Pullerits: Mis juhtus Tartu tänavasõidu lõpus?

Ühe asja olen võlgu. Jah, Tartu tänavasõidu videopilt sai ju päris hea ja isegi heli, mida salvestas kaamera kiivril, tuli täitsa hästi läbi, nii et vihisev tuulgi ei seganud. Aga millega võidusõit lõppes? See jäi videoülekandest ju nägemata, sest tehnika, nagu ilmnes, pole sugugi nii vastupidav ja töökindel, nagu inimorganism.

Viiest ringist koosneva 62 km pikkuse võistluse neljanda ringi lõpus oli minu grupis, kus sõideti kohtadele alates kuuenda kümne keskelt, selgelt tajuda, et on alanud valmistumine viimaseks ringiks. Keegi ei ilmutanud ringi kaugeimas otsas, Ropka linnaosas initsiatiivi. Sattusin tagasipöördekohas ligi 20-mehelist gruppi vedama, ja muudkui vedasin ja vedasin. Siiski, on palju öelda, et vedasin. Pigem liikusin grupi ees. Hoidsin tempot rahulikuna. Kui mööda kergelt laskuvat Teguri tänavat Turu tänavale liginesime, võtsin eesotsast pisut kõrvale, et pakkuda teed teistele. Ja mis selle peale tehti?! Selle peale tõugati mind tagant sadulast – aga ise ette ei mindud. Nagu näha, ei tahtnud keegi tööd teha.

Tunnistan, et olin samuti püüdnud sõita säästlikult, teinud vaid teisel ringil Tähe tänava alguses teiste õrritamiseks ja endale meelelahutuseks ühe poolpiduse atrõõvi, kuid enamasti olin hoolitsenud selle ees, et püsiksin grupis viiendal-kuuendal positsioonil. Kindlasti vältisin töö tegemist 2-3 km enne Jakobi mäe tõusu ja samuti Vabaduse puiesteel enne Vanemuise tõusu. Küllap oli sest kasu, sest vähemasti teistega võrreldes liikusin, mida ring edasi, tõusudel üha paremini. Neljanda ringi Jakobi mäe tõusu võtsin koguni kõige ees ning läksin seejärel riskantsele Kassitoome laskumisele teisena. Üldiselt jälgisin, et kogu aeg jaguks reservi ning asjatute vahespurtidega kaasa ei läinud. Kas see ei juhtunud mitte neljanda ringi lõpus, kui neljane punt saavutas umbes 150-meetrise edumaa, aga viiendal ringil said nad pärast Jakobi mäe tõusu Veski tänaval kinni püütud ilma, et suur grupp oleks selleks spetsiaalselt pingutanud?

Viiendal ringil hoidsin oma plaanist kinni mitte tõmmelda ning säilitasin kohta grupi esimeses pooles. Kui Teguri tänavale keerasime ja sealt Turu tänavale suundusime, sain rivis suurepärase, neljanda positsiooni. Lõpuni jäi kaks kilomeetrit. Kiirus läks üle 50 km/h. Püsisin kindlalt oma kohal, tundsin, et vajadusel on käik veel varuks.

Kilomeeter lõpuni, seis endine: olin rivis neljas, kiirus 51-52 km/h. Vedaja oli pikalt ees tööd teinud, ära ei vahetanud. Kõik klappis ja sobis. Siis seal, kus vasakut kätt seisid tee ääres koondiste sinised hooldetelgid ning kust jäi lõpuni 300 meetrit, algas tagant vasakult kiirendamine. Mitu meest, tagumik sadulast püsti, sööstis minust mööda. Kuna ma ei teadnud, et videoülekanne on tehniliste probleemide tõttu katkenud, andsin reportaaži, et ei julge teistega koos kaklema minna. Ristmikul, kust finišini jäi veidi üle 250 meetri, võttis leistangi korraks isegi vibama. See oli märk, et mees, võta vaikselt, ära mine hullu panema. Istusin edasi sadulas, et oleks stabiilsem tunne, ning püüdsin hoogu lisades spurtijate kannule hoida.

Ühtäkki, sadakond meetrit enne lõppu nägin, et äsja kiirendanud lõpetasid meeleheitliku kiirendamise. Ju olid nad alustanud liiga vara, ikkagi 300 meetrit enne lõppu, ja end kinni tõmmanud. Teada ju on, et profidki panevad lõpus maksimumiga 200 meetrit, mitte eriti enam. Märkasin ette sööstnute vahel avaust. Vajutasin veelgi tugevamini pedaalidele ning libisesin kolmest mehest kergelt mööda. Siis märkasin, et üks mees (Illar Lood, nr 65) peaks olema enne lõpujoont veel püütav, ja panin veelgi rohkem juurde, endiselt sadulas istudes. Umbes 20 meetrit enne lõppu, raja paremas servas, sain temast mööda. Finišeerisin ja tundsin heameelt: olin lõpuheitluses suutnud nii mitmestki mööda suruda. Protokolli läks 63. koht (diplomil on kirjas 62. koht) ajaga 1:41.33, kaotust võitjale Norman Vahtrale 10.53 ehk laias laastus pool ringi. Minu taga said sama aja veel kaks meest, Lood ja šveitslane, viis meest, sh suusataja Rasmus Pind, kaotasid sekundiga. Meesveteranide vanuseklassis olin viies. Kokku startis 122 ratturit, lõpuni jõudis 93 meest (ja ei ühtegi naist). 29 nime leiab protokolli lõpust märkega «Abandoned» ehk katkestasid.

Küsisin pärast Klubi Tartu Maraton juhilt Indrek Kelgult, et ega rohkem vist sellist võistlust niipea korraldada saa, sest liikluse sulgemine Tartus läheb liiga kalliks maksma. Kelk ütles, et ega vist mitte, sest vaevalt oleks osalejad valmis tasuma stardimaksuna 150 eurot. Seega, õigesti tegid need, kes võimalusest haarasid ja tänavasõidus elamuse said. Just – tühja sest ajast ja kohast, peamine oli sedapuhku tõepoolest elamus. Ja seda jagus. Loodetavasti sain seda video vahendusel osalt jagada ka nendega, kes võistlusest eemale jäid.
******

Chocolate Drops seen from Maze Overlook, Canyonlands National Park, Utah 29. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Loosung «Panna on vaja!» ergutab Tartu tänavasõidul Vanemuise mäel Kroonpressi esindajat Marko Arot (ei ole Fabio Aru sugulane). Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits (ees vasakul heledas vormis), kaamera kiivril ja muud tehnilised vahendid vöökotis, ründamas Tartu tänavasõidul Vanemuise mäe tõusu. Taamal ülal paremal paistab suurelt ekraanilt videopilt, mida edastab Pulleritsu kaamera. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix
Foto 3: Priit Pullerits (taamal vasakul heledas vormis) alustamas Tartu tänavasõidu neljandal ringil Vanemuise mäe tõusu võtmist. Ülal keskel on suurelt ekraanilt näha, kuidas videoülekanne hakkab katkema. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix
Foto 4: Tartu tänavasõidu liidrid, näod pingutusest kõverad, alustamas Vanemuise mäe ründamist üksteise tuules. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix