliku rekordiga 59.07 Eesti meistriks. Võib-olla oskate nimetada veel kahte-kolme kultuuritegelast, kes spordivad ja sportimist ka hea sõnaga nimetavad, aga see ei muuda üldist kultuuriinimeste meelsust, mis on selgelt tajutav spordivastasena.
Mu hea vestluspartner oletas, et üks kultuuritegelaste spordivaenulikkuse põhjusi tuleneb sellest, et neile ei meeldi võistlemine, sekundite ja sentimeetrite mäng, mis on spordile nii igiomane ja kultuurile nii võõras. Teiseks, lisas ta, on spordi osakaal ajakirjanduses palju suurem kui kultuuril, mis omakorda ilmselt süvendab kultuurieliidis spordipõlgust. Vestluskaaslane tõi näiteks, et kui ta hiljuti luges suvel pikka lugu, kuidas Aivar Rehemaa valmistub talihooajaks, siis oleks ju põhjendatud oodata, et ilmub samasugune pikk lugu, kuidas näiteks Kivirähk valmistub näitemängu kirjutamiseks. (Laupäevane Postimees kirjutab, kuidas Kaisa Pajusalu [on ta mingi maailmameister või?] läheb treenima Uus-Meremaale.) Ta oletas, et kultuuriinimesi ärritab ajakirjanduse ja rahva liigne tähelepanu spordile. Ja kolmandaks, lisas vestluspartner, ei saa siiski unustada ka seda, et kultuuriinimeste seas leidub üksjagu neid, kes suitsetavad ja joovad ja viljelevad lõdvemat elustiili ning seetõttu on arusaadav, miks sport pole neile meeltmööda, südamelähedane ega vastuvõetav.
Aga seni kui kultuuriinimesed jätkavad spordivaenuliku või spordi suhtes ükskõikse suhtumise ilmutamist, ei maksa ka loota ega uskuda, et need, kellele sportimist võib-olla kõige rohkem vaja läheks – vaimsete huvidega passiivse elulaadiga lõdvad noored –, spordiga pisutki sina peale võiksid saada.
Niisiis, kokkuvõtvalt: Eesti spordivaenlase elutöö auhind läheb... Eesti kultuurieliidile!
Huvitav oleks kuulda, milliste vastuargumentidega kultuurieliidi esindajad selle auhinna enda nimelt maha saavad veeretada.
******
GMC Terrain crossing a creek in the bottom of Spring Canyon, Moab, Utah. 21. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Pontoonidel vesiratas San Francisco lahel. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Helilooja Sven Grünberg. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Foto 3: Abu Dhabi kroonitud pead rattasõidul 1. oktoobril. Foto autor: AFP PHOTO / HO / WAM / Scanpix
Foto 4: Jalgratta sprindivõistlus Herne Hilli rajal Londonis 1935. aasta septembris. Foto autor: TopFoto/Scanpix
Foto 5: Contra ehk Margus Konnula jooksmas Võrumaal. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
46 Kommentaarid:
Vähemalt ühe päris heal tasemel luuletaja/punkari võib leida rattamaratonidel esisajast.
Ja isegi Ozzy Osbourne liigutab ennastregulaarselt.
need "kultuuriinimesed" kes ennast spordile ja muule oma alasse miitekuuluvale vastandavad , ning selle vastu mitte mingit huvi ei tunne, ning elavad vaid eesmärgiga olla kultuurne, ei tooda tavaliselt midagi, Kui ikka silmaring 0 on, siis ei ole selle silmaringi tagant ka mingit teistele huvi pakkuvat "kunsti" tulemas, sest et mitte millestki midagi on võimatu teha.
Tuli veel meelde, et päris suur hulk vanema põlve muusikuid on spordiga aktiivselt tegelenud, näiteks Uno Loop ja Peeter Saul tegelesid heal tasemel poksiga.
David Foster Wallace, ühest küljest kirjanik-kõrgintellektuaal, teisest küljest hea tasemega tennisemängija.
“Federer Both Flesh and Not,”, hinnatud Ameerikas kui "one of the best and most important sports essay of our generation."
Eestis selliseid mehi ei ole. Eesti kirjanduses domineerivad p*sakeerajad.
Üldistame. Vastandame. Ühesõnaga, teeme ajakirjandust.
Arusaamatu kirjutis...
Pullerits on ise puhas humanitaar. Selle pärast, et keegi tema enda loosungite alla ei rivistu, ei tasu veel tervet vaimueliiti appi hüüda.
Aga äkki on nt. kirjanike meelissport male?
Väga hullult visuaalselt vormist väljas vaimuinimesi polegi ehk nii palju..?
kultuuriheidikutele ilusa tuju tekitamiseks kena saade kusagilt arhiivist: http://heli.er.ee/helid/1409182.mp3 (eriti lõbusaks läheb kusagil teises pooles)
emotsioonirohket kuulamist!
Tere!
Ma tänan teid hr. Priit Pullerits
selle eest, et olite suureks toeks Tartu linnamaratoni viimastel kilomeetritel,kus eneseusk ja võitlusvaim taastus.
Hannes
Rumal pealkiri. Samahästi võiks kirjutada "Miks spordieliit põlgab kultuuri ja õõnestab sedasi riiki ja rahvast".
Kus on siin ÜKSKI konkreetne näide spordivaenulikkusest (tõenäoliselt leiab selle - paradoksaalselt - Kivirähalt, kuigi tema pila on pigem suunatud ületähtsustatud või(s)tluslikkusele kui "terves kehas terve vaim" põhimõttele)? Kas aktiivne spordi promomise puudumine tähendab vaenulikkust?
Hannes (ja ka mitmed teised, keda püüdsin 2-3 km enne lõppu ergutada ja turgutada), ausõna, on väheseid asju spordis, mis pakuvad suuremat heameelt, kui saad teistele nende raskel teekonnal kuidagiviisi toeks olla. Lõpp oli ju, Hannes, ülivõimas, mu arvepidamise järgi langes viimasel kahel kilomeetril mehi saagiks mitme kaupa, ehk vist kokku umbes 5-6? See oli vägev vaadata!
Pullerits taas tegevuses? Loodame, et seekord ei ole taas tegu lõikamisega, jootmisega eba muud võistlusmääruste rikkumisega. Tartu Linnamaratonil olidki kahtlaselt kõvad ajad paljudel.
Türi-Paide rahvajooksul ja rajarekord täna siiski sündimata. Omapärane rekord sündis aga Pulleritsu blogis. Blogiomanik nimelt kustutas kommentaari 23 sekundiga. Eelmine tippmark oli 46 sek. Palju õnne!
Kuidas aga nädala kokku võtame? Mis jääb märksõnadena sõelale? Tallinn Horse Show, Tartu Linnamaraton või midagi muud?
Priidu röögatusest sain minagi innustust juurde,tormasin viimase tõusu üles,nii et eelviimasel km-l tekkis kramp,aga õnneks oli alla mäge lõpuni vähe jäänud.Postituse pealkirja suhtes on tal õigus.
Mis viga Kivistikul kiidelda, ju ta teadis osavötunimekirja vaadates et konkurente pole. Nii tulin minagi kunagi Kurgjärve jooksu vöitjaks
Kui oled kogu-päeva-treenija ja teised samasugused jooksevad samal või järgmisel päeval midagi muud, siis on tore rahvasportlastele ära panna.
Paljud kultuuriinimesed käivad nädalas mitu korda ujumas. Jooga on ka väga levinud.
Rein Lang ja kultuuri-inimene?
Kontra teeb sporti rohkem poose ja meedias olemise pärast.
Jäneda rogainil oli stardis u 1000 inimest. Kuskil meedias mitte piiksugi.
Oige Priit!
Näita neile kaotajatele!
Jäneda rogainil oli stardis u 1000 inimest. Kuskil meedias mitte piiksugi.
vaadake kuhu triivib AK Sport!
Säärits vahutab migist naiste korvpalli populariseerimisest. Ni nagu eesti ei saa tänu inimressursi vähesusele hakkama raketi kosmosesse saatmisega vms. ei tule välja ukski sportmäng (ehk tennise paarismäng välja arvata).
Kui nuud nagu loodeti panevad sponsorid ola alla ja tuuakse rohkem raha sisse, aga ega raha mängi. Kust vötta sobivaid inimesi? Ameerikast mustad tudrukud sisse tuua (kes kodumaal wnba-sse ei pääse) nagu meeste poolel harrastatakse?
Milleks meile ?
Teemaga otsest seost ei ole, aga teie, kui keelt tundev mees: kas ei ole "Kivirähki"?
Tänan.
Marko
http://4.bp.blogspot.com/-5QV4B_xfrZQ/UlBhZ8H7YyI/AAAAAAAALDk/XcA_jgPAOdw/s1600/FotoKaimoPuniste1.jpg
ootan millal keegi inimene (PP näiteks) eesti keelt kaitsma hakkab.
eesti keeles on sönadel city ja marathon täiesti eestikeelsed vasyed olemas. Miks aga ei kasutata? Muidu on eesti inimene uhkust täis (lätlastest leedukatest oleme ju iga kell ule eks?)
aga eesti keelt häbeneme kasutada?
Ei tuleks arvata et marathon kasutamine Tallinnas vöi Tartus mingi suur vastutulek oleks välismaalastele. Tehke enda peal proovi - kui lähete mitte-inglismannide maale maratoni jooksma siis nagu kohalikust maratoni "keelest" aru ei saa vöi?
Pealegi Tartu ei ole nii suur linn et seal "siti" maratoni oleks vöimalik läbi viia
Eks neid 'sportijaid' ole teisigi: Maimik üritab suuskadel tatsata, Juur ka supleb, Kilmi suusatab korralikult, jne
Jäneda rogainil oli 1000 inimest. Kuskil meedias mitte piiksugi.
Nii tehniline kui humanitaarintelligents, mitte "kuulsaid ja kummalisi", vaid tegelikud töötegijad, inimesed, kes meie igapäevaelu püsti hoiavad.
Meedia vaikib sellepärast, et meedia on võtnud ülesandeks kujundada meie spordiharrastaja inimesteks, kes kuskil plastmassväljakul "T*ra!" karjudes 10 samasugusega pärast tööd ringi madistab, kes spordibaaris õlut kulistades OlyBetis vms internetimängupõrgus oma raha maha mängib 8)
No Contra nüüd küll ei pooseta.
Ole mees ja jookse tema laupäevane aeg üle.
P.
Ma ei tea kuidas meestega aga naiste võitja ergutamisest oli küll asi kaugel. Sõitsid niisama rattaga edasi tagasi fotoaparaat seljas...
Kas naised ei vääri ergutamist nagu mustad ja p...d??( nali, äkki muidu keegi ei saa aru).
http://www.ohtuleht.ee/274086
Priidul on õigus!
Sellises sõbralikus valimata jootmises nagu Pullerits harrastab, pole midagi taunitavat mu meelest. Vastupidi.
Pakkusite mulle ka, aga mul tõepoolest polnud vaja ja keeldusin malbelt :)
Tänu, 17:39! Tuleb välja, et Pulleritsul on värvikas minevik. Kui Pullerits ja Veidemann Ekspressi vastu kohut käisid, siis Ekspress väitis, et
Veidemann ja Pullerits ei saa naljast aru
. Pigem oli mängus ja õigusalane saamatus. Ilmselgelt lootusetu asjaga kohtusse minne... Ja ega hilisemastki Pulleritsul vist suuri kohtuvõite ette näidata pole.
Tundub, et ainuke, kes EI TEE AJAKIRJANIKU TÖÖD, on blogi autor.
Piisab ainult sellest, kui kätte võtta tema poolt palju kirutud Jooksja numbrid ja pea igas on lugu, kus mainitakse mõnda kultuuritegelast - lähemast minevikust võiks võtta Vanemuise jooksjad ...
Õige jah, Getter Jaani oli mäletatavasti "Jooksja" kaanetüdrukuks, keegi noor kutt, mingi laulja vist, kõrval, selline magus paksuke, kohe näha, et jooksutrenn pole tema ala, aga kirja järgi pidi rahvajooksuks treenima. 8)
Need Vanemuise naised, kes 168 km ultrajookse läbivad, noh, on teine äärmus, Pulleritsu parafraseerides, noh, see ei ole ju normaalne.
No kuidas ei mõista nalja! On ju selline kild visatud: "Priit Pullerits leiab, et tegu on ebatäpse ja eksitava infoga, sest inimene ei saa olla tegu ega sigadus."
Vot Priit see jutt on küll nüüd täiesti jura. Sellist juttu oleks sa võinud rääkida 15 aastat tagasi, siis oleks veel uskunud. Nooremate kultuuritegelaste seas on sport in ja enamgi veel. Semiootik Mihkel Kunnus on aktiivne võitluskunstide harrastaja, kultuurnikute seas on jooksjaid, jalgpallihuvilisi, rattagasõitjaid. Pigem on seal viimaste aastate suunitlus pigem terve vaimu kõrvale terve keha. Ja tänapäeva näitlejad saavad pigem parema füüsilise ettevalmistuse kui nii mõnigi sportlane.
Tervitades, Matis Song
Semiootik (?!) Mihkel Kunnuse viimane romaan demonstreerib, et kirjanikuks saamise künnis pole Eestis olnud kunagi nii madal kui praegu 8)
Näind seda Kunnust telekast. 800kg Egot, muud midagi. Sama kaalu "kirjamees" kui Arne Ruben
Priit kirjutab asjalikku juttu. Iga kell
Käimisvõistlusel jooksma hakkamine toob kohe kaasa DSQ.
Jooksuvõistlustel ei peeta käimist heaks tooniks. Komöödiaetendusel naerdakse. Tragöödia puhul veeretatakse pisarat.
Meil aga korraldatakse üritusi nagu Haanja100, kus võib nii joosta kui käia - päris suvalistes kombinatsioonides. Mis on selline kahe spordiala miksimise mõte? Võib ju väita, et triatlonis pannakse kokku mitte kaks, vaid isegi kolm ala. Kuid mitte suvalistes kombinatsioonides!
Kui jooksuvõistlus, siis olgu selge sott - jooksuvõistlus. Kui käimine, siis käimine. 8)
To 21.13
Haanja 100 Jala on minu arvamusel omalaadne ja oleks keeruline ka kõigilt osalejatelt nõuda vaid jooksmist.Tundub siiski mõistlik, et võib ka jalutada ja arvestades sealseid tõuse ei olegi ajaline kaotus suur, vaid meenub, et mullu vist võitjagi jalutas tõuse. Arvan, et sellise `miksimise`mõte on inimlik ja seal Haanjas osalejad on nagunii heas mõttes hullupöörased. :)
Volli
Why the hell, peaks keegi korraldama võistluse, kus kombineeritult, suvalistes proportsioonides, võib kasutada mitut erinevat spordiala (liikumise distsipliini)? Võib küsida ka teisiti: miks peaks korraga rajale laskma jooksjad ja käijad? (Üldiselt on teada, et tugevad käijad teevad nõrgematele jooksjatele ära.) And, why the hell peaksid inimesed sellisel võistlusel osalema? Tõenäoliselt on see võistlus inimestele, kelle eesmärk on distants läbida - by whatever means.
Tõuse tuleb võtta hüpetega!
Siis läheks suusahooaja ettevalmistuses asja ette.
Mis jama te siin ajate? Millisel jooksuvõistlusel maailmas on käimine keelatud?
Kiire käija liigub kiiremin, kui aeglane jooksja, missiisnüüdsaab?
IAAFi reeglid ütlevad päris selgelt ja üheselt, et jooksuvõistlusi jookstakse. See tuleb muide ilmsiks ka võistlusala nimest.
Jälle sama tarkpea kohal. Tutvusta teistele lugejatele ka neid reegleid, ikka konkreetsete viidetega. Huvitav oleks ka näha nimekirja diskvalifitseeritud sportlastest, keda terane kohtunikusilm on tabanud kõnnisammude sooritamiselt.
Kui käid, ära jookse. Kui jooksed, ära käi. Nii on see alati olnud.
23:21 arvates aga vist käimine on uus jooksmine. Moodsalt liberaalne vaade.
Käimine on jah, sirgete jalgadega jooksmine. Vaata millised kiirused. Tempo juba alla 4min kilomeeter. Tartu poolmaratonis oli 7.mees juba 1:20.47
Seega eestis on vaid 6 meest kiiremad kui tippkäijad. Paneb mõtlema.
Haanja100 mõte on läbida 100km jalgsi, vahet pole, kas joostes, käies või roomates.
IAAFi reeglites pole päris kindlasti jooksualal käimine keelatud. Maratonijooksjatel (ka kõrgtasemel) tuleb seda isegi suhteliselt tihti ette, et vahepeal käiakse.
Postita kommentaar
<< Esileht