Egas midagi, võtame aasta teise nädala kokku, et teil oleks, millega oma tegemisi võrrelda.
Esmaspäev: puhkus (Tallinnas)
Teisipäev: suusatamine 15,4 km (kl) ajaga 1:14.00 (keskmine kiirus 12,7 km/h)
Kolmapäev: puhkus (Tallinnas: meistriklassi esinemine)
Neljapäev: suusatamine 17,0 km (kl) ajaga 1:13.50 (keskmine kiirus 13,8 km/h)
Reede: suusatamine 13,8 km (v) ajaga 1:03.40 (sh temposõit 4,35 km 18.50ga; keskmine kiirus 13,0 km/h)
Laupäev: suusatamine 33,9 km (kl) ajaga 2:18.15 (keskmine kiirus 14,7 km/h)
Pühapäev: suusatamine 25,0 km (v) ajaga 1:48.50 (keskmine kiirus 13,8 km/h)
Nädal kokku:
treeninguaega 7:38.40
suusatamine 105,1 km
Sel talvel olen suusatanud kokku 583 km.
Kommentaar:
Jõulupühade ja aastavahetuse ning aasta alguse järgne täistöönädal ei jätnud treenimiseks sama palju aega, nagu kolm varasemat nädalat, mida näitab ka nädala treeningkordade vähenemine viieni ning treeninguaja kahenemine seniselt 10-13 tunnilt seitsme ja poole tunnini. Iseenesest pole suund vale, sest võistlushooaja lähenedes tulebki koormusi alla lasta. Samas võtavad Tallinnas käigud palju energiat, eriti lisakohustused, nagu kolmapäevane meistriklassi loengu pidamine Eesti Meedia töötajatele. (Muide,
Eesti sisekoolitajate konkursil jõudsin nominentide hulka.)
Ka õhtune aeg ja ilmastik, mis seal salata, pole kvaliteetset treenimist soosinud. Õhtuks, tuleb tunnistada, olen üksjagu väsinud ning särtsu kehas nii palju pole, nagu oli eelmistel nädalatel päevavalgel. Nädala keskel rikkus torm ja lumesadu tempotrenni. Nagu reede ülevaatest nägite, sõitsin vaid 4,35 km ja seda nii aeglaselt, nagu 18.50, mis teeb keskmiseks kiiruseks kõigest 13,85 km/h. Midagi polnud parata: lumi oli nii kitine, et absoluutselt ei libisenud; kogu temposõit oli üks tohutu punnimine ja kangutamine. Seetõttu lõpetasin selle varakult ära – polnud mõtet jätkata. Ka pühapäeval hakkas trenni ajal lund puistama, mis samuti tõmbas libisemisele pidurit, ent ometi suutsin 25 km sõita peaaegu sama kiiresti (13,8 km/h) nagu tempotrennis viis ja pool korda lühema maa.
Ainus trenn, millega võib rahule jääda, oli laupäevane 33,9 km pikkune klassikasõit ajaga 2:18.15. See oli mõeldud mahutrennina. Keskmiseks kiiruseks kujunes päikselise ilmaga nädala parim näitaja – 14,7 km/h. (
Suusahullude öömaratonil, kui arvestada, et sealse raja pikkus oli väidetavalt 32,6
km, oleksin saanud selle tempoga Valdek Rohtma järel 71. koha – aga ma ei
võistelnud.)
Olen nüüd mitu nädalat avaldanud oma trennide üksikasjalise ülevaate. Oleks huvitav, kui teie ka oma tegemistest raporteeriksite.
Foto 1: Sprinditeatevõistlus Vancouveri olümpial. Foto autor: lapresse/Scanpix
Foto 2: Suusataja 1971. aastal. Foto autor: imago/Colorsport/Scanpix
Foto 3: Venelanna Irina Hazova sõitmas 2010. aastal Canmore'i MK-etapil Kanadas 10 km vabatehnikadistantsil kolmanda koha poole. Foto autor: The Canadian Press / Press Association Images / Scanpix
Foto 4: Tahvel teatab Vancouveri olümpial naiste kiirlaskumise treeningsõidu ärajäämisest. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 5: Suusatüdruk kaitsmas end kreemiga talvise päikese eest. Reklaam aastast 1953. Foto autor: Illustrated London News Ltd / Mar / Scanpix
28 Kommentaarid:
Suusahullude maraton oli 32,9-33,0. Muidugi võrrelda ühte rada ja teist rada ning lumeolud ka veel, see on üsna arulage võrdlus, õppinud ülikooliharidusega mees ei peaks sellist arbitraarset sõnavõttu lubama endale. Kuna tegu on vanameistriga, siis publik annab andeks :).
Kõik anname andeks, tuleks ainult emmotsioone erutavaid lugusid.
To 8.50. Kas sul tõesti on kahju härra Pulleritsule 71 kohta anda? Miks kirjutad sa sellise negatiivse alatooniga kommentaari? Mina usun, et kui Pullerits oleks osalenud, oleks ta saanud kindlasti oluliselt kõvema koha, sest siis oleksid pulbrid värgid suusa all olnud, motivatsioon oleks teine olnud ja kindlasti ka oli ka maratoni rada libedam ja kvaliteetsem. Muidugi ka motivatsioon ja võistlusmoment.
Kas nüüd Postimehes podiseb?
Ei me ette tea, mis plaaniga näiteks Priit homme ärkab ja kuhu ta siis astub))
Uskumatu, lihtsalt uskumatu. Nn "lipulaevas" ratsutas husaariga terve aasta trooja hobune! Ütleme nii, et olukord on täitsa pekkis. Selle kõrval on PP igati nigu jõululapsuke.
Hehee. Kogu PM ise on üks suur trooja hobune. PP on meie mees. Jälgib mängu.
"Ajakirjanik on alati ja eelkõige parteiline propagandist". V.I.Lenin
PP pole tavaline ajakirjanik.
Ja nii see gruz parlamenti veeti....
Näis kas PP julgeb seda kommenteerida, vähemalt siin.
Muidugi PP julgeb, aga ta varitseb õige momendi.
Priidust võiks saada uus peatoimetaja, kui kahjuks on teada tema tiivaripsutamine rahvusliku tiiva jõududega. Seega tema tšaansid pole kuigi suured.
Juhtide sõnul on alanud või pigem algamas uue peatoimetaja otsingud. Mis ka ees ei oota, oma asja tuleb edasi ajada. Eesti asi on rahvuslik asi.
Miks küll on nii, et kui ajakirjanik oma poliitilised vaated avalikustab, peab ta kohe töölt lahkuma. Tegelikult peaks olema just vastupidi- enne millegi avaldamist tuleb välja öelda, millist erakonda toetad. Siis teavad ka lugejad, kuidas loetusse suhtuda.
Väike palgatõus ja kaunis ametinimetus on nii mõnegi rahvusliku võitleja sujuvalt liberaalide rekke lükanud. Lupsti.
17:10 mis lumehelbekese jutt. Üksi väidetest Eestis ei kehti. Kas tuua näiteid ajakirjanikest kelle vaated on teada, kuid istuvad nagu raudnaelad oma kohtadel?
Selle loo tagamaad on keerulisemad, kui pealispinnal paistab. Ükski asi pole nii lihtne, nagu näib.
See ajabki närvi, et ootas viimase reitingu ära, et minna nimekirja esiotsas kindla peale välja, samas enne oli vait nagu kult rukkis.
Omada oma meest peatoimetajana on iga partei märg unistus.
Sai kinga, sest oli oma maine rentslist alla lasknud. K Kallas pakkus e200 taganemistee. Mis ime läbi selline mees peaks nimekirja etteotsa saama? Mis põhjusel? Seal neid saama peal tüüpe jätkub.
16.01. Tartu Linna MV sprindis, Lemeks Tartumaa Suusatalv, I etapp, kas PP on stardis?
Jah, kui lubatakse starti, sest Eesti maarahvas tahaks panna mõõdukalt ja teisi häirimata. Keegi poliitik võiks ära sõnastada Eesti tasakaalu plaani. Kui Tallinnas öeldakse, et venelased on Eesti probleem, siis mingis mõttes nii on, aga mida saab maarahvas selle probleemi lahendamiseks üldse teha? Mitte midagi. Pealinn on raskes olukorras, kus tuleb sisuliselt lahendada kaks suurt asja samaaegselt, linnasisene ja Eesti üldine küsimus. Nii, et pealinna elanikkond ei satuks segadusse, et mis tema jaoks õige on. Kui tunneb ennast "mahajäetuna", on juba jama majas.
Kes ütles äsja nii?
"Kui siis Anu Välba ütles, et iga päev on erinev ja miski pole võimatu, siis mulle hakkas see täitsa meeldima. Ja kui Pulleritsu uudise sotsioloogia algas, siis ma sain aru, et ma olen kodus."
Pole õrna aimugi, aga vahest siis Reikopi Marko?
See oli Antsip, ma tean
Ega Pullerits kavatse E200 liituda? Tema ju ka kõrgharitud žurnalist ja avara hingega mees kes võtab kogu maailma sülle. Noh, tõsi selle San Francisco luuser ratturiga kelle teelt välja rammis...
OK, jõudu!
russell westbrook shoes
vapormax
chrome hearts outlet
fila
balenciaga shoes
coach factory outlet
kd 10
michael kors uk
golden goose outlet
curry 6
adidas neo shoes
juicy couture
coach factorty outlet online
cubs jerseys
coach outlet canada
fred perry
canada goose outlet
ralph lauren outlet
converse英国官网
oakley sunglasses outlet
yolo
Postita kommentaar
<< Esileht