Pullerits: Kuidas ma Tiidrek Nurmega supertrenni tegin?
Tasub ikka õhtuti pimedaga trennis käia. Eales ei tea, keda siis kohata võid. Reede õhtul, kui rinnakorvi närvivalu kiuste Tähtvere spordipargis aegamisi rullidega sõitsin, panin tähele, et keegi jookseb sisemisel saepururajal mulle vastassuunas, ja ei jookse nagu tavaline harrastaja, lönta-lönta, vaid ilusa kõrge ja kerge sammuga, ja jookseb kiiremini, kui mina 850-meetriseid ringe läbin, ehk jookseb alla nelja minuti. Kuid ega pimedas silm erista, kes on kes. Aga siis sammus jooksumees mulle ühtäkki vastu ja küsis: "Kas Priit?" Võtsin hoo maha, vaatasin otsa ja siis tundsin ära - Tiidrek Nurme ju.Järelikult mu silm ei petnud, kui nägin professionaalse sammuga jooksjat. Ja mis siin salata: sain temalt kõvasti kiita. Selle eest, et pühendunult sporti teen, mitte niisama ainult spordist ei kirjuta. Valetaksin, kui ütleksin, et selline tunnustus ei innusta. (Tippsportlased pidid ju Pulleritsust kaugele hoiduma, on mõni mees väita püüdnud...)
Närvivaluga võideldes rullsuusatamine tundus ebatõhus tegevus. Olin otsustanud, et laupäeval,
kui prognoos lubas märjemat ilma, lähen jooksma. Nüüd oli võimalus saada järgmiseks päevaks Euroopa tasemel jooksukaaslane. Küsisin Nurmelt, mis ta plaanid on. Plaanid klappisid minu omadega.Sellal, kui lasin laupäeva hommikul autol rehve vahetada - mis läks siiski pisut vähem maksma kui eelmises sissekandes märgitud naiste sügistalvine trennivarustus, kusjuures tavahinnast sain veel ei tea mille pärast vähemalt 150 krooni hinnaalandust -, oli Nurme käinud Kristjan Kaisi juures võrkpalli mängimas. Eelmisel õhtul, kui ma läbisin rullsuuskadel rindkere säästes 1:19ga 17 km (20 ringi), oli Nurme jooksnud 15 km ja teinud jooksuharjutusi. Kella poole üheteistkümne ajal hommikul läksime jooksma.
Alustasime Emajõe äärest piki Jänese rada. Kui sillad otsa said, keerasime üle libeda põllu Vorbuse teele. Küsisin, kui palju tal pulss on. Tähelepanu nüüd, pulsikella kummardajad! Nurme ütles, et ta ei tea. Lihtsalt pakkus, et umbes 130.
Kulgesime äärmiselt rahulikul. Nii rahulikult, ausõna, pole ma vist eales jooksnudki. Kiirus oli aeglasem kui 5 min/km. Rääkisime igasugu teemadel: Ameerika
toitudest ja massaaži hindadest (60-80 dollarit kord), Phoenixist ja Flagstaffist ja Sedonast (linnad Arizonas), Coconino metsadest ja Suurest kanjonist (loodulikult kaunid paigad Flagstaffi lähistel), lastest ja õpingutest, täpsusest elus ja elus andestamisest. Kilomeetrid kulusid, aeg lendas.Nurme rääkis, et novembrikuine ja samuti detsembrikuine ettevalmistus on äärmiselt oluline - see on küll raske aeg, pime ja hall ja vihmane ja tuuline, aga selle viljad avalduvad kindlasti hiljem, kevadel ja suvel. Eelmisel nädalal küündis ta kilometraaž 140 alla.
Uurisin ka, miks ta jooks EMil ebaõnnestus. Ta ütles, et üks võistlusstart jäi puudu. Ta ei olnud end EMiks piisavalt lahti jooksnud. Kahju, lisas ta, sest ettevalmistus möödunud hooajaks oli olnud elu parim. Ta tunnistas, et tuleval hooajal tahaks ta rünnata 5000 meetri jooksus En
n Selliku Eesti rekordit, ja samuti tahaks elus teha vähemalt ühe võistluse, kus pakub Eesti poolehoidjaile sellise elamuse, mida nood mäletama jäävad, mitte ei ütle, et ahh, mis mõte oli seda meest sinna võistlustele üldse saata.Kui joostud oli 15 km, tegi Nurme pausi. Ta nägi tee ääres ühte pinki. Ütles, et peaks pisut jalgu venitama. Küsisin, kas ta on kunagi haamri ka saanud. Kõige raskemana meenus talle üks 28 km pikkune treening Aafrikas Keenias 2300 meetri kõrgusel, kus viimase kolme kilomeetri tõusud olid nii järsud, et juba siis, kui nad kaugemalt paistsid, oli tal tekkinud tunne, et ei neist üles saa.
Olümpiavõitja Erki Nool on suustajate treeningu kohta retooriliselt küsinud, miks peab lähker kogu aeg kaasas olema ja miks peab kogu aeg jooma. Meil polnud Nurmega kummalgi grammigi vett kaasas. Ei käinud me ka kusagilt kaevust seda ammutamas. Küsisin Nurmelt, kas ta vett kunagi kaasa ei võta. Ta vastas, et Aafrikas tollele 28 km jooksule võttis. Rohkem kordi ta ei maininud. Kui Nurme-sugune tippsportlane ei pea trenni ajal jooma, siis mis oleks minusuguste harrastajate õigustus, et meie võiksime endale paar sõõmu lubada?
Tallinna maantee Tiksoja ristmiku ja Ülenurme ringtee vahelisel sirgel keeras Nurme kodu poole. Mul jäi sealt veel kolm kilomeetrit enda koduni. Vaatasin kilomeetripostide järgi, kui kiiresti me jooks
ime. Postide põhjal otsustades 5.07 ja 5.00. Kui ukse ees kella seisma vajutasin, oli trenni algusest kulunud 1:54.03.Ma polnud elu sees nii pikka jooksutrenni teinud. Kunagi tudengipõlves, aasta oli siis vist 1987, jooksin Kärdlast pärast Karavani kontserti Kõrgessaarde ja sealt Laukale, sest bussi nii hilja sinnakanti enam ei läinud ja kuna ükski auto Kärdla piiri lähedal peale ei võtnud, siis lõin hääletamisele käega. Toona oli mul veel suur spordikott üle õla.
Teinud vajalikud tehted, sain seekord 1:54ga läbitud 21-22 km. Häda polnud miskit, ainult viimasel kolmel kilomeetril, kui üksi jäin, tundsin, et jalad lähevad pisut raskeks. Aga kui kodus duši all ära käisin ja õunamahla mitu klaasi sisse kaanisin, siis tundsin, et kergelt läheb süda pahaks. Aga hästi kergelt. Viskasin veerand tunniks diivanile pikali; peagi oli enesetunne taas hea. Piisavalt hea, et läbisin eile rullsuuskadel Tähtveres 26 ringi ehk 22,1 km 1:40ga. Kokku, hoolimata rindkere närvivalust, kogunes lõppenud nädalal treeninguaega ikkagi korralikult, 7:24. Tõsi, jooksukilometraaži tuli rohkem kui rullidel, resp. 49 ja 39. Aga teate, ega ma usugi, et rullidel sage nühkimine kuigi palju arendab. Kes tahab ikka tõsiselt enda kallal vaeva näha, nii et kasutegur oleks võimalikult suur, peaks baasvastupidavust arendama siiski joostes. Nagu seda teeb Nurme. Ja nagu seda tegin koos temaga.
******
Euphrasia basiilika, bütsantsi arhitektuuri paremaid näiteid Vahemere piirkonnas, kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Poreč, Istria poolsaar, Horvaatia. 23. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.Foto 1: Tiidrek Numre kergejõustiku EM-võistlustel Barcelonas 5000 meetri eeljooksus. Foto autor: Tairo Lutter, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Liikluspartull tänavu suvel Flagstaffi lähedal, taamal lõõmab metsatulekahju. Flagstaffis on Tiidrek Nurme laagris käinud. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 3: Sedona ümbruse punased liivakivimäed, kus Tiidrek Nurme Ameerika-laagrite aegu harjutamas on käinud. Foto autor: Jeff Topping / The New York Times / Scanpix
Fotod 4 ja 5: Metsatulekahju tänavu juunis Flagstaffi lähedal. Fotode autor: AP/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:42
kommentaare: 31
31 Kommentaarid:
Jalad on siis nüüd korras?
Nägi Nurmet, tegi koos Nurmega, järelikult tegi õigesti!
Mitte ainult õigesti, lausa suppertrenni tegi.
Üldse pole oluline, et ühel on hooaeg suvel, teisel talvel. Üks valmistub suusamaratoniks (3h),teine jooksuvõistluseks (13 min). Üks on rahvasportlane, teine tippsportlane. Üks on parimas sportlikus eas, teine on veteran (45).
Peasi, et kõik mis Nurme teeb, on õige ja sobib täpselt ka Pulleritsule. Niimodi jäljendades ja endast mitu korda tugevamaid eeskujuks võttes just tugevaks saabki.
Anna minna Priit!
Ma pakun, et supertrenn ongi antud tähenduses ületreening. Väga hea, et autor sellest kohe aru sai.
Tore, et keegi on võtnud vaevaks Priitu harida ja talle suisa näitliku pikka aeroobset trenni tegi. Tiidrekul ilmselt tõesti olie aerobbsel trennil pulsikat vaja, ta on juba õppinud ennast tagasi hoidma. Kui Priit üksinda trenni teeb, siis on kohe kindlasti pulsikas vajalik.
Neli eelmist "kommi" oleks toimetamist väärt.
Kui Nurme ei joo 2 tunnisel
treeningul, siis see totaalselt õige teadmine peab kehtima ka kõigi teiste puhul. Loodetavasti käid Sa nüüd Nurmega samal ainuõigel ajal ka kusel.
Aga muidu täitsa tubli pikk treening. Teinekord proovi Vooremäel paar tundi imitatsiooni, päris hea vaheldus siledale Tähtverele.
12:34-le
Saaksin sinu irooniast aru kui PP oleks koos TN-ga lõike uhanud. Selgita palun, miks ligi 2 t madala intensiivsusega jooks suusamaratoni ettevalmistusplaanidesse ei sobi. Tempo 5min/km annab PP-le pulsi kuskil 140 lööki/min.
ain, vasakliberaal
Mis varustusega Tiidrek Nurme jookseb?
Trenn kui selline täiesti hea ja asjakohane. Samas tundub ,et natuke rumal on teha nii pikka trenni ilma joogita(ka Nurme poolt vaadatuna) See et PP seda veel kiidab ja õigustab jätab veel eriti rumala mulje. Õigustada,et ilma joogita teeb ka Nurme, siis kas siis T.Nurmel on tulemusi???? Selliseid jooksumehi on maailmas tuhandeid-samas meie suusatajad ,keda PP,koos Noolega joomise pärast tögab on teinud tulemust .Võta kuidas tahad ,aga antud formaadis ei olnud see kuigi arendav treening,sest panid organismi kurnaval reziimil tööle,mis tähendab ,et 1x võid sellist trenni ju teha,taastumine on selle võrra koormusest pikem ja vaevalisem.
Püüa ikka ühte jooont ajada,mäletan kuidas kunagi kiitsid ,et tegin pika trenni ja rüüpasin vahepeal õunamahla sekka,miks nüüd selline kannapööre??
R
Kehv õuna-aasta, mahla vähe, naine ei raatsi kaasa anda?
ain, vl
Õige spordimees ei kasuta pulsikella, ei kanna buffi ja nüüd siis ei joo ka treeningul, jälle targem.
Pulsikell küll ostetakse, aga antakse naisele (vt eelmine blogipostitus).
17:48 - võtke heaks! Ja tänan teid ka, et oskate teraselt olulised ja kandvad sõnumid välja noppida ja teistele ka meeldejäävaks siin rõhutada - aitäh!
Teistele: kus ma selle mahla või vee trenni ajal panema pean? Puusa peale hõõrduma?
16:52 - tossud olid Asics, aga tavaliselt ma selliseid asju ei vaata, sest ega varustus jookse, mees jookseb. Seekord panin marki tähele, kui venitasime.
16:27 - kahju küll, aga mul ei ole paari tundi aega, et Vooremäele minna. Näete, mis kell juba on - ja ma alles lõpetan tööd. Aga sai ka suur töö tehtud.
ise vedelikku kaasa ei võta, aga teistel soovitab - joogi- ja geelivöö XT 649 krooni. paaris kuupäevadel üks seisukoht, paaritutel teine.
Geelivööd on täitsa hea kanda ja mida külmem seda rohkem tundub, et hoiab ka selga soojemana. Pikematel treeningutel kasutan 160ml geeli pudelit veega lihtsalt taskus.
Vooremäel käib hetkel uue valgustuse paigaldamine ja radade uuendamine. Töötava valgustuse korral saab sellest lume olemasolul õhtuti tugev alternatiiv Dendropargile, nagu vanadel headel aegade. Nädalavahetuse pikaks treeninguks on Vooremägi väga luks.
Tõelised mehed:
1. ei kanna pudelivööga vett kaasas (kui, siis ainult palavaga ja 25+ km trennis)
2. ei tarvita pulsikella
3. mõnikord pinki vms sobivat eset silmates teevad jooksus väikese pausi venitusharjutusteks
4. ei kasuta buffi
P.S. Priit, kui oma tõesti hea loo "Jooksjas" või Maratonis avaldad, lase eelmised neli punkti rõhutatult laduda!
Priit rullidel sõit on väga erialane tegevus võrreldes jooksuga.
Kahjuks pole aga Tartus lihtne rullidega arendavat treeningut teha ja selline rutiinne nühkimine sööb vaimu ja kahandab treeningisu.
Kui jooksed võta kepid kätte - on rohkem tolku!
Vooremäe suusarajad on tARTU harrastastussuusatajale pigem alternatiiviks Otepää, Mammaste, Haanja ja Kääriku suusaradadele.
Rõõm oli laupäeval näha seal nii palju harrastajaid. Nad kõik tegid supertrenni, sest valisid selleks suurepärase maastiku!
Pisut tögamist kah!
Kuna ööd(aeg pärast tööpäeva lõppu kui saab trenni teha) on siin mustad ja kvaliteettreeningpaiagad on valgustamata tuleb harrastajal lisada lihtsa treeningu maksumusele pealambi maksumus!
See mudel millega Anders Södergren(SWE) kaamoses treenib maksab ca 5000.- kr
http://www.silva.se/PageFiles/661/2010-mobile-light-eng.pdf
Terv,
Priit
"kahju küll, aga mul ei ole paari tundi aega, et Vooremäele minna. Näete, mis kell juba on - ja ma alles lõpetan tööd. Aga sai ka suur töö tehtud.
18:46"
Priit ma ei mõista sind, kell on 18:46 ja sa leiad, et trenni minekuks on juba hilja?
Sa ei otsi lahendusi vaid vabandusi.
Spordimehed nii ei käitu.
Priit, sa ise oled tegija, aga sinu seisukohad käivad iseendale vastu.
See on põhjus, miks siinsed kommentaarid sulle ei meeldi. Teistele ei meeldi see, mida endale ebameeldivaga teed, kustutad. Tulemuseks on veelgi ebameeldivamad kommentaarid.
Kui nüüd leiad, et läksin isiklikuks, siis ainult niipalju, et nimetasin sind tegijaks.
Peip, kasutad siin väljendeid "suppertrenn" ja "kvaliteettreeningpaigad".
Tore on see, et erinevalt varasematest selliste sõnade kasutajatest, on sinu jutust võimalik aru saada, mida selle all silmas pead.
09:53-le - lubage teile teie tähelepaneku peale rääkida üks mõistulugu.
Eelmisel hooajal küsisin Raul Ollelt enne järjekordset Estoloppeti maratoni, kuidas vahepeal treenida. Detaile ma täpselt ei mäleta, aga ütleme, et Olle soovitas reedel teha kahetunnise rahuliku trenni. Tundsin, et seda on palju, ja tegin tunnise. Pärast raporteerisin Ollele, et tegin nädala jooksul kõik nii, nagu ta ütles, v.a reede kahe tunni asemel tunni. Mille peale Olle ütles, et tubli, õige - peabki enesetundest lähtuma ja vastavalt sellele julgema korrektiive teha.
Mõelge nüüd korra, mida ma sellega teie remargi kontekstis öelda püüdsin.
Hüva, võib-olla ei tulnud mu mõistukõne kõige paremini välja - pange tähele: süü on minul kui kirjutajal, mitte teil kui lugejal -, nii et toon iva siin välja. Nimelt: kõik, mis ma siin kirjutan, ei ole dogma ega pretendeeri ainuõigsusele; kirjutatu lähtub ainuüksi minust, see ei pruugi teistele sobida (pulsikell, buff, joomine...), ja ka mulle ei pruugi homme enam sobida see, mis veel eile samal ajal samas kohas sobis. Ehk siis: raudseid ja vastuvaidlematuid ja üheseid reegleid ega isegi põhimõtteid ei ole! Näide eilsest: kui laupäeval jooksin 1:54 ilma joogita, siis eile oli 1:15 rullsuusatrennis joogipudel kaasas, kust andsin oma jao isegi dr Ain Kaarele (kes, muide, ei ole mingi vasakliberaal, nagu ta eespool väitis - tean seda, ta ise tunnistas; aga see pole siin mõistagi peamine).
Eks Pulleritsul on ikka raske ka! Ükskõik, mida ta suust välja ajab, kiidetakse vestluspartneri poolt automaatselt heaks. Keegi ei taha riskida, Et Pullerits ajalehes või siinses ajaveebis negatiivse artikli kirjutab.
Priit, saan aru, et sinu seisukohad muutuvad nii tihti seetõttu, et need ei rajane teadmisel, pigem kuskilt kuuldul ja kui midagi muud kuuled, siis ongi kohe uus seisukoht.
Sellise "põhimõttekindla" inimesega on raske suhelda. Tema peale ei saa kunagi kindel olla.
Soovitan rohkem teadmisi hankida ja rohkem oma peaga mõelda.
12:40 - aitäh heade soovituste eest. Aga tegelikult on asi nii, et mind on, vastupidi teie kirjutatule, ikka pigem liiga põhimõttekindlaks inimeseks peetud, ja seda ilma jutumärkideta.
Kui suusatajad ütlevad, et peab iga 15-20 minuti tagant jooma, aga jooksumeestelt ja treeneritelt olen uurinud, et sugugi ei pea mingi pooleteisetunnise trenni jooksul jooma, siis ma võin oma peaga mõelda kui palju tahan, aga teen ikka nii, nagu õigemaks, mugavamaks ja targemaks pean, ja kuidas ma ka siis ei otsusta, saan kriitikutelt ikkagi võtta. Lootusetu olukord, kas pole?
"kuidas ma ka siis ei otsusta, saan kriitikutelt ikkagi võtta" - väga ühene seos inimese renomeega, eriti just ajakirjanike puhul. Kui persoon on näidanud oma tõsiseltvõetavust, aktsepteeritakse ka seisukohti. Minu hinnangul ei ole päris lootusetu olukord, aga eks Te ise tea paremini.
priit, olen jooksu suhtes sinuga ühel meelel-see on vastupidavuse alus.Kõva jooksutrenni pealt rattale või suuskadele hüpata ei ole probleem.Enne rattarallisid kuu aega perset harjutada ja olen alati 100-300 vahel.suusas samuti-piisab 1000 km ja esisada ei ole küsimus,kui määrdega alt ei lähe.Rattas muidugi peab olema hea te..hnika st. hea ratas.Joomine-individuaalne st.kiitsakad kannatavad joomata kauem,mina 87-88kg üle tunnistel jooksudel joon alati aegsasti ,aga ega ma trassile magama ka ei lähe.Aga eks kõik tuleb omaenese kogemustest ja läbielatust-----peamine,liigutada tuleb enesetunde järgi,pluss üldfüüsiline.Üle oma varju ei suuda keegi hüpata.
Södergreni Silva ajab ehk asja kuidagi ära, aga ükski teine pealamp ei saa kahjuks lähedale Lupine (lupine.de) tippmudelite Betty ja Wilma vastu. Omadest kogemustest soovitan seda tõsistele tegijatele, kes tahavad tõesti tunda ennast valgustatud radade olemasolust sõltumatuna ja võimalikult kindlalt ja ohutult suurtel kiirustel suuskade või rattaga metsavahel liikuda.
Ole nüüd Pullerits. Ma saan aru, et Teil vaid üks põhimõte: põhimõtteid pole. Selles olete küll järjekindel.
On suur vahe kas sa teed rahuliku tempos trenni või võistled. Võistlustel jah kui on üle tunnine võistlus, siis oleks vaja kuskil iga 20-25 min järel jooki, aga mahutreeningul üldiselt alla 2h treeningul jooki kaasa ei võta. Erandiks oli vaid see suvi,kui temperatuur isegi õhtul kell 19-20 oli 26-28 kraadi, siis läks jook kaasa isegi tunnistele treeningutele. Nii ka T. Nurme........sinuga jooksmine ma kujutan ette oli talle nii väike koormus, et ta ei saanud nahkagi märjaks ja mida sa pulssi ikka vahid,kui see tal ilmselt ülimadal on ,kui tempo üle 5 min/km
Sain aru, et Sul oli pärast trenni süda kergelt paha. See on juba märk, et Sa ei toiminud õigesti. Sa armastad rõhutada, et tunned oma organismi- see ju ongi organismi signaal.
Halvem variant olekski olnud kogu vedelik välja jälle oksendada.
Postita kommentaar
<< Esileht