Pullerits: Mida näitas värskeim koormustest?
Täna käisin Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus spordimeditsiini osakonna juhataja dr Agnes Mägi vastuvõtul. Ta ise kutsus, et vaja pärast kahe ja poole nädala tagust olulist protseduuri seisundist parem selgus saada. Kõigepealt üldised andmed:
Siis veidi üksikasjalikumad andmed (lähemalt ja paremini vaatamiseks klõpsake pildile ja siis veel suuremalt vaatamiseks klõpsake veel kord!):
Seejärel EKG ja veloergomeetril koormustest:
Täpsemalt pulsid ja muud näidud koormustestil siin:
Resümee siin:
Uurige ja puurige terviseks! Nagu näete, pole selliste andmete avaldamises midagi kurja ega halba - läbipaistvus missugune! Ma ei saa aru, miks inimesed sedasorti andmete avaldamise asjus nii pöördesse lähevad?! Kas nende tervis muutub sellest kuidagi halvemaks? Või paremaks? Kas minu tervis sellest kuidagi muutub? Vastus on ju ei!
Fotode 1-5 autor: Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 18:49
kommentaare: 24
24 Kommentaarid:
Varalahkunud Lepiksoni Robert käis ennast sellepärast Saksamaal ravimas, et ta ei tahtnud, et äripartnerid tema terviseprobleemidest teada saaksid. See oleks ta usaldusväärsusele negatiivset mõju avaldanud.
Kui klapid klõbisevad, näita P-sakki, mitte kehakaalu.
Kui küsitakse, mees, millega oled vaktsineeritud, siis ära eksponeeri pikkust.
Kas PP numbriga joonele kunagi lubatakse?
Viimane pilt ütleb kõik mis vaja - puudu on aeroobsest treeningust madalal pulsil.
See on asi, millest siin on pikalt kirjutatud ja Priidule räägitud, kuid mida päss ise ei hinda.
Nüüd peab pulsikella hakkama kasutama, sest muidu lüüakse varsti hingekella ...
Priit,alakaalus oled ja nõrgaks jäänud,kurb aga tõsi......
186 ja 70 kg on ikka niru (milleks nii vanale mehele TdF ratturi kaal?)
Koormustesti pulss küll madal ja uhke. VO2 numbrit oleks isegi veidi suuremat oodanud.
Pulss ongi madal,sest jalad nõrgad———eijõua vajutada.......
Lamades pulss on jube kõrge. Justkui oleks liigsed kilod õllekõhuna akumuleerunud. Mis viga, kas naine nuumab rasvaste toitudega?
Oleks võinud olümpis ära käia enne avalikustamist. Lennukis on kõva üle ja alarõhk ja tookiomaa on erakordses tektoonilises vööndis mis parasvöötme inimesele hästi ei mõju.
Pullerits on kogenud reisimees. Küll ta teab kus mis ohud varitsevad ja millal survet juurde panna
22:02, ei, see on mul normaalkaal. Omal ajal, kui keskmaajooksu tegin, oli kaal 67-68 kilo, kusjuures pikkust oli sentimeeter-poolteist rohkem. Olen suutnud hästi oma normaalkaalu hoida. Et tegemist on normaalkaaluga, sellele viitab ka med-hinnang avapildi alumisel real.
23:22, teie lugege ka siin ülal kirjutatud lõiku. Ja väga hea on olla sellises teie väitel TdF mehe kaalus, väga kerge on olla, elada, liikuda.
20:44, seda arst teha soovitaski pärast kateeterablatsiooni, et liigutada rahuliku pulsiga, ja ta arvutas selle välja testide põhjal. Mitte et sellest madalpulsitööst puudu oleks. Lihtsalt pärast keerulist med-protseduuri on see vahemik, mil tuleb taas kohaneda.
07:41, puldd oli EKG ajal lamades olekus 53 ja 60 vahel, mis on ju hea näitaja, aga ei midagi supererilist.
23:22, koormustestil ei hakanud me pulssi nimme üle anaeroobse läve ajama, sest eesmärk oli saada see lävi teada, et esialgu seda mitte ületada. Me ei sihtinudki sinna, et võiks välja peilida maksimaalse koormuse, seda teha olnuks praegu rumalus.
Pikk ja segane jutt - kas tuleb pulsikell või ei? Või tuleb võimusumõõtja või maskiga hingamismahu mõõtja? Midagi ju peab tulema, sisetunne on väga emotsionaalne ja seetõttu mitte jälgitav. Liikluses ei ole aega mediteerida ja sissetunnet tabada. Numbrit on palju lihtsam jälgida. Paremad aparaadid saadavad nt kõrvaklappi ka miski tinnituse, et teaksid kui üle piiri lähed. Siis pole vaja üldse miskeid numbreid jälgida. Lihtsalt paned kuni hakkab kõrvus pinisema. seejärel lased tempot allapoole kuni probleem kõrvust kaob.
Priit, madala pulsiga oleks pidanud juba varem OSA trenne tegema, kuid sina olid muidugi targem ...
Tänu sellele, lp 12:11, et ma madala pulsiga ei jahmerdanud, üldse nii kaugele olengi jõudnud oma rattasõiduks täiesti olematute jalgadega (Jaan Kirsipuu mulle: sul on ju jooksja jalad!) ja suusatamiseks olematu õlavöötmega (Mati Alaver mulle, osutades mu õlgadele: kui seda osa tugevdada, võiksid Tartu maratonil 400. koha peale sõita; sõitsin kahel korral teise saja keskele!).
Vaadake, isetargad, elu ei ole lõputu. Kui hakata keskeas vastupidavussporti tegema - olgem ausad, keskmaajooks on ikkagi suuresti sprint, pealegi harrastasin seda vaid neli aastat ülikooli ajal -, siis enne, kui jõuate mingite aeglaste uimerdamistega mingi baasi luua, olete vanuse poolest sellises staadiumis, et arengus paigalseis on tegelikult edasiminek. Mõistate?
Krt, kui palju ma pean teile selliseid lihtsaid asju seletama!
Õige Priit. Arstid oletavasti annavadki oma soovitusi tervise püsivuse seisukohast. Baasvastupidavus treeningust saab sportlane kasu pikal distantsil. Harrastaja ei peaks nende distantside poole vaatamagi. Ehk tuleks paugutada lühi ajaliselt et saada lühikestel distantsidel sportsõidu maik suhu ja enda parim välja käia. Niiet kõik harrastajad lühikesele sõidule ja sõit saab põnev, kiire, adekvaatne olema.
Priit, sul on õigus, et elu ei ole lõputu.
Kas aga selle lõpu iga hinnaga ja kiiresti ligemale toomine on mõistlik?
Tundub et Pullerits on vormis spirrituaalselt ja intellektuaalselt. Õige mees lahingusse saata kõigil rinnetel ja laiuskraadidel. Karu nahka saame
Ootab nüüd selle karu nahaga. Puuma nahk on seinas teeme nüüd väikse vahe ja taastume enne Borodino lahingut. Japsid on väikesed aga sitked. Neist pole kerge saslõkki teha.
Ootame karu- ja puumanahaga aga kas Priidul on kerasid kerakala järamiseks?
to 12:22
Priit-olgem ausad kõik sinu sooritused on tulnud ainult ja ainult tänu sinu ebatavalistele antropomeetrilistele näitajatele - need annavad normaalkaalus kodaniku ees sellise eelise mida pole mingi treeninguga võimalik tasa teha.
Aga kas selle pärast tasub rõõmustada-sportliku vormi ja treenituse vahele ei ole võrdusmärki!
Niipalju kui testist aru saan soovitatakse 5-6 tervislikku kilo siiski juurde kasvatada.
Vikade paranduss
..sportliku vormi ja TERVISE vahele ei ole võrdusmärki!
Pole vahet kaalul ja aeroobsel mmol per kg, tähtis on tahtejõud. Kui Padre on valmis nagu Juri Gagarin ütlema, pajeehali ! ... siis on kõik hästi, siis võib isegi mõni medal tulla
Kas Priit on vanameeste olümpiale minemas oma supervormiga või millest need oksad nii laiali nüüd läksid?
Targalt tuleb panna siis on elu pikem ja rõõmu pakkuvam. Kuid see vajab mõistust..
Jeerum jeerum.. keskmaajooks on suuresti sprint? Oled sa mees päris d...ik? Ei hakka madala baasiga jahmerdama jne.. kuidas nii loll inimene saab töötada ajakirjanduses? Kulla mees, keskmaajooks on üle 70% aeroobne spordiala , sprint on seda alla 10% .. märkad erinevust? Treenimgmeetodid on öö ja päev.. 139 pulss an lävi? Mis kuradi valemiga seda arvutati? Jalgratturi jalg? Misasi on jalgratturi jalg? Universaali, mägironija, sprinteri, ühtlussõidu? Tra jube on lugeda kui täistohmakas hakkab ette kujutama, et ta midagi teab spordist ja füsioloogiast.
Postita kommentaar
<< Esileht