Pullerits: Miks Tartu maratonile ei ole otstarbekas end kirja panna?

Täna lõpeb Tartu maratonile registreerimise esimene voor. Hind on 55 eurot. Kas need, kes on end juba kirja pannud, on teinud liiga suure riskantse panuse? Kas õigesti teevad need, kes esimeses voorus pigem passivad?

Võtame vastuse otsimisel appi matemaatika.

Aastatel 2014 ja 2016 jäi maraton ära, tänavu toimus 34-kilomeetrine asendussõit. Seega võib öelda, et viimasel neljal talvel on toimunud poolteist maratoni. Teame ju, et eliitsõidust jäi tänavu rohkem kui sada osalejat kõrvale – see on siin väga oluline aegsasti välja tuua ja kõrva taha panna –, sh Eesti harrastussuusatamise tõusev staar Raio Piiroja, kes ütles, et ta lihtsalt ei näinud mõtet sellist sõitu sõitma tulla.

Ma ei mäleta, mis on olnud maratonile registreerimise esimese vooru tasu neljal eelmisel aastal, aga võtame edasisteks arvutusteks aluseks ümmarguse 50 eurot. (Ehkki õigem oleks võtta aluseks 55 eurot, sest hakkame siin rääkima ikkagi sellest aastast ja järgmistest aastatest.) See teeb nelja aastaga registreerimissummaks 200 eurot. Sellest on 100 eurot läinud vett vedama. (Olgu, osa summast on saanud maratoni ärajäämisel järgmisse aastasse üle kanda, aga mitte tänavusest poolmaratonist, kus kasseeriti kõik sisse, ehkki distants oli peaaegu poole lühem.)

Niisiis, lühidalt: kas te võidate midagi, kui panete end varakult kirja, või hoopis kaotate?

Tänavu lõpeb teine registreerimisvoor 2. veebruaril ja hind on 70 eurot ehk 15 eurot rohkem kui esimeses voorus. Arvestades, et maratoni toimumise tõenäosus on 50 protsenti, pole 15 eurot rohkem maksta juhul, kui maraton toimub, sugugi suur lisaväljaminek võrreldes sellega, et maratoni mittetoimumisel võib 55 eurost ilma jääda. (Sest pole kindel, et maraton toimub ka ülejärgmisel aastal, kui räägime osa summa ülekandmisest; aga nende finesside arvestamine ajab pildi nii segaseks ja keeruliseks, et lihtsam on igasugused lisavariandid ja -tingimused siinse skeemi lahkamisest selguse nimel elimineerida.)

Ent olgem matemaatikatöös ausad: pole kindel, et 2. veebruaril on pilt selles osas, kas maraton 18. veebruaril toimub või mitte, kuidagi selgem. Ka siis võib olla väljas selline ilm, nagu praegu: lund justkui oleks, aga vihm ja soojakraadid hävitavad seda halastamatult. Siiski peaks nii palju olema selgem, kas kunstlund on õnnestunud sel määral toota, et maraton saab toimuda nagu tänavugi Tehvandi ringil. Seega tasub panustada teise vooru registreerimisele ning maksta maratoni toimumise veidi suurema kindluse eest 15 eurot rohkem, kui panna praegu mängu 55 eurot absoluutses teadmatuses, mida veebruar toob.

Kui jätta registreerimine kolmandasse vooru (3.-16. veebruar), tuleb maksta kaks korda rohkem kui esimeses voorus ehk 110 eurot. Seega lähevad panused liiga kõrgeks. Kui panna end kirja kolmandas voorus, tuleb maksta sama hästi kui kahe maratoni esimese vooru registreerimistasu, mis tähendab, arvestades maratoni toimumise 50-protsendilist tõenäosust, et mingit rahalist võitu kuskilt ei teki. Välja arvatud muidugi juhul, kui näiteks nädal enne maratoni selgub, et maraton ei toimu, ja te pole end kirja pannud – siis olete saanud küll puhta võidu Euroopa rahas. Palju õnne! Aga kui selgub, et maraton toimub, maksate topelt – ja see on puhas kaotus.

Niisiis näitab arutluskäik, et kõige madalamaks saab riske tõmmata sellega, kui panustada teise vooru registreerimisele ning teha seda mõistagi teise vooru lõpus, 2. veebruaril.

Aga siin tuleb mängu veel üks tegur, mis võib pildi uppi lüüa – ja seda registreerimisega kolmanda vooruni ootajate kasuks. Mäletate, palusin teil kirjutise alguses jätta meelde tõsiasja, et tänavusel 34-kilomeetrisel ringimaratonil jättis eliitgrupist üle saja sõitja starti tulemata. Juhul, kui järgmise aasta maraton toimub samuti Tehvandi ringil, tekib tõenäosus, et midagi samasugust (suur loobujate hulk) juhtub ka siis. See tähendab, et väga suur hulk numbreid jääb välja võtmata. Siin avaneb ootajatel võimalus saada viimasel minutil number lausa soodsatel tingimustel.

Kui mõni on maksnud 55 eurot või teises voorus 70 eurot ja ei taha asendussõitu sõitma minna – või takistab teda haigus või mõni muu ettenägematu juhtum –, siis läheb tal hästi, kui õnnestub number mingigi summa eest maha müüa. Sest arvestades tänavuse maratoni kogemust, ületas väljavõtmata numbrite pakkumine kõvasti nõudluse. See tähendab, et võite 55 euro eest ostetud numbri saada kätte näiteks poole odavamalt, ütleme, et 25-30 euro eest. Sedasi sain ka ise tänavu maratoni stardinumbri, makstes üksnes ümberregistreerimise tasu, mis oli minu mäletamist mööda 10 eurot.

Olen nüüd teie eest ära teinud suure mõtte- ja arvutustöö. Te võite sellele loomulikult vilistada ja talitada ikkagi nii, nagu ise omast tarkusest õigeks peate. Aga te ju teate, et võimalus võita loteriiga raha on samuti väike, ent ometi paljud inimesed usuvad sellesse. Ja kaotavad raha. Kuid keegi nendest kaotajatest ei räägi. Räägitakse ainult võitjatest. Nagu räägib võidust ka Klubi Tartu Maraton: et kui registreerite end veel täna, saate seda teha 55 euroga, aga jättes otsustamise veebruariks, maksate kaks korda rohkem. Pealispinnal tundub ju puhas võit.

Tundub... Kui ikka tundub, siis alustage selle loo lugemist otsast peale.
*
Kel maratoni teema üle jõu ja mõistuse käib, sellele nuputamiseks üks lugu Allar Levandilt (fotol all paremal). Küsimus: mis sõna käib kolme X-i asemele?

Üks lugu on aastast 1986, mil meid pandi ühel võistlusel segameeskondadesse teiste riikide koondistega. Mina kui kõige noorem toonasest Nõukogude Liidu meeskonnast sattusin kokku soomlastega. Täpsemalt nende toonase olümpiamedalisti Jouko Karjalaineniga. Meie kohtumine lõppes toona sellega, et ta kinkis mulle Soome suusakoondise XXX. Te ei kujuta ette, mida see minusuguse noore sportlase jaoks tähendas. Ma kindlasti ei saa öelda, et tänu sellele võitsin ma 1988. aastal Calgarys pronksi, aga see kingitus jäi mulle meelde eluks ajaks. Ma tundsin tänu nendele XXX, et ma olen nüüd parem sportlane. Need XXX on mul tänaseni alles. See on vaid üks lugu paljudest, mille pärast olen soomlastele väga tänulik ja mille pärast väärib Soome rahvas minu arvates vähemalt üht monumenti.

Fotod 1-6: Tänavune Tartu maraton Tehvandi kuuekilomeetrisel ringil. Fotode autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix
Foto 7: Allar Levandi 4. mail 2017 Tallinnas EOK sponsorite tänamise üritusel. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix