Pullerits: Kuidas lõpetada tragikomöödia Tartu maratonil?
Tollest filmist on näha, mis inimesi huvitab: teiste õnnetused.
Tänane Tartu Postimees kirjutab:
Jättes kõrvale kaks kukkumist peapõhjust, milleks on liiga kiire, jäine rada ja paljude osalejate puudulik suusatamisoskus, ei ole mõtet varjata tõsiasja, et osa süüd lasub ka rajameistril.
Teiseks tulid minu paremal käel minust veidi tagapool kaks sõitjat, kellele ähvardasin üle jälgede liikudes paratamatult ette jääda.
Tegin kaootilist suusaballetti, kuid jäin püsti. Ka kaks konkurenti jäid püsti. Ja sain viimaks suusad ikka õiges suunas keeratud.
Aga ma ainult ei kritiseeri, mul on ka lahendus. Edaspidi soovitan kiiremates ja teravamates kurvides tõmmata vaid kaks-kolm jäljepaari, mis jooksevad kurvi siseküljel. Kurvi välisküljele aga jälge mitte tõmmata. Et oleks ruumi, kuhu astuda, kui jäljes sõites hakkama ei saa.
Aitame üheskoos Tartu maratoni veelgi ohutumaks teha! Sest see, mida hittfilmist näeme, ei ole ühele väärikale rahvaspordiüritusele au tegev vaatepilt. Tegemist on ikka suure tragikomöödiaga.
Foto 1: Tartu maraton on vaevalt alanud, aga juba läheb keha pöördesse. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 2: Meditsiiniabi kannab kurnatud prantslase finišialas rajalt ära. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 3: Priit Pullerits pärast Tartu maratoni lõpetamist. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 4: Alles start - ja juba sahatamine. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 5: Midagi on vist korrast ära. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 6: Mobiilikaamera valmis - kunagi ei tea, mida õnnestub Tartu maratonil jäädvustada. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 14:45
kommentaare: 82
82 Kommentaarid:
Tragikomöödia on pigem see, kui MURMAASUUSAMARATONI osalejad sellistes kohtades nagu video teises pooles (peale 40 km läbimist)jalga väristavad.Seal polnud muud vaja kui õigesti keha kallutada ja paar astesammu teha,hoida pilk vasakul ja paremal(ohtudest hoidumiseks) ning saadud hooga võtta laskumise lõpus olev tõusukene.Sõitjad on ära hellitatud "rada nagu raudtee" lahendusega ja kui tuleb iseseisvalt teha sammukene või muuta laskumisasendit ongi häda lähedal.Kui Priidu sõidugraafikut vaadata, siis paarkümmend kohta kadus tal just Peebu-Palu lõigul, seal on video teise osa sündmused.
Harjutage laskumisi -ka õigeaegne pidurdus pole häbeneda, aga sellest peaks tagasõitjale käetõstmisega märku andma.
Priit, kahe käega poolt! Ise olen ka mõelnud, et mis pointi on sellel lennuväljal, kui kõiki radu nagunii ei kasutata. Pigem see tekitabki olukorra, kus sõelutakse vastavalt rajale mööda radu vasakule ja paremale. Pigem olgu 4 rada, siis ei ole pointi nii palju sõeluda. Samuti ei tohiks rajameister keskel radu kokku lasta - ei ole meeldiv kiirel laskumisel avastada, et naabrimehega peame järsku ühele rajale ära mahtuma. Peale Palu jäistel tõusudel oleks ilma radadeta ehk vähemalt teoreetiliselt saanud kääri üles minna, nüüd ei olnud muud varianti kui paaris jäärennis üles suruda. Laskumistel sahkamise võimalus ääres meeldiks ettevaatlikumatele kindlasti.
Kukkumisi oli tõesti rohkem kui kunagi varem, tõsi startisin ka tavalisest 500-1000 kohta tagapool.
Nii video kui ka rajal nähtud kukkumiste osas peab ikkagi ütlema, et laskumistehnika on peamine kukkumiste põhjus. jälgisin hoolega eespool liikujate koordinatsiooni ja vahetasin eos rada kui laperdavaid ja ebakindlaid liigutusi nägin. Mitmel korral õnnestus ka niimoodi kukkujatest mööduda. Korra sõideti ikka maha ka, Nüpli põllul, eespool kukkunu keeras püsti tõustes oma suusad risti üle kolme raja just hetkel kui temani jõudsin.
Märkasin ka ise radu, mis mõne koha peal kokku läksid, pigem siiski mitte väga ohtlikes kohtades; ega suusarada pole autostrada, et igal pool täpselt ühepalju jälgi on. Rajameistrit siin õpetama tahate hakata, siis oleks siinse paanikakülvi pärast see maraton võinud ka ära jääda, pildid olid igal pool ainult veest ja jutud porist.
Aga hakkame peale ikka sellest, et võtame sisse korraliku laskumisasendi, ei aja oma keppe laiali, nii et mõlemal pool möödujatele ette jäävad ja usume, et rada viib suusataja mäest ise alla. Olgem ausad, Ansomäe laskumises pole midagi erakordset, esimesed 500-1000 tulevad üksteise järel sealt alla väristamata, suuska ei saa juhtida niimoodi, et istud tagumik vastu maad, lootuses, et madalamalt kukkumine on vähem valus. Samamoodi ei ole see Peebu punkti järgne kurv nii järsk, et seda läbi lepiku sirgeks peaks sõitma. Ise sain küll saja kilo kehamassi ja libeda suusaga muretsemata sealt läbi.
Kiirused suurenevad oskused vähenevad ja kohe süüdi Eesti parim rajameister, keda otseloomulikult vaja õpetama hakata.)))
Oluline on info lugemise oskus ees olevatelt sõitjate kurvi läbimise tehnikast ja ka raja lugemise oskus, pluss paras pikivahe ohtlikes kohtades, et oleks aega reageerida ja mitte häbeneda pidurdada.
Oli null ohtliku olukorda, kuigi laskumistehnika on pehmelt öeldes puudulik.
Nelja raja korral oleks sõelumist veel rohkem, sest sõitjaid on palju ja kiirused on erinevad.
Rajameistrilt, või korraldajalt sooviks tõesti vastust, miks rajad olid viidud kokku laskumiste kiireimates osades, kui seda oleks saanud teha ohutumalt? Ettepanek oleks radade arvu vähendada juba enne laskumist.
Hittfilmis nähtud rajalõikudel pole küll rajameistrile mingeid etteheiteid. Kontrollimatult hoo suureks laskmine halva suusalitsemise korral pole nendel lõikudel kuidagi rajameistri süü. Tuleb peeglisse vaadata ja mäele õppima minna.
Õige, tuleb peeglisse vaadata ja piitseptsit treenida. Ootaks ka PP kommentaari.
..süüdistaks siis hoopis määrdemeistreid?
Kui ikka suusad on parema lippega ettevalmistatud kui sõitja oskused siis järelikult on võimeid üle hinnatud!
Muttikal ei lipsanud suusad kordagi tagasi kuigi Hft oli all : )
Päriselt ka, kust tuleb mõte välistada kiire rada ja sõitjate oskamatus ning karata hoopis rajameistri turja? Ehk sellepärast et Assar on jõukohane ohver, lisaks ka KTM palgaline, saab mitu ärapanemist ühe hoobiga.
Garmini kell näitas maksimum kiiruseks 64 km/h. Kõik kondid on terved, varustus terve, perseli ei käinud ei oma oskuste ega ka teiste oskamatuse pärast. Koht esimeses tuhandes. Mina nautisin kiiret rada. Kohe nii, et reedel lähen sõidan veelkord läbi.
Vigastatuile kiiret paranemist. ( ka mentaalselt vigastatuile, kelle sõit lõppes teisel kilomeetril ) Elu läheb edasi ja Rattaralli pole kaugel enam.
Eesti vaieldamatult kogenenumaid rajameistreid oli ettevalmistanud laitmatu raja, mis pidas kuuldavasti vastu ka suht viimase otsa sõitjatele.
Pühapäeval oli väga kiire ja head suusavalitsemisoskust nõudev rada!!
Sõitsin TM- i ca. 25 aastase pausi järel ja mida ma rajal nägin oli ikka üllatavalt masendav. Juba stardigrupis 1001- 1500 enamikul sõitjatest laskumisoskus/-tehnika olematu?! Paljudel puudub igasugune suusavalitsemis oskus, koordinatsioon ja nn. ettelugemise oskus.
Juba Amsomäe nukil loobiti ennast ilma mingi mõjuva põhjuseta pikali (kardeti kiirust); ülikiirel, pikal ja noolsirgel Poslavitsa laskumisel hakati keset laskumist vabal ideaalsel nn. raudteel suurest kiirusehirmust kliistrisuusaga sahka sõitma - mis lõppes üheselt kukkumisega ning paljudele kaassõitjatele probleemide tekitamisega.
Lühidalt kokkuvõtteks - suusasõbrad palun harjutage ilma häbenemata mäest laskumise oskusi, mis sellest , et all on Speedmaxid ka ka kombe viitab maailmatasemele...
Priit, vastuseks pealkirjaks olevale küsimusele: Saab lõpetada, kui koomikud lõpetavad sellel üritusel osalemise. Edasi mõtleb juba igaüks ise...
Eks siin anna kõigil midagi ära teha.
Eliitharrastajad ei tea, mis toimub lühikese maa tagumises otsas. Oskamatusest seistakse juba esimese laskumise alguses mäe peal ja oodatakse krt-teab-mida või võetakse suusad üldse jalast. Tundub uskumatu, aga nii on. Põhjuseks ilmselt oskamatus ja sellest tulenev hirm kukkuda. Selle hirmu vastu ei aita miski muu kui varasem harjutamine. Ei ole kuulnud, et keegi suusatreener pakuks nt nädalavahetusel sümboolse tasu eest TM rajal harrastajatele võimalust just sellel rajal oma suusaoskusi teadjate käe all lihvida. Mingite suvaliste tavaliste harrastajate juhendamine ei ole ju atraktiivne ega tulus tegevus. Ka ei mäleta, et ETV Tääri suusapäevikutes oleks mingi laskumiste eri olnud, mida enne maratone õppematerjalina pakkuda.
Korraldajad saavad kasvõi sellele 21 km kukkumise kohale hoiatusmärgi panna, et hoog maha võetaks ja võssa ei kihutataks. See on tõesti üks väheseid kohti TM rajal, kus olen korduvalt ise ka lumes maandunud. Teadjana oskasin sel korral end hoida.
Üldiselt on TM-l nii korralik rada, et seda mööda sõites saab laskumistest turvaliselt alla. Aga miskipärast hakatakse sahatama ja pidurdama ja visatakse vist kiiruse hirmust end igaks juhuks pikali. Ehk oskab mõni spordipsühholoog kommenteerida, mis seal suusatajate peades sel hetkel toimuda võiks ja miks ei saa korraliku rada mööda alla tulla?
Radasid vähemaks küll ei võtaks, aga ehk võiks tõesti ühe ääre sahatajatele jätta.
Neid kolmejäljelisi radasid oli kuidagi tõesti palju. Üks selline oli endalegi halb ootamatu üllatus ja kukkumise üks põhjus.
Ja ikkagi, käed eemale rajameistrist! Arvestades neid ilmaolusid, oli antud endast parim.
Keegi peab süüdi olema! Kindlasti mitte suusataja ise, ikka teised...
Kuid pean tunnistama, et olen oma 15-kordse TM kogemuse juures ka (ühe!) korra kukkunud. Kuid see ei lähe vist arvesse, sest juhtus avatud raja sõidul ja ise kobistasin rajalt välja, hakates enesekindlalt sealsamas Peebu punkti järgsel kurviga laskumisel ringi vahtima.
Pühapäeval oli super rada ja kui lasid eessõitjaga vahe sisse, siis ka turvaline.
Priit - ikka peeglike, peeglike seina peal ...
Mul ei ole midagi peeglisse vaadata. Ei kukkunud kordagi.
Rajameister oli teinud kiire ja tugeva raja, seda keegi ei vaidlustagi. Küsimus on selles - olgu veel kord korratud, sest paljudel on tähelepanuhäire või funktsionaalse lugemise oskuse puudumine -, miks jooksid nii paljudes kohtades, sh kurvides rajad kokku, mis, nagu isegi nägin, oli paljude ärevate olukordade tekitaja. Ka mul tekitasid ärakaduvad ja segamini minevad ja järsku ühtivad jäljed ühe, kui mitte kaks pingelist situatsiooni. Selle kohta ootaks seletust. Ja kas seda vältida poleks saanud ja kas nii tuleb ka tuleval korral. Ei ole ju palju paluda 50-eurose osalustasu eest.
Vaatasin videot mitu korda - uskumatu milline möll oli ka 500 piirimaal, kus ma paha aimamata sõitsin! Sõidu ajal ei pannud eriti tähele... Pean silmas just seda kurviga laskumist, mis 11:25 algab, vilksatasin ise ka seal 12:19 mööda. Kuskohas see oli? 21 km finishist - siis peale Peebut? Videolt nägin kukkumas ka tuttavaid kogenud suusamehi. Ilmselt mindi liiga suure kiirusega kurvi. Mõnes kohas läksid suusarajad tõesti laskumise all kokku, kuid nendel videol nähtud kukkumistel polnud see põhjuseks.Ikka liiga suur kiirus kurviminekul. Võib tuua paralleele autoliiklusest. Ja valitud rada tuli usaldada - jäise lumega rajavahetus on risk.
Õhtust.
Süüdistada rajameistrit ASSARIT on ajuvaba.
Tal juhtus õnnetus enne maratoni ja raja valmistasid ette teiste suusakeskuste rajameistrid.
Kindlasti ei osanud nad kõiki kurve õigesti ette näha ja sealt väiksed apsud.
See näitab kui tähtis on tunda rada rajameistril.
No vaat, lõpuks siis hakkab ka selguma, miks rada oli selline, nagu Assar ei ole seda kunagi teinud!
Ma ju rääkisin siin algusest peale, et need radade ühtimised ja kadumised ei olnud loogilised ega põhjendatud. Nüüd siis hakkab kooruma, miks need jäljed nii suvalt jooksid.
Ja muide, mitte keegi, vähemasti mina mitte, ei ole siin Assarit kordagi nimeliselt süüdistanud. Sest alati pidi arvestama võimalusega, et siin on kellegi teise käsi mängus, sest Assar tõesti nii ei teeks. Aga teist enamik seda näha ega tunnistada ei tahtnud.
Oot, mis Assaril juhtus!?
Kui ma laupäeval õhtu rajatraktori asukoha GPS-i vaatasin, siis see liikus sellise sulaga poole ööni rajal.
Aga need mõned kokkujooksnud jäljed on kõik lapsemäng, võrreldes sellega mida videos näha. Ja vot sellega on vaja tegeleda.
Lumehelbekesed ja kaerahelbekesed nõuavad katkematud raudteed Otepäält Elvasse.
Sõitsin kogu aja kuuendas sajas, Kiiranenist minut-paar taga pool ja ei näinud ühtki kukkumist. Libisemise poolest kellelegi alla ei jäänud, ometigi ei olnud mul kordagi vajadust sahka pidurdada. Mõned korrad olin küll selleks valmis ja tõstsin ühe jala jäljest välja. Ehk siis kiiruse korrigeerimiseks piisas asendi muutmisest. Ju siis mul vedas.
Kokku jooksvaid jälgi on raja kitsenedes ju alati esinenud ja midagi hullu sellest pole, kui pilk oma suusaninadest vastavalt kiirusele piisavalt kaugel ees on. Lihtsalt seekord olid kiirused suuremad ja kliistrisuusaga kõval rajal toimetamine tekitas paljudel ärevust. Mingi raja lihtsalt ära kadumine mõnevõrra varem poleks ju ka hea lahendus. Pundis olles ei piisav ainult eessõitja jälgimisest, ikka mitu rida ette poole tuleb mängu jälgida. Ja kui eespool võbinad/vehklemised tekivad, tuleb kohe omale korrigeerimisruumi jätta. Nagu linnaliikluses :)
Enda tosinast TM-i kogemusest paigutan selle aastase kihutamise elamuse poolest kindlasti TOP3 hulka.
Sellist radade kokkujooksmist on ALATI olnud. Klassikalised kohad on Karu kausi järgne kurv ja Harimäelt laskumine.
Lihtsalt rada oli paljudele sõitjatele liiga kiire ning omaenda oskuste ülehindamist oli palju. Kuid palju siis sellise jäise rajaga aastaid on?
Tavasõitja kahjuks Lauri ringil nühkides kiire laskumise kogemusi ei saa...
Teises pooles ka midagi muud kui juba äraleierdatud Ansomägi:
https://www.youtube.com/watch?v=lslofQtYjmA
Siin on tubli suusamees üles filminud olulise osa oma sõidust, saate nüüd tagantjärele rahulikult jälgida milliseid veidraid manöövreid suusajälg just laskumistel sooritab.
https://www.youtube.com/watch?v=RTPuwpAtj7Q&t=3027s
Rada oli super,suusata ja ära mölise.Terve see kupatus on ju vabatahtlik.
Tänud - 08:15-
Mõtlesin just ise sama linki panna, sest hr. Sui näitab ilusasti raja kvaliteeti ning sõitjate lollusi. Eriti seda teistega mittearvestamist ja suvalises kohas ette astumist.
Jürgenil hoopis ebaõnnestus. Mis nüüd saab?
Toetan kindlasti radade arvu vähendamist laskumistel, Ansomäel eriti. Hakkasin selle peale mõtlema juba 2015 kui mulle seal otsa sõideti ja pärast kogu seda kaost ka videost vaatasin. Kahjuks pole olnud julgust minna TM otsustajate juurde selle jutuga. Seekord oli minu stardinumber eespool ja pääsesin puhtalt kuigi kõrvalrajal ikka 3 inimest kuhja moodustasid. See 21km enne lõppu on mulle aga arusaamatu, kukuvad mäe otsas juba, minul oli väga napp pääsemine just oru põhjas kui täis kiirusel seal vasakpoolne suusk oma suunas tahtis minna. Imekombel jäin püsti. Eks ebakindlust lisas muidugi juba 2 kukkumise valu paremas küljes.
Lgp Pullerits teie kui pedagoog ja eeskujuliku eesti keele kasutamise spetsialist. Mida ütlete oma suure konkurendi kohta?
Klubi Tartu Maraton saatis osalejatele maratonijärgselt küsitluse, mida täites on võimalik kaasa rääkida maratoni tuleviku teemadel. Kuidas suhtute seal esitatud võimalikku muudatusse?
Tosin maratoni sõitnuna võin öelda, et ei miskit erilist va tavapärasest suurem kiirus. Rajad on alati kokku-lahku jooksnud, keegi kukutab ennast alati sulle ette jmt. Ei aita siin muu imerohi kui teha rohkem treeninguid looduslikel radadel.
Rada läks jäisieks. Pole rajameistri süü. Kui lipet tahate pidurdada pange puusuusad. Vintage mehed pidid allamäge ka hoogu juurde lükkama.
Kokkujooksvad rajad. See on nagu rattasõiduski, et ära vahi ees sõitja kandu ja oma suusaninasid. Kiika ikka mis eespool ka toimub, kui on aega reageerida saad ka hakkama.
Nõus et osadel laskumistel võiks pool olla sahatamis ala. Mis kindlasti ei välista et keegi seal kukuks ja keegi kellegile sisse lohiseks.
Mul oli kulukas Tartu maraton, pidin uued suusa ostma. Kuid kindlasti ei süüdista rajamesitrit, vaid enda saamatust ohu tekkides adekvaatse käitumise puudumist. Eks häda ole selles et selliste laskumistega ja kiirustega kohtub põhja-eesti kutt kord aastas Tartu maratonil. Ka Haanjas korra käidud sõitmas maratoni, see oli hea laskumise trenn.
Veelkord Kelgul vedas et Priit ennast ära ei lõhkunud. Jäi ära artiklite sari "Valge surm Tartu Maratonil" vms.
Huu
Arvestades Eesti sisest migratsiooni, mis on põhjustatud suure enamuse tasuvate töökohtade Tallinnas paiknemisest, võib küllaltki kindlalt väita, et väga suur enamus Tartu maratonil osalejaid elab Tallinnas või selle lähiümbruses - vahet pole, mis piirkond registreerimisel märgitud on.
Lisaks teades, et seal kandis pole väga pädevaid suusaradasid ning ka lumega on aastast aastasse väga kitsad olud, võib kokkuvõttes öelda, et ega imestada ei tasu, kui suur enamus lihtsalt suusatada ei oska ning kiirema künka korral jalad värisema saavad.
Lahenduseks oleks, teha näiteks suusapass, kuhu peaks eest poolt startida ja koha peale sõita soovija nõudlikumatel radadel harjutades templeid koguma. Templid tõestaksid, et ta on harjutanud ka asjalikel radadel. Kui templeid piisavalt pole, siis tuleb startida tagant poolt ja tagumise poole, näiteks 500+ paneks startima minutiste intervallidena lainetena 100 suusatajat korraga.
Lähme siit nüüd edasi. Jah, ka mina täitsin küsimustiku, kus põhiküsimus oli, et kui järgmisel korral peetaks vabatehnikamaraton laupäeval ja klassikatehnikamaraton pühapäeval, siis kummal osaleksite või kas mõlemal või ei osaleks sel juhul üldse.
Panin ka oma eelistuse kirja.
Aga teie?
Sinu poolt pakutud varianti btw seal ei olnud :)
Ainult klassika ja ainult pühapäeval, lasteüritused olgu sellele eelneval päeval.
küsimustikus ikka vastupidi:
* 1. Juhul kui Tartu Maratoni põhinädalavahetusel toimub klassikamaraton laupäeval ning vabatehnika pühapäeval, siis Sa:
Osaled mõlemal päeval
Osaled ainult laupäevasel klassikasõidul
Osaled ainult pühapäevasel vabatehnika maratonil
Ei tule üldse maratonile
Ei oska hetkel öelda, kumba päeva eelistad
Muu (palun täpsusta)
Jääksin samuti endise formaadi juurde (lasetesõidud laupäeval ja klassikamaraton pühapäeval). Valitud variantidest valiksin selle, et osaleksin vaid klassikatehnikas maratonil. Esmane reaktsioon oli minul see, et lüües suusamaraton kahele päevale laiali, ei tundu Tartu Maraton enam minu jaoks võib-olla nii suursugusena nagu senini.
Jääksin samuti endise formaadi juurde (lastesõidud laupäeval ja klassikamaraton pühapäeval). Valitud variantidest valiksin selle, et osaleksin vaid klassikatehnikas maratonil. Esmane reaktsioon oli minul see, et lüües suusamaraton kahele päevale laiali, ei tundu Tartu Maraton enam minu jaoks võib-olla nii suursugusena nagu senini.
Valin vabatehnika. Saab kiiremini finishisse ja ei pea pidamisega jändama.
Oleme ausad. Uisk on kiire. Kiire on fänn. Loomulikult osaleks ainult uisusõidul ja klassika kus seda ja teist. Uisku prooviks igatahes. Ei peaks nii kaua molutama rajal. Minu silmis teeniks Kelk kõvasti punne, sedasi otsustades. See oleks tõeline Suur Mõõduvõtt. Võiks ju öelda, et lapsepõlve unistus.
Jah, ka minu hääl läks vabatehnikale samal põhjusel, lisaks on see mulle tervislikult soodsam.
Ei mehed. Kas Eestil on olimpia kullad klassikalises või vabas tehnikas? Loodetavasti on Kelk tõsine vanakreeka ortodoks ja traditsioonide järgija. Vabatehnikas Tartu Maraton ainult üle tema laiba. Pikka iga senjöör Kelkile!
Kuulge, ega vabatehnika ei tähenda, et klassikat sõita ei või, ongi vabadus valida, kuidas sõidad. Vastupidi on aga keelatud. Seega vabatehnika lubamisega ei võeta kelleltki midagi ära, aga klassika kohustuslikuks tegemisega võetakse tervel portsul huvitatutest osalemise soov ära. Rajal on ruumi küllalt, et äärtesse sooned tõmmata ja keskel sile maa jätta. Saavad kõik soovi korral ühel päeval osaletud, aga minu poolest võib mitmel päeval ka sõitu teha, kuigi tundub veits tobe.
Tartu on klassika maraton. Uisumeestele on teatesõit nädal varem ja avatud rada. Kütke. Arvad et jalad harkis suusatajad vähem kukuvad ja teisi maha tõmbavad kui ruumi eest veel võitlema peab.
Saan aru et Priidu randmed ei kesta ja koht klassikas vaikselt kindlalt Huu suguste juurde vajumas.
Huu
Jürgen Ligi lõpetas Tartu maratoni murtud roiete ja katkise kopsuga.
Klassikaline Tartu Maraton on klassikalises stiilis! Vabatehnika jaoks on ovaal mida paarkümmend korda nühkida.
Kas ikka panete tähele, Ligi on tõeline spordimees, ei mingit nurinat. Priidul piisab ainult paar kriimu saada (kui sedagi) ning juba on nutt ja lalin lahti. Ehk on paras aeg astuda chillijate ridadesse!
Padre läheb kevadel metsa töödele ja suvel teeb soolo reisi Antarktikas nagu Fritjof Nansen. Suusatab üle Kardaševi liustiku vedades järel 600kg kelku. Pärast seda on randmed nagu Aasovi mere galeeri orjal, terasest. Huu saab 2+ tunniga suhkamit.
Me kõik saame suhkamit, mitte üksi Huu.
TM on igas mõttes klassika ja nii peaks ka jääma, kahe päeva peale minnes marginaliseerub kogu TM ja muutub üheks täiesti tavaliseks Estolopeti etapiks.
Vähe on neid, kes mõlemal päeval stardis oleks.
Vabatehnikat saab nädal varem TM avatud rajal sõita, number seljas ja ka aeg võetakse.
Muudatusi võib seal teha, et oleks rohkem võistluse moodi, sest osalejaid oli sellel aastal seal tublisti.
Klassikalises tehnikas maratoni kasuks räägivad traditsioonid, kõik muu kipub toetama vabatehnikat. Nii tulebki korraldajail nüüd eneselt küsida, et kas aeg on küps saatmaks klassikaline tehnika ajaloo prügikasti ning purjetada edasi vabastiilis. Kuid see on juba miljoni euro küsimus.
Kas vabatehnika najal on võimalik ürituse kandepinda laiendada? Kuidas saada Vasaloppetiks, kus üritus müüakse välja loetud sekunditega. Kuidas ja mille abil müüa Tartu maratoni lugu? See on tuumprobleem. Kõik ülejäänu arutelud on võtmes, et kas peaks lisaks jõujoogile pakkuma ka mustikakisselli.
Senine Eesti sisene Tartu maratoni kuvand on olnud legend Ülimast Pingutusest, mida õige eestlane vaid ühe korra elus läbi tegema peab, välja arvatud muidugi tõelised kangelased, kes teevad mitu korda. Klassikaline tehnika on seda müüti toetanud. Vabatehnika, kui lihtsam viis, oleks uus suund. Missugune on Tartu maratoni lugu välismaal, kas võõramaalased tulevad Tartu maratoni või klassikatehnikas Tartu maratoni pärast on veel eraldi küsimus.
Selguse huvides mainin ära, et valisin vastusevariantidest vabatehnika. 40 km kandis kadunud pidamine kallutas vabatehnika kasuks valima. Tagantjärgi mõtlen, et äkki ikka oleks pidanud valima Ülima Pingutuse klassikatehnika näol. Mis siis, et viimane 20 km on üks häda ja viletsus.
Ammu juba aeg uuendustega kaasa minna. Finlandian hiihtol toimib kahe päevane lahendus väga hästi. TM pole nagunii enam õige klassika kuna rajaprofiil kerge ja paaristõukes läbitav. Variant oleks ka rada tagurpidi keerata siis võime klassikas mõnda aega jätkata. Ei juhtu vaba lisamisel TM mainega midagi vaid toob pigem osalejaid juurde.
Vabas on kiirused veel suuremad, selle aasta jäise raja ja olematu sõidutehnika puhul oleks veel hullemaid matse pildile saanud.
Ei saa kuidagi õigustada seda, et massstartide suusarajad on puudulikult ettevalmistatud. Niipalju kui ma aru saan on FIS reeglite raamistikus toimuvatele radadele ka nõuded olemas ja viletsaid radasid on kritiseeritud isegi MK tasemel sõitjate poolt. Murdmaasuusatamine ja mäesuusatamine on kaks ise ala - ei saa kuidagi kaasa minna MK tasemel toimuvaga, kus korraldajad huvituvad radade ettevalmistusel rohkem vaadatavuse arvudest (ehk müügist), kui suusatajate huvidest ja ohutusest
Hea küll Tartu mataton selleks, aga estoloppeti teised rajad on ikka kuramuse tihti ikka vägagi kesiselt ettevalmistatud, jääb selline mulje, et see polegi enam oluline, peaasi, et kuidagi läbi sõidavad ja saab oma rahad kätte.
Milleks see igasugune tilu-lilu näiteks medalite näol, ei tea kas mõni suusataja sinna ka sellepärast tuleb - panustada tuleks rohkem rajaettevalmistusse, mitte igasugusesse kõrvalisse tränisse. Pole viimastel aastatel Eestis näinud ühtegi suusamaratoni, kus võiks käsi südamele pannes öelda, et raja ettevalmistusel on raske leida ühtegi kohta, kus ei teki kahtlust sellelt kokkuhoidmise suhtes.
Täielik MATKARADA oli Tamsalu-Neeruti sõidul. Huvitav oleks teada, mitu korda tallati eelnevalt neid Tamsalu ja Neeruti suusakeskuste vahelisi "ühendusi", kus praktiliselt sumpasid paksus pehmes lumes.
Õigeaegne küsimus. Mis on Tartu Maratoni lugu? Kuidas müüa seda siseturul ja kuidas välisturul? Sisemine narratiiv on võimalus teha pulleritsu-ligi kombot. Tulla viimased 48km puhtalt tahtejõu najal. Valu ja masendust kannatades. Välismaa jaoks turundada deviisi "Estonian Way of Life - pain pain and even more pain" all. You aim to come for a nice weekend? Wrong! You come doomed!
Tundub ka nii, et kesiseks jääb neid rajahooldajaid, kes oksavad õige trajektooriga klassikaradu laskumistel ettevalmistada. Pehmemate rajaolude puhul tallatakse rajad vale koha peal n.ö maha, aga kõvades rajatingimustes on vale trajektooriga laskuised kindlasti üks kukkumiste allikas.
Pole nagu mõtet jahuda sellest, et õppige suusatama, ega TM ole mingi MK etapp oma olemuselt, ta on siiski suur massispordiüritus eelkõige ja kukkuid ju ka ja väga rängalt kogenud suusatajad.
Taoline täiesti ajauvaba radade ristumine kiirel laksumisel oleks lihtsalt välditav, kui vana rada eelnevalt "kustutada" ja jättagi serva ilma soonteta ala.
Pikal laskumisel ei tea laskuja mittekuidagi, et kusagi allpool asjad kitsamaks lähevad ja jäljed kokkujooksevad ehk kas te kujutaksite ette liikluskorraldust, kus kaks sõidurada ilma hoiatamata 90 km/h alas sujuvalt terava nurga all pikkamisi kokkujooksevad.
Ja imelik on see, et alati on ka mingi grupp kraaksujaid, kes sõimavad neid kes rada vähegi kritiseerivad ja pole nõus seda ideaalseks tunnistama - ilmselt mingid selgelt selle ürituse turundusega tegelevad trollijad.
17:22 asjaline kriitika.
Väga õige ja otse pasunasse viimane lõik, lk 17:22. Mäletame ju küll neid siin, kes viskusid kaitsma, et ei tohi rajameistri kohta midagi öelda, et kõik on koššer. No ei olnud ju! Ja nüüd on põhjus ka teada, uurisin lisaks. Assar oli EMOsse sattunud õhtul vastu maratoni ja kohale tuli tuua teised rajategijad, kes konkreetset rada tundmata tegidki sellise raja, nagu me nägime. Seal oli palju vigu ja ebaloogilisusi. Arvan, et seda nüüd teada saanuna hakkavad ka varasemad raja kiitjad rada kritiseerima, mis vaid näitab seda, millised haledad konjunkturistid nad on - et öelda julgevad kriitiliselt vaid siis, kui on kindel, et kriitika alla ei lange n-ö oma mees.
Aga muidu on rõõm näha, et Indrek Kelk vaikselt minu pakutud ideid üles korjab ja neid testida julgeb. Näiteks sellest, et Tartu maratonile võiks juurde tuua ka vabatehnikasõidu, kirjutasin juba aasta tagasi Jooksjas pika-pika ja põhjalikult argumenteeritud loo. Nüüd on siis Kelk ka teemast kinni võtnud ning hakanud selle kohta arvamust küsima. Mis näitab, et mu kirjutatul on ikka väga-väga suur mõju. Rohkem kui mingil MargusM-i sugusel kibestunud kraaksujal kõigi tema pikkade aastate jooksul tehtud kraaksatuste peale kokku.
MK etappidel ka kukutakse ja TM-il on rajad ka varem kokku jooksnud ja jooksevad ka tõenäoliselt edaspidi. Kukkumiste videos ei jookse ükski rada kokku aga viga on ikka rajas.
Minu ohtlikeim seik oli esimesel kolmandilul, kiirel ja pikal laskumisel. Olin vasakpoolseimal rajal ja enne "põhja" jõudmist märkasin, et rada kaob. Selles ei oleks olnud midagi keerulist, ehkki kiirus oli sel ajal umbes 50 km/h, aga üks esmaabisaan koos slepis oleva kelguga oli ennast just sinnasamasse, pärast ärakaduvat jälge, vaevalt pool meetrit rajast, valvesse sättinud. Ma mahtusin radade vahel tantsides napilt mööda. Õnneks jõudsin ka midagi ebatsensuurset sellele brigaadile karjuda.
Seda minagi, konjunkturistid.
Ausalt, õppige suusatama või kasutage puusuuska!
Polnud kohta, kus oleks pidanud pikali viskama.
Tunnistage endale, et te ei saanud lihtsalt suusavalitsemisega hakkama!
Raske on siis ennem väheke radade vahetamist õppida?
Tartus ovaali keskel oleval sprindiringil on ka näha tüüpe, kes käed laiali alla tulevad ja kurvi kuidagi õnnekombel läbivad. Mäge pole ollagi.
Padrelt Postimehes reljeefne arvamuslugu, kuid noh, võibolla oleks võinud olemata jääda. Selliseid teemasid ei ole kerge lahti seletada. Pealegi pole nõus vasakäärmusliku ajupesu saanud inimesi lumehelbekesteks nimetama. Vajadusel annavad nad isamaalisele konservatiivile peksa kui jõud üle käib. Nende pool on mass ja jõud. Katsu sa sinna Oxfordi sisse saada kui sa ei ole kivipestud marksist.
Kuidas siis selle vabatehnika maratoniga jääb? Yes or no?
Osalenuna. Ei kritiseeri ma midagi. Otepäält Elvasse läks sellel päeval väga hea rada.See et inimesed kiiretel laskumistel tehniliselt nii saamatud on. Ise kaasa arvatud. Vat see on paljastus ja pomm uudis.
Kahju et pole numbreid lauale visata. Saaks uhkelt tõestada et radade kokkujooksmisest tingitud kukkumiste osakaal võrreldes üldise saamatusega on köömes.
Vaadakem suurt pilti. Mõttetu on küttida ja otsida süüdlast.
Huu
Jah, rada oli seekord kiire, aga minu hinnangul just ilusamilma ning kiire raja tõttu üks parimaid! Uisumaratoni ei toeta, Tartu Maraton on Eesti kõige põnevama rajaga maraton ning raja profiil toetab klassikatehnikas sõitu. Seekord õnnestus ka endal kukkumisi vältida ja tõden, et mõnes kohas pidin ohutuse tagamiseks hoogu pidurdama, oli see siis end püsti ajades, ühe suusaga sahatades või vajadusel kahe raja vahel sõites. Kindlasti ei toeta laiu rajata laskumisi, kahjuks on need algajatele veel raskemad, Tallinnas Trummis on viimasel laskumisel näha, kui jäässe see sahatatakse. Pigem tuleks sõita enda oskustele vastava kiirusega ning vajadusel hoida eesõitjaga laskumistel vahet. Tõenäoliselt oli peamiseks kukkumiste põhjustajaks suur kiirus ning jäine rada jälgede vahel/kurvides. Kahjuks oli see antud ilmastikuolude tõttu vältimatu.
Kas ka vabastiil on nüüd Priit Pulleritsu oma? Koos Sildarude jm. Kui ta juba nii väga oluline mees on. Mis sul viga on Priit? Miks sa näed nii palju vaeva et ennast leida , saada tsiteeritud ja nimetatud, ning neid kokku lugeda?
Meenutab Neivelti amokijooksu. Mis sul endal eesmärgiks? Milleks vaja ehtida ennast vägisi sulgedega mis sulle ei kuulu.
A.la. Ütlesin Kelgule et Rattaralli rada igav ja tuttav. Näe läks Palamuselt kohe läbi Tegelik põhjus pragmaatiline. Teede remont ei võimaldanud tavapärasel ringil ohutult sellist massi läbi viia.
Kelgul pole suusamaratoni populeerimiseks muud vaja kui loota et tuleks 3 järjestikust korralikku talveilmaga talve. Vat see on see mis inimesed eemal hoiab , mitte klassikaline tehnika ega jääs laskumised.
Siin enamus jahub õppige suusatama jms. Olen osaliselt nõus ja loomulikult on küllaga neid, kel oskusi vähe. Olen väga veendunud, et rajameister tegi seekord halba tööd ja väga tihti, erinevate lõikude osas. Osad kiidavad rada, et pidas lõpuni vastu. Loomulikult sellist sulalund pressides kui järgneb külmumine, oleks ka juhmakale selge, et suusarada nagu raudtee ja kestabki kaua. Aga oskustest olenevalt oli ikka eriline ämber, kui suusarajad olid kokku tõmmatud laskumiste kiiretes osades! Lihtsalt sedasi on suusatajale ilmselgelt halvim, samas kui saanuks mitmel moel paremini. Kui parim rajameister teeb selliseid vigu, siis kindlasti sean kahtluse alla tema oskused. Olen ka ise eliidis sõitnud ja osavust pisut on. Asi ei olegi niivõrd selles, et õppigem suusatama ainuüksi, vaid kui ikka rajad on ebaloogilises kohas kokku tõmmatud ja tekitab kukkumisi põhjuseta, siis on ikka jamasti kül. Harrastajad kõik ju osavusega ei hiilga samuti, ning nähes ees kukkumisi tekibki ärevusest rahmeldusi, kartusi ja kukutakse. Eks mõni kukub ka arusaamatult, aga see selleks, kuid siingi oleks mõistlik kommertsliku maratonireklaami asemel sekka mõni õpetlik video vms.lasta ekraanile tihedamalt. Usun, et annaks ka leida muid lahendusi, et vältida lasketiiru taga laskumisel kukkumisi. (Kiiruse vähendamine nt.kunstlumest vahekünkaga)
Ikkagi jääb okas hinge uskumatult paljude jaburate radade kokkuvedamist tõttu isegi siis, kui korraldaja mis iganes viga tunnistamata seletaks. Priiduga vägagi nõus ja erinevalt siin paljudest, kes ainult targutavad, et õppigem suusatama.
Oleme ka eliidis näinud suusatajaid, kes pressivad mäest üles esimesena, aga kui laskumised tulevad, siis sahatavad viimasena alla...
Olen aastaid märganud, kuivõrd palju rikutakse KL sõiduviisi reegleid nii eliit, kui tagaotsas võistlejate poolt. Rajal on palju video tegijaid, kuid see ei kutsu paljusi korrale, ning üliharvad on disklafi juhtumid. Järelikult tuleks midagi muuta ja kohtades (kurvid, tõusud jms.kohad), kus reeglite rikkumine ka reaalselt enim võiks toimuda. Kuna liidrite grupis paaristõuke meeste seas näeb rikkumisi enim, kus suusarajaga kurvides tehakse uisusamme oi oi kui paljudes kohtades ja liiga sagedastest rajavahetustest loomulikult uisusammuga jälle ei räägigi. Liidergruppi tuleks lumesaanilt filmida ja korraldaja huvides (ilma, et keegi teine protestiks) peaks olema reeglite rikkujate kõrvaldamine! Vaadakem kasvõi viimaste aastate viimaseid 200 m kurvide läbimisi, kus poodiumile jõudnutest jt.liidergrupist tuleks enamus kõrvaldada reeglite rikkumises. Korraldajat kahetsusväärselt see huvitanud tõsiselt ei ole, kuigi on aastaid näidatud ka tõestusmaterjali. Nagu ikka, protesti esitamise aeg on läbi jms.tuleb vastuseks, sest muidu jääksid needki Fraad ja Italjaanod teinekord tulemata. Võibolla Priit tõmbaks teema ülesse ja küllap tal juba asjaajamiseks oleks pisut rohkem mõjuvõimu, kui minu arvamuskommil tema mängumaal...
Üks mõtlemapanev litakas ajalehes kah:
https://arvamus.postimees.ee/6527091/priit-pullerits-noored-argpuksid-ei-taha-kuulda
Õige, Priit on autoriteet kes asja üles peaks võtma. Teine küsimus et siis oleks tal juba kaks kana Kelguga kitkuda.
Aitäh, 21:00.
Lp 21:34, olen sellest kirjutanud, olen juhtinud korraldajate tähelepanu paari aasta taguselt maratonilt õhust võetud videole, kus võitjaks tulnud norrakas (oli vist Eldar Rönning?) tegi Kuutse TPs kümmekond uisusammu järjest. Ei midagi. Selle kohta kirjutasin ka koguni loo:
https://suusk.blogspot.com/2015/02/pullerits-kelle-tulemus-tartu-maratonil.html
Mina pooldan TM vabatehnikale üleminekut, lihtsalt harrastajate ja pühapäevasuusatajate vaatevinklist, sest:
1. Aeg oleks kasvõi ainult vahelduse mõttes midagi oluliselt muuta, et asi huvitavam oleks ja et üritusele n.ö. sammal selga ei kasvaks.
2. Kukkumisi oli palju, sest klassikasuusad soodustavad seda (libisemise muutus on erinevalt uisusuusast järsk ja etteaimamatu paljudele). Vaadake kasvõi tänast Seefeldi MM-i kvalifikatsioonisõite, seal oli samuti just sellest tingitud "romuralli".
3. Enamikele (näiteks kohad teiselpool esituhandet) ei ole (aja ja koha mõttes) vahet kas nad sõidavad klassikalises või uisutehnikas. Kui on vabatehnika, siis võib ju ka klassikat kasutada.
4. Klassika puhul on tagantpoolt tulijatel distantsi teisel poolel tihti probleeme mäest üles saamisega (suusk enam ei pea, raja kvaliteet on järgi andnud), seda arvestades oleks uisusamm abiks.
5. Maratonil osalemine oleks (tavakodanikule) lihtsam ja soodsam kui saaks tulla suusaga mis olemas on, mitte "võidelda" pidamismäärete, võõra klassikasuusa, kehva klassikatehnikaga jms.
6. Sõidurõõm on suurem kui saab suusatada nii nagu hing ihkab ja inimene harjunud on, mitte piirata end ja jälgida pidevalt klassika reegleid.
To 22.35 Tundub ekraanilt lugedes tore jutt olema,aga kui süüvida siis kas liiga optimistlik või siis võhiklik. Küsiks kohe, et mitmel vabatehnika rahvamaratonil sa osalenud oled? Mina näiteks viimasel ajal väldin vabatehnika maratone, sest sellist suusa ja kepi lõhkumist pole kuskil. Isiklikult arvan, et massi sees on klassikat sõita kordades turvalisem kui uiselda, sest siis vehitakse keppidega edasi-tagasi sõidu suunas ja hoitakse kepid rohkem keha ligi, uisklemisel pendeldavad mõnel suustajal kepid suvalistes suunades. Olen üle keskmise pikk ja tahaksin ka uisku sõita pika libiseva sammuga, aga maratonidel see harva õnnestub, sest ikka ronib keegi kõrvale harkisjalu vehkima. Kohtades, kus klassikat mahub sõitma 4 inimest kõrvuti, ei taha hästi isegi 2 uisklejat ära mahtuda. Naiivne on arvata, et 1500 ja 2000 kohtadel sõitjate seas ei käi samasugune armutu võitlus nagu eespool. Võibolla tõesti on seal juba üsna palju selliseid ,kes lihtsalt matkavad ja naudivad, aga enamik võistleb ikka ja loodab mõnele tuttavale või naabrile ära panna. Matkajad sõidavad 6 tundi ja kauem. Nende puhul pole tõesti vahet kuidas nad sõidavad. Marcialonga muudeti vahepeal vabatehnika maratoniks ,osavõtt ja huvi vähenes märgatavalt. Maraton kus osad sõidavad klassikat osad vabatehnikat ja seda samal rajal tekitaks kindlasti paksu verd, sest oleks palju neid, kes ei hooliks klassikajäljest ja rikuks seda oma uisklemisega. Mis puudutab selle aastast TM rada, siis ehki ma pääsesin kukkumisest, ei ole ma rajaga rahul. Varasemalt on olnud ka olukordi kus jäljed kokku jooksevad, aga ma pole seda täheldanud tõsisematel laskumistel. Arvan, et sellised jäljed ajab sisse, kas võhiklik või siis hoolimatu rajameister. Jutt, et saage hakkama ja õppige suustama jne, pole mingi jutt. Inimesed maksavad selle pulli eest ja neile ei tohiks müüa sellist haltuurat. Selliste ajuhiiglaste poolt sisse lõigatud jälgedele pooldan iga kell olukorda, kus laskumistel üldse jälge ei ole
Kuule eliidi mees. Kui sa paned 50km/h laskumisele kunstlumest künkaid saavad neost hüpekad, kui sa just kunstlumemägesid rajale vedada ei soovi.
Erakordselt kiire rada oli ilmaolude kokkulangemistel. Mis te ulute ja heietate.
Huu
Vabatehnikas 63km on tunduvalt raskemini läbitav kui klassikas! Enam veel kui läbimise aeg on 4-5-6h.
Ma ei nimetaks enamust siin Meesteks.kelleqa kaevikus olla,PRIIDUGA eesotsas,kuradi pehmod ja lumehelbed.
Uisusaam tundub turvaline, kuid enamusele on isegi ohtlikum. Eriti kui korralikult tehnikat ei valda. Südame koormus suurem umbes 10-15 lööki.
Kas tuleb uisusammumaraton? Tegin küsitluses ettepaneku, et uisusamm on nagunii avatud rajal ja las jääbki sinna. Ainult avatud rada tuleks ümber nimetada uisurajaks ning ette registreerida. Siis saab ka medaleid jagada. Nädal peale uisusammu pudrustamist on võimalik rada uuesti klassika-kõlbeliseks teha.
Kaks järjestikust päeva, nagu mõnel pool, ei anna aega rajameistritele puhata.
Toitlustamisega on küll keerulisem kuid ehk annab korraldada. (avatud rajal ju nagunii midagi on ja rahvas sõidab?)
PS. Kui TM läheb üle uisusammule, siis mina loobun, sest rahuliku klassiku jaoks jäävad ainult solgitud suusajäljed ning erinevalt Priidust ei luba minu südametunnistus käia teiste käest suuski mangumas. Omal raha topelt varustuseks mul ei ole - pigem hoian ratast korras või vahetan tihedamalt jooksujalatseid.
Kuna vaevavad kroonilised alaseljaprobleemid siis trennis lükkan 95% püstisemat uisustiili aga ei kujuta ette, et sellepärast TM uisutades peaksin läbima - Olfen peale, hambad risti ja mida kiirem sõit seda lühem kannatus :)
See jutt, et jätame valiku võimaluse, come on - ma soovin võistelda ja seda võrdsetel alustel!
Olen ka kindel, et osalejate arvule mõjub pigem negatiivselt ja midagi ohutumat pole uisustiilis kindlasti! Klassikasamm on ikkagi loomulikum ja ka algajale/kehvema suusavalitsemisoskusega inimesele õpitavam.
Selle aasta rada oli jäine ja kiire, loogiline et kukkumisi rohkem ja tagajärjed valusamad.
Veidi nagu maantee ja MTB sõit. Maanteel kräshid ja lakud pärast paar kuud haavu, MTB´ga enamsti sülitad mulla suust, vannud oma lollust ja hakkad gruppi püüdma...
Suur osa siin kurdab, et pidamine kadus ära. Mul küll seda probleemi polnud, aga ilmselt oli põhjus selles, et kliistri asemel kasutasin ma pidamisteipi, mis veab välja ca 200 km ning toimib nii plussis kui miinuses. Jäise raja sees sellega väga edukalt tõusudest üles ei surunud, aga radade vahel (kus haakumine parem) läksin ka viimase 10 km tõuse probleemideta paralleelse sammuga. Ilmselt pole see esimese otsa sõitjate teema, aga 4-5h liikleja jaoks peaks vägagi OK olema.
Boonuseks on see, et jääb ära alaline pidamismäärdega jamamine ning riba allapanekuga peaks hakkama saama ka suvaline koduperenaine.
Maratoni tulevikust kah mõni sõna. Kuigi ma olen oma elus uisukilomeetreid läbinud kordades rohkem kui klassika omi, arvan ma, et Tartu Maraton on ikkagi klassikaline üritus. Samas võiks korraldajatel olla ses suhtes veidi paindlikkust ja näiteks neil aastatel, kui ta ei kuulu Wordlopeti kavasse teha vahelduseks uisumaraton. Või siis kui ilm viimasel hetkel ära keerab, teha julge otsus, et sel aastal jääb klassikajälg sisse lükkamata (see peaks kannatama raja teha ka oluliselt väiksema lume korral).
Võitlema peab. Kaevikus, seljad vastamisi nii lume- kui kaerahelbekesed, vabastiili dändid ja klassika kuningad. Mida kirjutab Postimehe arvamuses Padre kolumniga kõrvuti Maarja Vaino? Sedasama mis El Padre, vorm on kõva, sisu aga mädand. Suu mulda täis.
Nädal varem toimuv avatud rada teha soovijatele vabastiili võistluseks, peale seda jõuab ka klassika TM-iks taastuda.
Padrele tuttavad probleemid kimbutavad ka kõvemaid mehi Seefeldi MMil.
Marko Kilp: "Ei oskagi vastata et mis juhtus. Peab maha istuma ja mõtlema, et mida ja kuhu täna läks. Võib-olla suusapark polnud nii tasemel, et võinuks konkureerida. Enesetunne oli hea ning selle taha pugeda ei saa."
Kas pole see standardne, peab maha istuma ja aru pidama fraas ülimalt tobe professionaali suust aasta tähtsaimas lahingus?
Padre pole nii öelnud. Tema analüüsib ausalt.
Tüüpiline TM laadis kukkumine oli minu arust selline nagu Valgevene sportlane laskumisel eile MM sprinditeate poolfinaalis pakkus. Rajavahetus ja ei suuda suuski uude soonde panna, ning käpuli. Juhtub ka eliidil. Lisame sinna juurde sajad erineva oskusega suusataad Tartu Maratonil, kes eespool kukkumist nähes hakkavad rabistama ja jäine rada. Nii need massikukkumised tekkisidki. Pooldaks samuti jälgede vähendamist laskumistel. Probleem oli ka selles, et kui eespool toimus kukkumine, mis eeldas kiiret pidurdust või möödapõikamist, siis polnud kuhugi minna vaid igaljuhul möödapõigates põrkusid kõrvalraja suusatajaga. Ise õnnestus esmakordselt oma 7. TM ajaloos kukkuda ja seda koguni 4 korda. Rängim siis Harimäe laskumiste keskel kiiruselt 55km/h, ees kukkunud ja suusaradadega risti oleva suusatajaga, kes just püsti tõusmas. See pauk lõpetas sisuliselt mu maratoni. Siiamaani taastun sellest traumast.
Postita kommentaar
<< Esileht