Pullerits: Kelle värbas Martten Kaldvee mulle Tartu teatemaratoni meeskonda?

Martten Kaldvee (fotol paremal), kes saanud 2010. aastal Oberhofi MK-etapil 10 km laskesuusatamises 7. koha, tegi eelmise aasta novembris Postimehe sporditoimetuse uue juhina Postimehe peatoimetuse neljandal korrusel tutvumisringkäiku ja oli vaevalt jõudnud mulle tere öelda, misjärel ründasin otse, seades ta sama hästi kui fakti ette, et nüüd ei jää muud üle, kui tuleb Tartu teatemaratonil minu võistkonnaga liituda.

Aga suure päevalehe sporditoimetuse juhtimine pole mingi tippsportimine, et teed päeval kaks paaritunnist trenni ja ülejäänud ajal oled vaba. See on töö hommikust õhtuni, vajadusel ööpäev läbi ja nädalavahetused, mil toimub enamik kajastamisväärseid spordivõistlusi, veel täies mahus takkaotsa. Ja kui kodus alla aastane beebi, pole vaba aega vaat et üldse. Võid ju lumes käru lükates teha 14-kilomeetriseid jalutuskäike, aga suusatamiseks, mis nõuab ikkagi erialast ettevalmistust, selline müttamine kuigi palju juurde ei anna.

Hoolimata Kaldvee (fotol vasakul) ausast ülestunnistusest, et puuduliku, tegelikult lausa olematu treenituse tõttu ei saa temast teatemaratonil osalejat, ulatas ta lahkelt abikäe ja pani mängu oma tutvused, et võistkond siiski kokku saada. Igal teisel esmaspäeval alates detsembrist pidasime Postimehe toimetuses omavahel väikseid koosolekuid, kus võtsime ükshaaval ette mehed, kellelt võiks Tartu teatemaratonil osalemist loota. Vaikimisi kehtis reegel, et neid, kes Eesti koondisse ei kuulu või pole sinna lähimöödanikus kuulunud, me arvesse ei võtagi.

Poolteist nädalat tagasi pidasime eelviimase koosoleku. Kaldvee kirjutas kollasele paberilehele kuus-seitse nime. Need olid lõplikud kandidaadid. Nii palju seepärast, et sugugi kõik ei pruukinud olla saadaval: kes esindab Eestit mingil välismaisel võistlusel, kes tuleb teatemaratonile oma meeskonnaga. Üleeile, esmaspäeval, pidasime viimase koosoleku, mis lõppes sellega, et Kaldvee kinnitas: «Ära üldse muretse, ma panen sulle meeskonna kokku.»

Eile hommikul üheksa minutit enne kella 11 helistas Kaldvee. Teatas, et võistkond on koos.

«Esimene vahetus: Peeter Kümmel,» raporteeris Kaldvee.

Oi-oi-oi-oi... Kümmel (fotol paremal) on ju ikkagi Eesti kõigi aegade edukaim suusasprinter, 2011. aasta MMi vabatehnikasprindi kuues, Vancouveri olümpia klassikasprindi 14., lisaks jõudnud kuuel MK-sarja sprindietapil esikümnesse, parimana 2008. aastal Otepääl viiendaks.

«Teine vahetus: Timo Simonlatser,» kandis Kaldvee ette.

Uuuhh... Eesti kõigi aegade esimese maailmatasemele küündinud suusasprinteri Pavo Raudsepa omaaegsel hinnangul oli Simonlatser (fotol vasakul) kõige perspektiivikam suusasprinter, keda tema Eestis näinud. Arusaadav, sest 2004. aastal tuli ta Haanjas Põhjamaade meistrivõistlustel vabatehnikasprindis võitjaks. Miks edaspidi nii läks, et perspektiiv jäi realiseerimata, sellest rääkis Simonlatser mulle pikalt ja põhjalikult paar aastat tagasi, kui sõitsime koos Alutaguse maratonile ja sealt tagasi. Aga mul kehtib juba Postimehe vanadest aegadest, mil sai kümneid kordi koos Mart Kadastikuga Tartu ja Tallinna vahet sõidetud, raudne põhimõte, et mis autos (Kadastiku puhul Volvos) räägitud, see autosse (Volvosse) jääb. Tiitlivõistlustel jäi Simonlatseri parimaks tulemuseks 2007. aastal Sapporo MMil saadud 25. ja Vancouveri olümpial saadud 27. koht (mõl klassikas).

Oigama ja ohkima pani see, et mõlemad mehed, Simonlatser ja Kümmel (fotol paremal), on minust mitu kraadi kangemad sõidumehed, ja seda isegi siis, kui nad talve jooksul üldse sõitnud ei oleks. Aga küllap nad on. Oskused ja võimed sellistel meestel juba kergelt rooste ei lähe. Igatahes on pinge juba peal, et kahes esimeses vahetuses sõidavad mehed, kes kellelegi lähemat tutvustamist ei vaja.

Kolmandat vahetust sõidab Jaanus Laidvee, legendaarse meeskonna PSJJ järjepidevuse peamine hoidja. Tema on ainus, kes on selle võistkonna koosseisus teinud kaasa kõik teatemaratonid. Mina peaks olema järjepidevuse hoidjana teisel kohal. Ülejäänud kordadel on PSJJ koosseisu kuulunud Vahur Teppan, Raio Piiroja, Indrek Teppo, Silver Eensaar, Rait Pallo, Assar Jõepera ja Andreas Kraas. (Ega ma kedagi unustanud?)

Neljas vahetus jääb mulle kui keti kahtlemata nõrgimale lülile. Põhiküsimus saab olema selles, kui palju õnnestub eelmiste meeste väljasõidetud kohta hoida ehk kui vähe taganttulijaile ära annan. Kuid selle küsimuse saab ka teistpidi sõnastada: kui palju suudavad esimesed mehed ülejäänute ees vahet sisse sõita? Sest tegelikult otsustavad ikkagi nemad Tartu teatemaratoni sündmuste käigu, mitte mina.
*
Kes ja mis koosseisus osalevad, seda saate vaadata siin, et siis pakkuda, kuidas meil teistega võrreldes võiks minna.

Foto 1: Martten Kaldvee 2010. aastal Eesti meistrivõistlustel Haanjas. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 2: Martten Kaldvee Vancouveri olümpial lasketiirus treenimas. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Peeter Kümmel kaks aastat tagasi Otepää MK-etapil sprindi kvalifikatsioonis. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 4: Timo Simonlatser 2014. aasta detsembris Eesti meistrivõistlustel 15 km vabatehnikasõidus. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 5: Peeter Kümmel 2015. aasta Otepää MK-etapil. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 6: Timo Simonlatser Vancouveri olümpial. Foto autor: Raido Pajula, Postimees/ Scanpix