Pullerits: Mis suuskadega minna Tartu maratonile?

Laupäevase Postimehe spordiküljel ajan spordi- ja eriti suusahuvilised hulluks. Ajan neil juhtme kokku. Nii et käed kukuvad jõuetusest rippu. Ja ahastus tuleb peale.

Vaat, mis juhtub, kui mõnda teemasse hoolega süüvida! Ja see ongi nüüd juhtunud. Kahtlejaile kinnituseks, mida ütles selle kohta Martten Kaldvee: «Kõik õige ja jutt pädeb.»

Ma ei taha siin laupäevase loo tuuma reeta, sest muidu kaob homne üllatus, mis on tõsine psühholoogiline rünnak konkurentide vastu.

Rünnak rünnakuks, ent asi on ka selles, et ega mu enda lood enne Tartu maratoni sugugi rõõmsamad ole. Eile näitasin oma klassika-Fischereid, mis olid tulnud just Lõunakeskuse Hawaii Expressist kivilihvist, määrdemees Jaanus Kuntsile (fotol vasakul). Ta ei olnud rõõmus. Vangutas pead, et neid suuski ma küll libisema ei saa. (Või ütles ta seda pidamise kohta?) Siis mõtles korra tõsise näoga ja lisas:

«Hea küll, tegeleme sellega homme.»

Ma ei tea, kas ja millise lahenduse ta täna õhtul leiab. Aga usaldan teda. Sest eks ta annab nagunii parima, ja tema parim on igal juhul parem, kui minu oma.

Tartu maratoni puhul annab tänases Tartu Postimehes pika intervjuu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk, kellelt ajakirjanik Kristel Kaljuvee küsib:

On ilmselge, et olete teinud oma tööd väga suure pühendumusega. Vahel olete seepärast riidugi läinud. Mõne ajakirjanikuga näiteks.

(Muigab.)

Te teate, keda ma mõtlen. Priit Pulleritsu Postimehest, kes kirjutas pärast üht rattarallit karmi loo «Alfaisaste verepulm». Üksteisele tere ütlete?

«Ikka! Ma ei oskagi seda kommenteerida ja kas üldse peaks... Mina ütlen, et Priit Pullerits kasutas oma ajakirjanikustaatust ära. Olen vältinud selle teema lahkamist kaks aastat. Meil on sõnavabadus ja igaüks võib rääkida mida tahes. Aga kui oled ajakirjanik, tuleb oma sõnade ulatust mõista, näha metsa puude taga.»

Mina seda asja nii traagiliselt ei võta ja kirjutasin intervjuu juurde oma kommentaari Indrek Kelgu kohta, mis algab nii:

«Seitse nädalat tagasi nägin Tähtvere spordipargis õhtupimeduses, kuidas Indrek Kelk suusatas rahulikult kahe kaaslasega ja puhus juttu. Me polnud juba aastaid suhelnud pärast seda, kui ajakirja Ma Olen Jalgrattur peatoimetaja Vahur Kalmre korraldas meie väitlusduelli, kas rattavõistlused on liiga ohtlikud. On küll, väitsin. Ei ole, väitis Kelk.
«Tuleb vist kõigi aegade parim Tartu maraton!» hõikasin optimistlikul häälel Kelgule temast möödudes. «Eks saame näha, aega veel on,» mäletan tema vastust.» (Rohkem ei saa ennast tsiteerida, sest see ületaks tsiteerimise hea tava piirid.)

Siinkohal võin nii palju öelda ja kinnitada, et mina ei viitsi inimestega vägikaigast vedada. Ma ei taha üldse inimestega kakelda. Arusaadav, et lahkhelisid tekib. Neid tekib ju ka kõige lähemate inimeste vahel. Aga see ei tähenda, et nende lahkhelide järelkaja peaks ulatuma üle aastate.

Minu arust oleks väga äge, kui näiteks kolm minutit enne pühapäevase Tartu maratoni algust kutsutaks sinna lavale, kus tavaliselt öeldakse maratonile minejatele kaasa häid sõnu, nii Kelku kui mind. Ja siis me suruksime teineteisel kätt, vaataksime silma ja lepiksime avalikult ära. Vaat see oleks alles midagi sellist, mis võtaks osalejatel enne starti suu lahti ja pinged maha. Ja laseks neil hea tujuga teele minna.

Suuri tülisid saabki lahendada ainult suurte leppimistega, kas pole nii?

Ah et mis koha ma lõpuks Tartu maratonil saada võiks? Tahaks loota, et kui esimese viiesaja hulka jõuan, pole väga kõvasti alt läinud. Aga kui suuskadega alt lähen, siis jääb seegi unistuseks. Nii et kõik sõltub Kuntsist, Jaanus Kuntsist.

Foto 1: Priit Pullerits kolmapäevasel Lemeksi suusasarja etapil, 6 km vabatehnikasõidus üle lõpujoone libisemas. Tatuks M50+ vanuseklassi kolmas koht. Foto autor: Ergo Kukk
Foto 2: Määrdemees Jaanus Kunts suuski võistluseks ette valmistamas. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Indrek Kelk. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Indrek Kelk enne Tartu maratoni avatud raja sõitu puusuuskadega Tehvandi staadioni hoolderuumides. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 5: Tartu maratoni start 2015. aastal. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix