Kuulus suusatreener Mati Alaver on öelnud, et need, kes pole kogunud talvel suusatades 1000 km, ei pea Tehvandi radadele sõitma minema – see käib üle jõu. Kas Suusahullude meeskonna enamikul on tõesti juba neljakohaline kilometraaž pagasis, et nende suusatuuri teine etapp korraldada MK-tasemel sõitjatele mõeldud ringil? Ja veel nii, et seda tuleb läbida koguni 11 korda. Sel juhul, arvestades, et startijaid oli üle saja ja et mul oli seks ajaks kirjas umbes 750 km (sellestki rohkem kui pool rullidel), võis eeldada kohta parimal juhul 60.-70. kandis. Seda enam, et ma polnud käesoleval talvel klassikasuuskadega mitte kordagi veel sõitnud.
Seetõttu ei trüginud stardijoone taga ka ette, vaid alustasingi võistlejaterivi keskelt. Sai rahulikult teele asuda. Olin soojendusringil täheldanud, et pidamisel pole viga – Jaak Teppan oli katnud kliistri tahkega –, kuid tõusu lõpus, kui tuli minna üle libistavale sammule, hakkas kakkuma. Teppan oli lubanud, et võin rahulikult ettevalmistatud suuskadel sooja teha, sest ilmselt hakkab määre kõige paremini toimima pärast 5 või 10 km läbimist.
Staadionilt väljuval tõusul sain konkurentidega võrreldes aimu, et oskan ja suudan hoolimata esimesest korrast klassikasuuskadel mäest üles sõita küll. Soojendusring kulus marjaks ära, sest teadsin nüüd ette, et esimese tõusu järgne jäljeta ja pöördega laskumine pole midagi ohtlikku. Samuti teadsin, et selle järgnevat kõige järsemat tõusunukki ei maksa jäljes võtta, vaid mõistlikum on paremale raja serva hüpata ja seal kääri üles joosta. Möödusin kiiresti paljudest. Ka järgneval pikal laugel tõusul jäi suurem grupp rivaale oma tempoga jalgu, nii et jooksin vähemalt kümnest paremalt mööda. (Peaasi on mitte vasemale ekselda või libastuda... teate küll, mida mõtlen.)
Aga muret tegi see, et laskumistel näisid mu suusad ühed kehvemad. Ei tea, kas asi oli selles, et põhja alla, nagu tundus, oli kogunenud mingi kakkuv-kratsiv kiht. Igatahes võisin juba kõige esimesel, jäljetul ja kurviga laskumisel tõdeda, kuidas tagant tulid neli sõitjat ning minust kui postist mööda tuiskasid. Seetõttu püüdsin raja kaugeimast punktist algaval pikal laskumisel saada kellegi tuulde, et ehk siis lippavad suusad paremini. Aga ikka kärises laskumise lõpuks vahe vähemalt 20-30 meetrini. Laskumise keskosas pidin isegi keppidega hoogu juurde andma.
Esimesed kaks ringi (vaheaeg 19.08) võtsid ilmselt seetõttu, et nägin vaeva positsiooni parandamisega ning tegin mõned kiirendused, otse öeldes keele pisut vestile. Kuid alates kolmandast ringist täheldasin, et mootor hakkab järjest paremini tööle ja enesetunne läheb kas just kergemaks, kuid igatahes talutavamaks. Sain sabast kinni umbes kaheksaliikmelisel rongil. Aga häda oli selles, et laskumistel libisesid kõigi teiste suusad palju paremini ning näiteks kõige järsema tõusunuki jalamile jõudes olid eessõitjad saanud taas mitmekümnemeetrise edumaa. Ent tõusudel sain neil sabast taas kinni ja jõudsin grupile järele, et... siis järgneval laskumisel taas kaotada ja... siis järjekordsel tõusul jälle vahet tasa teha. Seda võib teha ringi, võib teha kaks, aga kui seda peab tegema alalõpmata, siis sellised kiirendused hakkavad kurnama. Midagi pole parata: vahe hakkas tasapisi kärisema.
Umbes viiendast-kuuendast ringist jäin n-ö üksi. See tähendas, et sain liikuda oma tempos, aga see tähendas ühtlasi seda, et motivatsiooni tuli ammutada peamiselt vaid iseendast. Ja samas panna pea tööle. Et kuidas ökonoomselt sõita. Kuidas teha asend võimalikult kitsaks, et staadionil ja sellelt väljudes murda üksinda üha tugevamaks paisuvat vastutuult. Kuidas läheneda võimalikult vähe jõudu kulutavalt, vahelduvtõuget ja ühesammulist paaristõuget kombineerides esimesele tõusule, mis tundus rajal kõige raskem. Näiteks alates 7. või 8. ringist (täpselt ju ei mäleta) otsustasin seda tõusu võtta paremal raja kõrval kergelt kääri joostes, sest jäljes suusa kinni vajutamine muutus üha jõudukulutavamaks. Tõusu lõpus tuli koondada jõud, et minna, kui keha oli piimhapet paksult täis, üle pikale libistavale sammule. Siis, jäljeta ja pöördega laskumise algul anda üleval keppidega võimalikult palju hoogu, viia asend võimalikult madalaks, anda esimese kurvi järel keppidega kahel korral tmepot juurde, siis jälgida lagendikule välja tulles, et ei libiseks paksema, kergelt valli sõidetud lumekihi sisse, sest seal tõmbas hoogu eriti tuntavalt kinni. Kõige järsemal tõusunukil tuli jälgida, et liigutuste sagedusega üle ei pakuks, vaid saavutaksid optimaalse rütmi, kuna eelnevad ringid olid näidanud, et end liiga ära kurnates on raske taas jäljes normaalselt liikuma saada – seda enam, et üha tugevnev tuul hakkas sel lõigul järjest marumat vastupanu osutama.
Parim osa mulle oli lauge tõus raja kaugeimasse punkti. Seda alustades mõtlesin alati, et pööraksin tähelepanu ühtlasele rütmile: terav äratõuge keha alt, viska teine jalg ette, maandu sellele ja tee sellega terav äratõuge, jälgi, et lihtsalt ei jookseks, vaid ka ikka libistaks, ent samas säiliks mõningane õõtsuv rütm, mis aitab suuski pidama saada. Märkasin paljude teistega võrreldes, et selline läbimõeldud rütmiline liikumine andis kõva eelise. Pikal laskumisel sai ju puhata. Et siis rünnata ringi viimast tõusu, mida tegin taas iga kord rajal paremas servas käärsammu kasutades. Selle järel oli muidugi taas üksjagu tegu, et libistavalt liikuma saada. Paraku ilmnes just staadionile viival laskumisel, kuidas konkurendid said palju ärksama hoo, eriti staadioni lahtise lumega pöördekohas. Mõni tuiskas sealt mängeldes läbi, ma pidin aga hakkama juba kurvis jõuga lükkama.
Viimased kolm ringi läksid tuntavalt muudkui vaevalisemaks, just tõusudel. Ei ole mõtet salata, et samm muutus üha raskemaks, just ringi esimesel tõusul. Raja kaugeimasse otse viival pikal tõusul suutsin siiski hoida head rütmi, mida innustas visuaalne tõdemus, et lähikonkurendid jäid seal selgelt hätta. Ajad kahe ringi kaupa kõnelevad ka tempo langusest, milles, mõistagi, ei ole midagi ooatamatut: 19.08 – 19.53 – 19.58 – 20.15; edasi ajad ühe ringi kaupa: 10.41 – 10.53 – 11.04 – 11.21 – 11.13 – 11.04.
Viimasel ringi jõudsin viimase tõusu eel järele Taivo Pallotedderile, kes sai proloogil 7.-8. koha, edestas ming 53 sekundiga ning juhtis sedapuhku nii kolm kui ka kaks ringi enne lõpu minu ees juba 1.21-ga. Läksin lõputõusul temast mööda. Kuid nagu varasemalt olin korduvalt täheldanud, siis laskumisel jäin taas maha. Ta libises pikalt ja kergelt eest ära ning lõpuks edestas mind seitsme sekundiga.
Pilk protokolli näitab, et sain 1:55.31,5-ga 31. koha ehk prognoositust kaks korda parema tulemuse. Ajaloolane Pärtel Piirimäe oli 26., edestades mind 2.25-ga, siin blogis sageli sõna sekka ütlev Andres Pae tema järel, edestades mind 1.38-ga. Aga fenomenaalse sõidu tegi teatemaratoni meeskonnakaaslane Jaanus Laidvee, kellega kolm aastat tagasi Utah’s ratastega seiklemas käisime (vt foto selle sissekande kõige all). Ta sai 1:47.50-ga 17. koha, edestades mind 7.41-ga.
Kui Tour de Suusahullude
avaetapp, 2x1,3 km sprint võis tõesti tekitada küsimus, mis on juhtunud, siis sedapuhku, 30 km klassikarajal, sai jõuvahekorrad taas loogilisemaks käänatud:
Erki Parri, kes võitis mind sprindis kolme sekundiga, kaotas nüüd üle 12 minuti;
Anti Arak, kes võitis mind sprindis viie sekundiga, kaotas nüüd üle kahe minuti;
Mihkel Truup, kes võitis mind sprindis kuue sekundiga, kaotas nüüd üle nelja minuti;
Vahur Veeroja, kes võitis mind sprindis 17 sekundiga, kaotas nüüd 11 ja pool minutit;
Andres Jaanikivi, kes võitis mind sprindis samuti 17 sekundiga, kaotas nüüd 2.40;
Bruno Lippur, kes võitis mind sprindis 21 sekundiga, kaotas nüüd üle poole tunni;
Kalev Vunk, kes võitis mind sprindis 24 sekundiga, kaotas nüüd 1.45;
Jüri Pärnik, kes võitis mind sprindis 36 sekundiga, kaotas nüüd üle 16 ja poole minuti;
Magnus Krusemann, kes võitis mind sprindis 47 sekundiga, kaotas nüüd 1.45.
Paljudele neile, kellele sprindis kaotasin n-ö kalendriga, jõudsin 30 km sõidus aegu võrreldes proportsionaalselt palju-palju lähemale. Võistluse diktor endine laskesuusataja Margus Ader nentis, kuidas oli selgelt näha, et proloogi päeval tehtud viiest lõigust ehk korralikust intervalltrennist oli laupäevaõhtuseks sõiduks silmanähtavalt suur kasu.
Kõige adekvaatsema hinnangu andis tasemete võrdlusele
Piirimäe, võistluse kõige kõvema teadusliku kraadiga osaleja, kes tõdes oma kuuesekundilise võidu puhul sprindivõistlusel minu ees, et kui ta sõidaks seitse aastat vanemana sama kiiresti nagu mina nüüd, oleks see ikka kõva tulemus küll. Jah, seda tikuvad paljud, kes end minuga võrdlema kipuvad, unustama, et mu sünniaasta on siiski 1965. Ilmselt olin eile 30 km sõidus esimese poolesaja seas üks vanemaid. Kui mitte äkki kõige vanem?
*
Täna, pühapäeval, mäkketõusuvõistlusel ei osale. See oli juba algselt nii plaanis. Et miks? Ei näe mõtet kulutada aega ja vaeva, et taas pooleks päevaks Otepääle minna, et sõita lühikest sõitu, millest funktsionaalselt on vähe kasu.
Seis pärast 2. etappi oli selline - vt seda linki!Aga et olla konstruktiivne: minu ettepanek oleks, et Tour de Suusahullude korraldajad teeks 30 km sõidu ennelõunal (jah, seekord segasid seda Eesti meistrivõistlused samal ajal) ja mäkketõusu sama päeva pärastlõunal.
******
Jaanus Laidvee on top of
Elephant Hill Road, Needles District, Canyonlands National Park, Utah. 27.
aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks
klikkida pildile.)
Fotod 1-6: Tour de Ski laupäevane klassikaetapp Itaalias. Fotode autor: Reuters, AFP, Reuters, AP, AFP, AP / Scanpix
Foto 7: Miss Myanmar 2014 Sharr Eaindra imetlevat pilku Floridast väärib igaüks, kes eile Tour de Suusahullude 30 km sõidu läbi tegi. Foto autor: Reuters/Scanpix
71 Kommentaarid:
Aa. Kõvad mehed tulistavad 800m ja põdurakesed löntsivad maratoni... Suusatamises siis vastupidi?
Loodan, et sul põlved siiski mingi ime läbi kosuvad ja õnnestub ka jooksurajale naasta.
DNS on kirjeldatud hädade ja äparduste ootuspärane tulemus.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Mõni ei saa ikka aru, et siin spordiblogi.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
tubli priit,sitkust ja vastupidamist on,teravusest jääb pisut puudu.tm-l saavad enamus kotti ja nutavad silmad peast.näed pärtel oli jooksupõhjga parem ja on ,mille üle juurelda.teised TURAKad,kes siin sõna võtavad, minge virisege mujal blogides.
Mul sai villand teie mõttetutest, sisutühjadest ja blogi sissekande teemaga mittehaakuvatest kommentaaridest. Mulle ei meeldi see risustamine, mis te siin teete, kui talihooaeg on alanud ja tõsised mehed panevad jala joonele ja tegelevad üksteiselt mõõduvõtmisega. Kustutan ka edaspidi kõik asjassepuutumatud sõnavõtud.
Priit on vist kurjaks saanud...
Sellest on kahju. Priit võiks aru saada et kõik eestimaalased ei ela sobivalt ümber Tartu ja Otepää linna et saaks käia rammu näitamas. Mõnel on küllalt tegemist et kodu ümbert lumi ära sahata ja brikett tuppa tuua.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Braavo. Aplodeerin 2 käega nende poliitmöginate eemaldamise poolt, tõesti tüütuks läks.
Enda eilses sõidust lühidalt niipalju, et Suusavendade määrdekombinatsioon töötas esimesed 8 ringi kenasti. Siis hakkas jalg töntsiks minema ja kobisin kuuske ehitama, mis ilmselt oli viga, sest kiiresti tekkis pidamisalase mingi kamakas ja see võttis laskumised oluliselt aeglasemaks võrreldes eelmiste ringidega.
No ja hommikused ~3h lumelauda Kiviõli tuhamäel avaldas ka tsipa mõju.
Pärtel võiks ka lühikokkuvõtte Suusahullude tuurist teha.
Mitu kilomeetrit oli temal suuska sel hooajal enne esimest võistlust sõidetud?
----
101 eestlasest suusahunti läbis täna
Tšehhis(Nuustakust kordi kaugemal, päälinnast vaadates) maratoni.
http://www.jiz50.cz/en/results-race
Jah, Andres, see on päris täpne määratlus, et 8 ringi oli asi okei ja siis läks ilmselt jalg endal ka töntsiks. Mul siiski käärsammuga tunde järgi distantsi teises pooles kamakaid alla ei tekkinud, libisemine oli nagunii nii, nagu oli, õieti - suurem asi polnud. Kokkuvõttes, nagu näha, siis üsna sarnased kogemused. Kuidas tõusu sõit oli, sellest võiks mõni osaleja ülevaate anda!
Need ei ole suusa- vaid pigem suusa-õllereisid, mida Holden Tšehhi korraldab. Ökoloogiliseks ei saa sellist suusatamist ka nimetada, kus lennatakse tuhandete kilomeetrite taha kunstlumele 50 km jaoks, samas kui kodus ukse all täiesti talvised lumeolud.
Kiidan heaks, et PP blogis "ohhoota tüdrukud" tagasi.
mina lasin panna suuskadele kliistrit ilma et tahkega oleks üle tõmmatud. Ringi esimesest suurest tõusust sain kuni viimase ringini nii üles et tagasi ei andnud, kahest järsemast nukist pidin kääri jooksma alates 7 ringist. laskumised- jäin nn "ohtlikus laskumises" peale esimest kurvi praktiliselt seisma samal ajal kui oponendid tuhisesid must mööda nii et kõrvad lehvisid,tõusudel sõitsin jälle mina teistest mööda.
Lõpetasin küll blogiomanikust eespool (23 koht) aga ilmselt TMl tõmmatakse ikkagi tänu teisele rajaprofiilile ja kogemusele kott pähe.
Rõõm tõdeda, et blogis vahelduseks ka spordijuttu aetakse. Tõepoolest juhtus nii, et Priit avaldas pettumust selle üle, et mulle sprindis mõlemas sõidus 3 sekundit kaotas, mispeale tõdesin, et oleksin väga rahul, kui 7 aasta pärast vaid 3 sekundit aeglasemalt sõidaks kui praegu. Kas see nüüd kõva tulemus on, on iseküsimus – oleme ju mõlemad kehatüübilt pigem kestvad kui plahvatuslikud, mida näitas ka Tehvandi 30km võistlus, kus paljud head sprinterid jäid selja taha.
30km kommentaariks: ka minul (nagu Priidul ja 23. lõpetanud Margusel) olid suusad määritud rõhuga pidamisele, kusjuures ma ei raatsinud treening-kontrollvõistlusele paremat kui LF libisemiseks panna. Eks see mõnevõrra frustreeriv oli, kui pikal laskumisel nii mõnedki 30-40m võrra kaugemale libisesid (nagu nt paarisrakendis liikunud naiste võitja ja nr 15; enne paari viimast ringi ka Andres P) ning staadionil vastutuules enamasti üksi jäin. Samas oli see määrdevariant mõistlik, sest kaotussekundid sai tõusudel tasa tehtud (kääri oli vaja joosta vaid teise tõusu algusnukil) ja energiat jätkus lõpuni. Rada oli muidugi pikamaajooksjale sobilik, sarnanedes pigem Haanja kui TM-i profiiliga. Samas Haanjaks ennast nii kinni määrida ei tohi, sest seal on ka pikemaid paaristõukelõike.
Keegi küsis ettevalmistuse kohta. 2014 aastal tuli mul treeningtunde kokku 375h (võrdluseks 2013 a 288h). Sellest jooks 2524km (250h), suusk+rullsuusk 432km (35h), ratas 729km (32h), mägimatkamine 110km (25h)
Mahu ajas suuremaks see, et valmistusin maratoni asemel mägi-ultrajooksudeks (86 km ja 100km Alpides, mõlemal ca 6000 tõusumeetrit), mistõttu jooksin pigem pikemalt, aeglasemalt ja võimalusel raskemal maastikul (keskmine kiirus 10,1km/h, pulss 139) ning tegin mõned 8h rogainid. Spetsiifiline suusaettevalmistus käesolevaks talveks on üsna kesine – alates 1. detsembrist kokku vaid 223km suuska+rulli (sinna sisse on juba arvestatud viimased võistlused).
Korralikid numbrid, saab näha kumb PP seekord "suurel mõõduvõtul" peale jääb. 2013ndal käis neil lõpus koos rebimine.
Rõõm näha, et üle pika aja taas spordist ja kohalikest tegemistest juttu.
300-tunnine aastamaht on spordimehele Tehvandi nautimiseks ilmselt miinimum, sellest nõrgema pagasiga tasub ikka suunt Harimäe poole võtta - muidu ei pruugi õhtu lõpuks toit ja õlu enam maitsta. Seda enam on Tehvandile pigem kindla pidamise valimine mõistlikum kui hell libisemisvariant. Ideaalse variandi sättimiseks peab oma suuski eri oludes hästi tundma või võtma pikemalt aega, et olusid enne sõitu testida.
Pärast 8ndat ringi tajutud muudatustest - paistis, et lisaks tõusnud tuulele muutus ka temperatuur ja sõidetavad tõusud muutusid joostavateks just tuulele avatud kohtades, metsaga kaitstud staadioni tõusul rada eriti ei muutunud? Sellist asja ilma Kuuse-targa või määrdemeistrita ikka ette ei näe, viimastel ringidel aitas osalejaid ainult sügisene ettevalmistus.
Tundub, et Tour de Suusahullud tuleb järgmine aasta plaani võtta. Tekib ainult küsimus, mida üks Põhja-Eestist pärit karvajalg võistlus vahelise ajaga peale hakkab? Niisama ka nagu ei viitsi passida. Kas kellegil talu töid oleks pakkuda? Lemmik tööd oleks metsa tegemine(kahemehe saag), puude lõhkumine, põllukivide kokku veeretamine ja õhkimine jne.
Karvajalg, seal päris palju kaidisid ....
http://tartu.postimees.ee/3052149/tour-de-suusahullud-loppes-tousuga-vaikesele-munamaele
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Nii et poolarar Otepääle võistlema ei tule?
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Martinsoni raamatut Kikust oleme ju kõik lugenud.
18:39 lähenemine madalseisust ülesaamiseks on tõhusam kui nartsissmi toitev ja pendelefektina hiljem lajatav „pole hullu“ ja „mina selles eas“. Pulleritsult oleks mõistlik Tolikult toda „serbo-horvaadikeelset“ know-how’d kuulata selmet lihast Supilinnas ergastada. Siis tuleb ka Nuustakul tulemus, mis on tulemust väärt.
20:17, su vaimuvaest teksti juba vähemalt kolmandat korda siit lugedes on ikka väga mage lugu. Oleks siis veel naljakas, aga ei ole ju. Kõigele lisaks on kirjutamisoskus ja õigekirja tundmine ka põhikooli tasemel.
Võta edaspidi midagi jõukohasemat ette ja tee seda kodus näiteks oma märkmikusse. Usu, leiad kiiremini hingerahu.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Mis asja sa Priit seal nende klassika suuskadega üldse jurasid ja enast kinni määrisid. Kõvad mehed pidi ju kõik rajad paaristõugetega läbima.
Perverdid ja homofoobid tikuvad plogis võimust võtma.
MEHED JÄTKE SEE PEDEJUTT JA MINGE SUUSATAMA!
Selle talve vat et ühed parimad raja ja lume olud igalpool.
Suusamees Jaan Kägu
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
"Poliitmögin" keelati ära, eks nautige siis pedejuttu.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Ole nüüd mureta, 23:17, juba vanarahvas teadis, et laastutuli ja pedejutt, need ei kesta kaua.
Hiljemalt hommikul on too haisev pask siit kadunud kui nõiaväel ja vana hea spordiblogi sein jälle puhas kui öösel sadanud valge lumi.
Peab tunnistama, et ehkki ma PP vaadetega asjadele ja elule alati nõus ei ole, on kuldses keskeas mehe sportlik tõmblemine ja eesmärgid üsna muljetavaldavad.
Ka ise tegin eile õhtul 20 aasta järel suusaradadele kammbäki. Määrimata suuskadega, natuke liiga lühikeste keppidega, ent võimsa paaristõukega. Ütleme nii, et Karvajala moel mul siiski eile õhtul ei vedanud. Valus laks sportlikule mehele- kepist jäin ilma ja jäigi mu debüüt natuke lühikeseks.
Kuna kodus tundus hea soojaks aetud nahk ilmselge raiskamisena, vahetasin suusasaapad jooksutossude vastu ja põrutasin 10 kilti jooksu otsa läbi korraliku tuisu.
Neljapäeval (kui ilm lubab), taas suusarajale.
Toits
Tore kuulda, et Toits sai vana määrde alt ära. Eile oligi karestatud / määrimata klassikailm ja ilma keppideta sõit arendab tuhisemiskiirust mühinal. Järgmine aasta oled juba Priidu kõrval Tehvandil stardis ja ei ühmagi esimese paarisaja tõusumeetri peale.
Sellal kui ühed - ja neid ei olnud vähe - nautisid eile tänavuse talve parimat suusailma, viljelesid teised spordiblogis homoerootilisi fantaasiad. Mis iganes kedagi õnnelikuks teeb - meil on vaba maa, andke tuld! Karvajalg, Käo Jaan ja Toits aga paistavad olevat tegijad, keda loodetavasti näeb juba 2016 a Suusahullude tuuril.
Ka mina olen tegija mees, kuigi ma ennast just väga tihti ei ahviššeeri. Ma rohkem jooksen ja talvel ei ole sest palju raporteerida, sest jooksen ilma täpema ajavõtuta ja km ei viitsi lugeda. Muidugi üldkehalise jaoks oleks väga vaja suusatada ka. Ma elan teile suuskuritele soojalt kaasa. See on hirmus sport, sest kui oled end hapnikuvõlga sõitnud, siis laguneb tehnika ja mäest üles ei saa. Jooks on ses suhtes palju kergem. Pärteli toodud meestele lisaks veel Vootele, tundub olema karm mees, aga samuti vist mitte kõige suusa lembelisem.
Priit, väga hea päeva veerg - Kurjad solvujad - tänases Postimehes!
Vahelduseks selget silmavaadet ka peavoolumeedias.
Muide, samuti väga hea oli ka eile samas kohas Margus Mihkelsi veerg: lärakas tatti vastu silmi.
Sellised arengud PM viimase aja meelsuse taustal on kindlasti üllatavaks, aga meeldivaks märgiks.
Aitäh, 12:45! Neid, kes sellele kirjutisele toetust avaldanud, on teisigi. Üks endine tippsportlane, jooksja, helistas ja avaldas tunnustust, ja üks inimene kirjutas mulle lausa nii, et tänu minu tänasele kirjutisele loobus ta küpsevast otsusest PMi lugemine üldse lõpetada ning soovis edu raskel rännakul ühiskonnas võimust võtvate meelsuste vastu ning tunnistas, et tänu minu kirjutistele on tal veel lootust. Loodan, et teistel ka.
Samad sõnad siin. Mina Priidu telef numbrit ei tea, helistada ei saa. Avaldan siis tunnustust siin.
Postimehel on küll pikk maa minna soliidse leheni. Või on see isegi võimatu, sest onlain meedia nõuab pidevaid uudised ja nimelt selliseid täiesti mõttetuid -
http://sport.postimees.ee/3054259/video-endised-maailma-esinumbrid-pidasid-kummalise-tennisematsi
Aga muidu olete suured kirjamehed siin kõik - Priit P, Pärtel, Vootele, tublid sportlased kah.
Priit kirjutab hästi. Ta peaks olema kogu Postimehe esimene inkvisiitor ja peainsener.
Kui ei oleks Pulleritsu resp. ajakirjanikke, poleks Pärtlil resp. ajaloolastel tööd. Ajakirjandusel oli kandev roll nii I kui ka II maailmasõja vallapäästmisel. Ega see III.ga teisiti ole. Sõdadel ja revolutsioonidel on aga tihti kalduvus untsu minna. Ja siis on vaja ajaloolasi tulemusi õigeks kirjutama ja parandama.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Kas me peame selle pedevägivalla vastu miitingu tegema (nagu Merkel ja Co)? Ehk saab vennikese üles otsida.
Täna õhtul vahelduvrežiimis 19,3 km 1:09ga. Rada läks hirmus jäiseks, oli tegu, et jalgadega tõugata ja püsti jääda.
Härra Pullerits, kas teil on ka mingi visioon Eesti tulevikust - räägime siis riigi ja rahva püsimajäämisest olukorras, kus rahvaarv kuivab kokku, energilised noored lahkuvad välismaale ja Euroopa kohale kogunevad sõjapilved?
Või piisab õhtuti vahelduv- või paaristõugetega lükkamisest?
Vahekorrad suusarajal said selgeks kuna sõbraga lugesime ringi valesti ja tiksusime niisama.Ehk Priit reaalselt ei oleks sulle kaotand vaid sina mulle.
T.Andres
Martin, Pullerits ei tea.
Laksasni ka täna päeval paaristõukeid uisu suusaga Harku 8 km ringil 4 ringi 31.8km aeg 1:58. Libisemine oli OK aga vahepeal vesised lõigud tõmbasid hoogu maha. No päris põhja gaasiga ei tulistanud aga higiseks sai ikka . Tartu maratonil tahaks ikka aega 3:40 kanti saada aga hetkel tundub,et ei mängi vällja. Aega pole palju enam jäänud, kas laksata kiireid trenne, või uimerdada? Suuska on see hooaeg tehtud 191km ja rulli 700km(paaristõukeid).
Kilometraaž ei loe Karvajalg. Loeb psükoloogiline ettevalmistus. Sinul pole sellega vist muret? Keskendud veidi ja lammutad nagu Zimjatov Leik Pleisidi olümpial. Ükski soomlane, rootslane, ega tartlane püsi kannas.
Homme hommikul lähen Otepääle ässadega koos harjutama, niisama omaette toksides heaks ei saa. Ühe suure väliskoondise mänedžeriga on seetarvis kokkulepe juba sõlmitud, ta oli lahkelt nõus, et tulen.
Priit, kuidas sõit läks? Siin on nii vaikseks läinud, et 100 kommi vaevalt täis tuleb.
Üldise üsna pedestunud ja (vasakule) kallutatud ajakirjanduse taustal kostub siiski veel ka üksikuid terve mõistuse hääli. Sedakorda suurepärane arvamusavaldus Toivo Tänavsuult: Mina ei ole Charlie Hebdo.
“See pole isegi niivõrd küsimus sõnavabadusest või selle ründamisest. Kõige rohkem on see kultuuri ja taktitunde küsimus. Valus sisekaemus paljudele ajakirjandusväljaannetele, mille toimetustes pulbitseb üleolev viha kõige vastu, mida ei mõisteta või ei suudeta sallida.“
http://m.ekspress.delfi.ee/article.php?id=70550781
Postita kommentaar
<< Esileht