Pullerits: Kas hooaja lõpp juba koidab?

Kas mäletate, mis juhtus Jaak Maega enne Salt Lake City taliolümpiat Eesti meistrivõistlustel sõidetud 15 km klassidistantsi järel? Mina küll mäletan. Kui järgmisel päeval Maed Otepääl näha polnud, küsisin tema kohta koondise peatreenerilt Mati Alaverilt, kes ütles nii: "Jaak Mae sai eile tõsise trauma."

Selgus, et ta oli seljale niiviisi liiga teinud, et ta ei suutnud pärast võistlust isegi massaažilaualt püsti tõusta.

Pärast pühapäevast rullsuusatreeningut, kui läbisin Tähtvere spordipargis pisut vähem kui tunni ja 49 minutiga 30 ringi (25,5 km) valdavalt paaristõugetega - ja ärge öelge, et seda on palju, sest kui seadsin end kodu poole minema, küsis minust jupp maad vanem Kalle Kiiranen, kellega olime trenni saabunud samal ajal, et kas juba lähengi -, tundsin vasakul pool roietes valu. Õrn pitsitus oli seal tegelikult tunda andnud juba umbes nädal aega, ent ma ei osanud sellele tähelepanu pöörata, sest hullemaks see seni ei läinud ning elu ega harjutamist ka ei seganud.

Aga pühapäeva õhtuks oli olukord selline, et voodis ei suutnud ilma käte abita istuvasse asendissegi tõusta. Isegi kummardada, et kingapaelu siduda, oli valus. Öösel oli tegu, et küljelt küljele keerata. Selge märk, et olin saanud sportliku trauma.

Esmaspäeval helistasin traumatoloog-ortopeed Leho Ripsile (veel üks liige minu taustatiimis, keda unustasin varemalt märkida), sitkele jalgratturile. Kurtsin oma häda ja ta kutsus mind kolmapäeva hommikuks enda kabinetti. Lubas kell kolmveerand kaheksa, enne tööpäeva algust läbi vaadata.

Vaadata polnud seal midagi. Katsuda oli vaja. Pärast mõningast muljumist teatas Rips, et mul on neljanda ja viienda roide vahel tugev närvipõletik.

Mul pole aimugi, kust selle sain. Ja Ripsil pole aimugi - kellelgi pole -, kuidas seda ravida, et ravi tõhusaks osutus. Ta ütles, et sedasorti hädad on visad kaduma. Lisas, et need võivad kesta mitu kuud, aga ka iseenesest mõne aja pärast lihtsalt haihtuda. Ega seal muud üle jäänud, kui ta kirjutas mulle välja põletikuvastase Diclofenaci.

Kaks päeva olen trennid vahele jätnud. Esmaspäeval tegin kerge tunnise jooksu, aga iga samm andis roiete vahel tunda. Seetõttu otsustasin, et pean pausi. Aga kui see paus peab venima kolme kuu pikkuseks... Kuigi Rips ütles, et ega sportimist selle häda pärast veel lõpetama pea - tuleb vaid ennast hoolega jälgida.

Kas mäletate, mis sai Jaak Maest pärast 2002. aasta seljatraumat? Kui ma ei eksi, võitis ta Salt Lake City taliolümpial 15 km klassikadistantsil pronksmedali.
******Rovinj kiriku kellatorn, Istria poolsaar, Horvaatia. 23. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Jaak Mae tänavuse hooaja eelsel pressikonverentsil. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Andrus Veerpalu (vasakult), Aivar Rehemaa ja Jaak Mae tänavu augusti lõpus Jõulumäel. Foto autor: Artur Sadovski, Postimees/Scanpix