Ma ei oleks julgenud Vahur Teppanile (fotol vasakul) panustada. Seda enam, et ta ise ütles, et Otepää MK-etapi taustajõudude teatevõistlusel tuleb starti mehi, kes võiks vabalt MK-sarjas punktikohale sõita. Ja kui ta seda ütles, siis ei saanud mitte unustada, et tema teine 1,2 km pikkune sõit kolmapäeval Lemeksi suusasarja avaetapil, kaks päeva enne hooldemeeste teatesõitu Otepääl, ei olnud just kõige lennukamate killast. Mille üle muidugi ei maksa imestada, sest enne seda viis Teppan koolieelikutele läbi ligi tunnise suusakoolituse.
Aga Vahur Teppan (parempoolsel fotol esiplaanil) ei ole selline, nagu teie. Kui ükskord Suusavendade / SuusaAkadeemia / Limpa suusakooli staabis hooldemeestelt küsisin, kuidas Teppan küll kõike jõuab, sain vastuse – ja rõhuasetusega, et vastus on tsiteerimiseks –, et nii töökat ja võimekat meeste nagu Teppan ei ole nemad elu sees näinud; et tal võib olla 19 projekti korraga käsil, aga mingi ime läbi suudab ta need alati edukalt lõpuni vedada.
Mis siis juhtus reede õhtul Otepääl, kui Teppani vastaseks tulid Tehvandi staadionile mehed, kellest nii mitmedki võiks tema hinnangul MK-sarjas 30 parema hulka mahtuda?
Mulle kanti ette, et Teppan oli startinud Hiina taustajõudude meeskonna avavahetuse liikmena kõige väliselt rajalt (vasakpoolsel fotol esiplaanil). Sealt suutis ta pöördesse minnes end esimeseks võidelda ning paaristõugetega ka eimesena Kunimäe otsa ja sealt alla lükata. Vene meeskonna hooldemees oli talle küll sappa saanud ja püsis mõnda aega kannulgi, aga Teppani suusad või laskumistehnika olid nii head, et ta libises eest ära. Ja kui ta tribüünide ette tuli, siis oli ta juba enne teatevahetust käed üles tõstnud ja rahvast ergutanud kaasa ergutama – ja sellest hoolimata ikkagi etapi esimesena lõpetanud (all parempoolsel fotol vasakul).
Hiina koondise teise vahetuse mees, norralane, oli meeskonna küll kolmandaks kukutanud ja lõpuvahetuse sõitja veel kaks-kolm kohta ära andnud, aga see ei puutu siin teemasse. Ausalt öeldes ei ole ma siiamaani aru saanud, kuidas mees, kes trenni ei tee – või vähemasti teeb minust vähem –, suudab pikki aastaid pärast tippspordist loobumist sõita aastast aastasse nii, nagu ta poleks suurest spordist välja astunudki. Eesti suusatamine on jäänud ilma ilmselt oma kõige suuremast talendist peale Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähi.
Fotod 1-4: Vahur Teppan (punases võistlusvormis, nr 1), Hiina suusakoondise treener, Hiina koondise avavahetuse sõitjana Otepää MK-etapil reede õhtul hooldemeeste teatesõidus. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees / Eesti Meedia / Scanpix
43 Kommentaarid:
19 projekti korraga? Oi, oi! Tüüp näitab Eesti projektijuhtide raskekahuritele nii lausa silmad ette. Kus siin küll konks on?
Njuušat ikka ei kusagil...
https://www.owc.ee/bw_client_files/otepaa/public/img/File/OWC_2019_Team_Service_Personnel_Results.pdf
Kas PP ei võiks lisada selgitust oma esinemisele AK-s suusavägivalla-teemalises lõigus, kus ta väitis, et on ka teda on vähemalt kolm korda suusarajal pikali sõidetud!?
Need lood on siin kõik kommentaarides kirjeldatud. Tutvuge tüvitekstidega, palun!
See saatelõik oli ikka teemal suusaraev -kas siis need teie kukkumised olid seotud raevust ja ägestumisest teie suhtes? Pigem ikka kellegi vähemkogemustega suusahuvilise ettevaatamatusest ning siis teie äkilisest kukkumisest seetõttu, et ei suutnud nii hästi suuska valitseda ja mööda põigata.
Ma saan aru et sitke suusamees, suusameeste perekonnast, lastega tegelev ja sadat muud ametit pidav sõber.
Kuid Priidu järeldused siin ikka pisut forseeritud. Lükates sõbra Vahuri andekate seas ettepoole Jaak Maest, Aivar Rehemaast või kasvõi Elmo Kassinist.
Huu
Kui Teppan on selline rahvamees nagu Karl Roobert Jakobson, siis ongi ta andekam kui kõik teised kokku. Aitab tartlasi, eestlasi, lätlasi, hiinlasi ja kes vaid abi soovivad. Poleks paha selline mees presidendiks valida. Või mis teie arvate?
Hea idee. Poleks midagi selle vastu kui V Teppan Kadriorgi lossis peremehitseks. Padrel oleks Tallinnas käsi sees.
Padrel on juba käsi Tallinnas sees. Toompea lossis.
suusaraev peaks olema midagi muud, kui see, kui keegi kukub kogemata või oskamatuse tõttu.
vt. "k*radi m*nn"
Mis kilulinna meestel viga.
Me siin Tartus kannatame suusavägivalda (Priit juba 3x käpuli) ja valame higi.
Teil, seal Talinnas, peab rajal korda Jürgen ----.
Komandeerige Jürgen Tartusse mõneks päevaks, saaks siin ka korra majja!
Ütle mulle mõni võimukeskus kus Padrel pole käppa sees? Peking? Buenos Aires?
Ju siis Teppanit kõnetab ütlus magavalale kauboile viski suhu ei voola.Kui nüüd mõnel karvajalal lööb lambi põlema ja hakkab puhveti poole liikuma ,siis ütleks Stop.Jääme ikka spordijookide juurde.
Järjekordne lödipükste katse alustada koolipäeva kell 9.
Teppan ja Pullerits küll lödipüksid pole.
Muidugi mitte! Minu ajal algasid koolis tunnid kl 7.45 ja keegi ei hädaldanud. Ülikoolis alustan ka varakult kl 8.15, enam varem kahjuks pole võimalik, tunniplaan ei luba.
Kl 9 võib alata Tartu maraton, aga mitte kool. Kooli jaoks on siis juba hilja.
Lumehelbekesed ju näpivad öösel telefoni, vanematel kontroll puudub, nüüd siis avastatakse, et lahendus on kell 9. Täiesti jabur mõte. Koolikotiga käib sama trall. Vähesed pööravad tähelepanu sellele, kuidas füüsist arendada, palju mõnusam on hoopis ilma kotita käia.
Kas PP Otepää mk etapil mõnda tähtsat vippi kohtas?
Väga õige, minu mõtted ka samad, lp 07:30. Mingu normaalsel ajal magama, ei ole vaja kella üheni üleval vahtida ja seda debiilset ekraani jõllitada. Distsipliini ja enesesundi ei mingisugust, jube nõrk põlvkond.
Distsipliini ja enesesundi tuli seltsimees Stalini käest õppida. Või äärmisel juhul legendaarse rektori seltsimees Koopi käest. Noor tudeng P Pullerits muide õppiski.
Paraku õpetavad ja kasvatavad seda nõrka põlvkonda kes, meie torisevad kaerahelbekesed.))
Tugevatele tuleb märtsis Haanja suusa 100 km.
Rahvuslikult meelestatud noor tudeng Pullerits oli vana Koopi juures mustas nimekirjas. Veel üks pro Eesti aktsioon ja eksmatt oleks teoks saanud. Õnneks polnud Arnoldti tervis enam kiita.
Asjad, inimlikul, emotsionaalsel, tulemuslikul pinnal, ei käi nii, et muudkui ähvardate. Pro Eesti?, Saaremaa ülekäigurajad on Eesti osa veel ja kes tunneb neid paremini?
Jah, nii see oli, 12.37.
Lugu järgmine. Aasta oli siis 1986, kui tuli novembriparaadi aeg ja nagu ikka, pidid ajakirjandustudengid sealt tänava valjuhääldite kaudu otsereportaaži tegema. Ma ei tea, kuidas nende võimalike tegijate hulka tudengeid valiti, aga ühel hetkel avastasin ka enda nime sealt. Mida värki?! See asi mulle ei istunud. Niisiis seadsin sammud tähtsa parteijuhi kabinetti. Minu mäletamist mööda oli see partei linnakomitee II sekretär Albert Saunanen. Koputasin, astusin sisse, ütlesin, kes olen, ja ütlesin, et mina seda reportaaži ei tee. No ma ei olnud ju mingi raadiomees, mul polnud eetrikogemustki. Ma ei mäleta enam, mis sõnavahetus sellele järgnes, aga seda mäletan selgelt, et parteimees ütles, et sel juhul ei jää tal üle muud kui helistada ülikooli rektorile professor Arnold Koobile. Võttis toru ja helistaski.
Minu õnneks ei olnud Koopi teisel pool telefoni juures. Mu isa, kauane ülikooli keemiaõppejõud, ütles hiljem, et oleks Koop telefoni vastu võtnud, oleks mind ilmselt ülikoolist selle peale välja visatud. Isa on ka rääkinud, kuidas ta kohtas seejärel ülikooli lähistel mu õppejõudu Marju Lauristini, kes oli olnud maru vihane, et kuidas ma niiviisi käitusin. Isa ütles seepeale omakorda karmilt, et mis siin marutada ja õiendada, et kui arvate, et peate Priidu ülikoolist välja viskama, eks siis visake välja. Loomulikult ei hakanud Lauristin mind välja viskama. (Hoopis saatis kolme aasta pärast Ameerikasse õppima.)
Reportaaž jäi mul tegemata. Selle tegid ära Hannes Astok ja Sulev Valner, kui mälu alt ei vea. Ilmselt ei vea.
Õnneks oli prof Lauristinil Koopi juures autoriteeti. Küll me need rahvuslikult meelestatud tudengid ja nende ninamehe Priit P teistsuguste ülesannete jaoks rakmesse paneme, rahustas ta närviliselt sigaretti kiskuvat rektorit, näitame neile valge laeva pilti ja võtavad ise tuurid maha. Vabatahtlikult.
Mis Arnoldiga 1988 Moskvas juhtus? Pikaaegne haigus või äkitselt kiskus rinnas kokku?
Arnold oli päris noor tegelikult, vaid 65 aastat vana. Kas vintsutas ta ära kurnav töö ülikooli manageerimisel või mis? Nooruses oli ju spordimees. Baksjor. Vanema põlve õppejõud peaks mäletama?
Asi ongi selles, et tuurid on maas. Kuid kõndija ei saa jääda seisma ühele jalale, ta peab astuma mingi aeg järgmise. Enam aeglasemalt ei ole võimalik.
Näete siis kui palju tööd on ajaloo valgete laikude kallal. Professor F Kudu kohtus seltsimees Staliniga. Kas karutantsu tantsisid või patsutasid niisama sõbralikult põsele? Kaval rebane Fred sellest ise juttu ei teinud. Rääkis vaid lähematele semudele. Arnold K oli tegelikult eestimeelne mees. Ta vaid ei uskunud et noored keigarid ajakirjanduse tudengid asja teoks teevad.
Arnold K oli tegelikult asjalik taat. Pidas sotsioloogiat ja žurnalistikat kapitalistlikuks rämpsuks. Tema nägemuses pidi rahvusliku vabadusvõitluse eesliinil seisma füüsika ja ökonoomika tudengid.
Krt! Rediskasid oli ikka palju. Õppisin koos tähtsa parteijuhiga TRÜ-s. Alba oli kooliajal üsna normaalne mees. Koos olime esmaspäeviti sõjalises. Talle anti Valgetähe V klassi teenetemärk 2005. aastal ingerisoomlaste asja ajamise eest Eestis. Ju tõmbas mõnele inimesele, sündmusele omakasu pärast koti pähe nagu kuulus koeranäksimise pooldaja. Oli ka teistsuguseid juhuseid. EPA agronoomiaprofessori Elmar Halleri poeg Krisjan (hilisem TA FI direktor ja TÜ teadusprorektor) visati TRÜ-st välja pelgalt sellepärast, et viis Julius Kuperjanovi hauale küünla. KGB nuhk küsis, et miks te pea paljastate, kas siin puhkab teie sugulane? Nii, et Priidul läks veel hästi.
Valner ja Astok ilmselt ironiseerisid, võiks mingi aeg ehk üle saada sellest meenutusest.
Mis eesmärgil protsess käib?
Vaata aga vaata rediskasid! Vabaduse tõid meile siiski Reagan ja Thatcher ja nende kannupoisid Jeltsin ja Mihhail Sergejevitch. Kuperjanovi haud oli kohalik hingede ost ja müük.
Ironiseerisid?? Seal ei olnud midagi ironiseerida. Kes partei üle ironiseeris, seda ei visatud lihtsalt välja, see pandi lausa kinni. Nalja teete või, eluvõõrad??
14:32 on taas samasugune jäik hoiak.
"Ju tõmbas mõnele inimesele, sündmusele omakasu pärast koti pähe"
Olete nüüd õnnelik? Aga tegelikult ka, kas midagi head ka leidub?
Jõuame sammukese lähemale, et mingi partei lausa oli kusagil. Vot.. Mis sa kostad.
Arnolt Koop ja Gustav Naan olid mehed kes niite tõmbasid Eesti vabaduse nimel. Millal rehabiliteerime? Allkiri PP Ameerika komandeeringu käskkirja all on A Koop. Mõelge selle peale mehed.
Võib-olla!?
Naljaks oli vene ajal see ütlus, et soomlastel on pestav tapeet, aga meil on kustav Naan.
Naan oli paras sigadik küll. Anekdoot aga on nõme. Sel pole sisu ning ei ütle mitte sittagi.
Nõme muidugi, aga riim on hea. Meil ju vene ajal pestavat tapeeti müügil polnud, Naan aga pläras "Sirbis" igal reedel.
yeezy shoes
golden goose outlet
off white nike
fila sneakers
kd shoes
nike air max 90
kd shoes
off white shoes
kobe 11
red bottoms
Postita kommentaar
<< Esileht