Pullerits: Mis jooks oli headel aegadel mai lõpus kohustuslik?
Tol korral TRÜ staadionil peetud võistlusel jooksin ülikooli eest esimest vahetust (fotol stardijoonel keskel). Siserajalt alustas tollane Eesti paremaid keskmaamehi Valdek Apivala. Kes oli väljas EPA eest, seda enam ei mäleta. Ülemisel fotol paremal annab stardi Heiki Tuul, tollaseid paremaid noori pikamaajooksjaid.
Lõpuks võitis teatejooksu ikkagi EPA ajaga 4:45.11. TRÜ jäi 4:50.08ga teiseks. TPI katkestas, sest neil said mehed enne lõppu lihtsalt otsa. Mu märkmetes on kirjas, et jooksin TRÜ eest paremuselt teise aja. Parima aja jooksis Aivar Ojastu.
Kes soovib jätkuvalt liikuvaid pilte, sellele soovitan endiselt seda kiiruskatset. Kuni tuleb uus ja huvitavam.
Fotode autor: Tiia Leps
Postitas: Priit Pullerits @ 11:37
kommentaare: 43
43 Kommentaarid:
See oli suur aeg, suured inimesed, juba küdes glasnost ja sinimustvalge oli kõvematel meestel põues ja spordimeestel jalgades.
Ei näe et poistel sinimustvalged sokid jalas oleks? Mis aastal saadeti Pullerits Kolumbia kommunistlikku ülikooli õppima?
EPA eest on esimese vahetuse stardis Vahur Paal.
Vaatasin järel, et sel teatejooksu päeval ei saanud ma olla kõige paremas vormis, sest eelmisel päeval sai TRÜ meistrivõistlustel osaletud 100 m, 400 m, 1500 m ja 4x100 m teatejooksus, lisaks kaugushüppes, odaviskes ja kulitõukes.
Sellise km tulemusega on 1.59,5 800 peale üsna usutav küll.
Nii vanast kalpsamisest juttu teha ei maksa kui sellel puudus selge kultuurtähenduslik mõõde. Milles see mõõde oli, esivahetuses?! Kamoon, unustame ära, eks ja kiiresti. 100 vahetusega õhinapõhine üritus ei oma tän miskit kapitali. Seal ei tekkinud ju 100 pealist faalanksit, mis tänaseni oleks miskit korda saatnud nagu omal ajal loodi sinimustvalge sümboolikaga Kalevi rattasõidu seltsing, mille mõte oli rahva kultuuriline harimine ja areng omariikluseks. Paremal juhul tekkis tollel jooksul miski ommasooiharate punt millest legaalne ajalugu vaikib. Vanasti aga orgunniti võistlusi omariikluse tekke kattevarjuna sinimustvalges.
Kinnitan et nii olih ise kohal ja kultuurilis patriootilist mõõdet ei tekkinud, toimus higiste kehade kaootiline liikumine nürinurkse maatriksi joontes jõudmata hetkeksi spirituaalse aksentrahhi paradigmasse. Erapooletu vaatleja oleks arvanud et käimas on tagalapolgu laiskvorstide vtk normide formaalne täitmine kahe tüdinud kohtuniku ja lontpükstes kõrendite uimerdamine tolmusel spordiplatsil. Tribüünil tuiasid varesed ja mõni üksik pelgulinna tüdruk ei viitsinud isegi piibrit vilgutada sel poleks olnud vähimatki positiivset tagasisidet närtsinud võhmameeste suunast. Ajalugu peaks luhtunud matši unustama oleks kõigiti parem psühholoogilise kõlakoja pildis.
Selles jooksus oli mitmeid kihte: 1. riiklik. Vabadusejooks - terved ja ka mitte niiväga (aga mansa oli vaja täis saada) eesti mehed eesmärgi poole liikumas. 2. regionaalne. Tartu-Tallinn mõõduvõtt. Tallinlased said haledalt tappa. 3. Maameeste võit. EPA taustaga mehed tagavad täna meie iseseisvust poliitpõllul, aga ka majanduse ja kultuuri vallas.
Hästi öeldud, 18:26, panite nihilistidele, nagu 18:14 ja 17:36, asja paika ja sotsiaal-kultuurilisse perspektiivi. On ikka suure pildi ja mõtlemisvõimega mehi säilinud hoolimata destruktiivsest labastustööst glogalistide-soroslaste suunalt.
See oli ju tartlaste kemplemine kuhu päälinlased saabusid vaatlejatena, ilma lõpetamise mõtteta üritust allavett laskma. Meid huvitab nende löntjalgsete desertistide füsioloogiline võimekus. Mis oli koguaeg?! Ilmselgelt tuleb seda võrrelda Eesti 100 raames tehtud patriootliku löntsimise koguajaga. Paljuga nood historistlikud õltsijoomiseharrastajad isamaa noorpatriootidelt tappa said?
Seni kuni Priit oma tõrkuvat ajaloolist mälu turgutab, leiame internetist, et noorpatriootide 100 x 1000 võideti ajaga 6:36. Eks õlletinistajate nomenklatuuri võsukeste ajaks oli 1000 mintsa kanti nii õllekõhu tundelt puusalt lastes ehk siis 13 tunni tuuri. Millest me siin siis tegelikult räägime - teaterahvamatkast mida alustas jänki ülikooli nominent, ustav raketiväelane. Meid huvitab toonaste tegelike kokkulepete sisu, millega jänkid garanteerisid nomenklatuurile võimu. Räägi see meile Priit parem välja ja ära uduta rahvamatka meenutamisega. https://www.racetecresults.com/MyResults.aspx?uid=16573-218-1-132090
Mehed sõjaks kisub vist! https://www.rt.com/news/524541-belgium-conings-traceless-terrorist/?fbclid=IwAR1DmTOtBTkMssCgcO9H1InTyv3YkQdzvJsTLZiMRyedzTx-IYJnCvPu-pk. Kas meil Eestis ka mõni Rämbu on, kelle peale loota?
Rämbu uudis on miski jura. Sõjavägi avastas mingi sõbrantsi jutu peale, et neil on laos vargil käidud. Venelased nimetavad seda bezobraasiaks. Mingi kommunikatsiooni häire. Priit kommenteerib äkki, et miks selliseid libauudiseid sünnitatakse, kas mõni miljardär teeb eraarmeed EL-s?
100x 1000m oli kahtlemata võimas ajastumärgiline aplomb aga kes annab jõulise kultuuripoliitilise hinnangu sündmusele mis oleks erapooletu ja valus? Sest sinimustvalget sokkidele vaatama oli ürituse taga TRÜ parteikomitee luba ja organisatoorne meelsuse kujundamine ja maailmavaateline suunamine.
See kõik on teil kahtlane õhuvõngutamine, kuni sõna pole sekka öelnud ajaloolane Pärtel. Ainult temal on pikk perspektiiv, vähemasti tahapoole - aga just sinna suunda me praegu ju koos vaatamegi.
Ärge sokkige - Priidul olid juba siis jalas USA punavalgetriibulised lipuvärvides sokid. Selge, et mees oli valitud Columbiasse nomenklatuuri igikestvuse huve esindama minema.
Veel. 2.V 1998.a. püstitas Eesti koondis Säreveres (peakorraldaja Veiko Valang) 100*1000m teatekäimises maailma tipptulemuse ajaga 8:45,40,8, mis kantud ka Guienessi rekordite raamatusse. Priidul peaks olema häbi, isegi jalutajad panid tema mansale ära...
Ja kes olid need parteifunktsionärid, kelle algatusel see monumentaalne löntsimise üritus püsti pandi? Arvame? Eks ikka militaarõppe haru, et tõsta lohede moraali, ühtekuuluvust ja kohusetunnet nö võistluse sildi all. Ilma militaarharu moraalse surveta poleks ükski tallinnlane seda üritust väisanud.
EPA võitis Ülikooli staadionil TRÜ-d oma pooleteist etapiga. Seal ei sörgitud, isegi õppejõud olid tribüünile ergutama tulnud. Mäletan, et minu 2.46 oli marginaalne etapiaeg.
Ajaloolane Pärtel on üle hüpanud konformistide leeri koos teatud seltsimeestega ja kõverpeegeldab ajaloo sündmusi läbi sandinistide marcoslaste ja kolumbia vilistlaste prisma. Teda me ei usalda. Kes liigutas kulpi tol mälestusväärsel 1988 maikuu päeval?
Jah, 10;47, mäletan, et TRÜ meeskonna eestvedajad, nt Heiki Tuul, kes esimesel pildil ka starter, tulid mulle väga kurjalt ligi, kui tõin ka paar ajakirjanikku (need ju nagunii enamasti õllejoojad ja "filosofeerijad") osalema ja nad jooksid 3.05 kanti, ja Tuul küsis, et kelle, kurat, sa siia jooksma tõid. Tunda oli, et tahtis mulle parema meelega füüsilist noomitust teha. Selline veidi üle kolme minuti tase ei kõlvanud tollal kusagile!
Huvitav värk. Arvake ära, kes jutlustas kuraasikalt 100x1000 lidumisest 27.05.1988 EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ aü komitee häälekandjas nr 18 (1529). Jah, tema: "Jälle EPA - Taas jooksid TRÜ ja EPA 100-liikmelised tiimid teineteise võidu 100 km maha. Tõsi, 77 etapi jagu püsis konkurentsis ka TPI, seejärel said pealinlastel mehed otsa. Miks tipikate osalus nõnda narriks kujunes, on müstiline tõesti, nagu on käsitamatu seegi, kuidas võis TRÜ EPA-lt jälle sisse saada - ja seda nelja ringiga e. 5 minutiga: EPA joostud 100X1000 m uus Eesti tippmark on nüüd 4:45.11, TRÜ-le fikseeriti 4:50.08.
TRÜ-l on kehakultuuriteaduskond, on oma staadion ja spordihoone, TRÜ on alati EPA-st üle olnud, mis edetabeleid ka ei sirviks - aga ometi... Ometi puudub TRÜ-l organisatsioon, mis EPA-le vastu saaks. Ehk täpsemini: kui EPA-s näikse oma kõrgkooli esindamine auasjaks olevat, siis - kuhu on kadunud patriotismitunne ja oma tekli au TRÜkatel? 5 bioloogi-geograafi, 3 matemaatikut ning 3 tulevast juristi, 2 füüsikut-keemikut ja 1 majandustudeng -- teate isegi, KES, sest olite oma nõusoleku andnud, teie nimed seisid mitmele poole üles riputatud stardinimekirjades -- MIKS TE Ülikooli ALT VEDASITE? Miks te ei teatanud õigeaegselt oma eemalejäämisest ning seadsite ohtu ülejäänud 86 võistkonnakaaslase vaeva, nii, et teile juba kohapeal võistluse käigus 14 asendajat välja tuli "võluda"?
Agaralt luuakse praegu seltse ja ühinguid -- aga samas pole paljudel TRÜkatel nagu näha aumehe- ega kohusetunnet isegi mitte oma alma materi ees."
See aga on pool juttu.
Teine pool juttu on selle sama jutu kõrval, üle kahe lehekülje lugu sotsmaadesse õppima saamisest, kus Prodekaan Rein Pullerits kurtis, et Moskva tõmbas vaiba alt Tsehhidega asjatades. Moskva oli Ameerikaga suhtluses A ja O. Ja lupsti oli 2 aasta pärast dabroo olemas Columbiasse minekuks ühel meie mehel. IME.
Aitäh, 12:53! Väga hea meenutus!
Mis on nende 5 bioloogi-geograafi, 3 matemaatiku ning 3 tulevase juristi, 2 füüsiku-keemiku ja 1 majandustudengi saatuseks täna? Diplom ikka käes, kas ka soojal kohal?
Parteikomitee seltsimehed hoidsid sel päeval varju aga pidasid silma peal et kõva organiseerimisvõime ja isikliku kharizmaga juhiomadusi evivad mehed lontruste ühtekuuluvustunnet ei suurendaks, näha on et õnnestus, 5 bioloogi ja 3 matemaatikut suudeti üle meelitada rahvusliku faalanksi moodustamist saboteerima. Kahju et Pulleritsu sõprade komsomolikomitee aktiivi luure kogenud parteimeestele alla jäi
Pulleritsul polnud aega luurata, jooksta tuli, kuigi oma mehed oleks võinud strateegiliselt paigutada. Üks kahtlane tüüp pikas mantlis ja tõstetud kraega hiilis tagasirge lõpus ringi siis ilmselt oli parteikomitee mees teine samasugune saalis värava all ja kolmas finišiteenistuse selja taga.
Parteiorganisatsioonides oli jäme ots juba rahvuskommunistide käes, ega muidu poleks lubatud sportlikel eesti meestel nõnda koonduda. Suunata ilmselt tuli, sest kujutage ette, kui taoline jõuk mehi oleks kergel sammul kablutanud raeplatsile või õiguskaitseorganite paiknemiskohtadesse.
Asi oli klaar, nõukogude võim tõmbab viimseid hingetõmbeid, nii nägid seda ettenägelikumad. Polnud vaja hüsteeriaga kaasa minna. Istu ja oota või kasvata pulle, edenda Eesti põllumajandust, et siis juba aastaid hiljem liikuda edasi riigitüüri juurde...
Kas sellest lähtepunktist joondudes mandraseeriti EPA le võit ja TRÜ le kui kommunismi vanale kantsile häbistav kaotus?
TRÜ löögirusikas lagunes. Matemaatikud, füüsikud, keemikud kippusid sini-must-valge alla või siis õllelauda. Mõned mehed saadigi otse õllelauast kätte davai jooksma. Punaste distsipliinide esindajate, nagu näiteks juristide, kõrvale hoidmine oli häbiväärne, moraalselt laostav. Seevastu EPA-kad olid koondunud nii nagu alati, neid oli ju pekstud nii partei kui ka rahva poolt toitlustusprogrammi plaanide mittetäitmise eest. Nõukogude inimene oli teatavasti hea isuga, lootusetu oli plaani täita ja kui täitsidki, siis ikkagi oli puudu. Nad olid harjunud enda eest seisma. Tulemuseks jooksu võit!
Mul käib ühes teises foorumis selle jooksu üle kõva arutelu, kus kaasa löövad teiste seas Indrek Neivelt, Tõnis Palts, Erki Nool, Harry Lemberg, Andrus Nilk, Ain Kaare, Jaak Uudmäe, Jaak Nigul, Jaanus Kriisk jpt.
Näiteks Valdek Apivala, minu konkurent avavahetuses, väitis: "Midagi on viltu! Mina pole küll sellisel teatejooksul võistelnud! +2.30 sörkisin ma trennis!"
Ütlesin talle, et "oled, Valdek, oled - vaata pilte! Jooksime koos esimest vahetust. Näe, sul teatepulkki käes, nagu mulgi".
Neivelt ütles samuti, et tema ei mäleta, et oleks jooksnud. Kuigi võinuks ju - õppis sellal TPIs, oli minust kaks aastat noorem. Ütlesin talle, et "no siis olid vist äkki üks neist, kelle tõttu TPI-l jäi tulemus saamata, sest meeskond jäi kokku kutsumata".
Palts uuris, mis aastal see võistlus toimus. Meenutas siis: "Mulle tuleb meelde, et kuskil 76-77 olin ka päris hea keskmaa krossis. Tulin isegi TPI meistrivõistlustel 1000m teiseks."
Palts avaldas arvamust, et oleks võistlus Tallinnas olnud, siis tartukad raudselt poleks hommikul üldse starti jõudnud.
Mille peale vastasin, et mina kindlasti oleks, aga teiste eest, jah, ei söanda kosta.
Kui ütlesin, et TRÜs jäi palju orgunni taha - mäletan, et alalõpmata käidi linna pealt otsimas, et kust veel vähegi jooksjat leida, see-eest EPA-l olid kõik vahetused selgelt paigas -, vastas olümpiavõitja Jaak Uudmäe mulle:
"TRÜ meestega oli raske orgunni teha. EPA meestega oli asi selge. Humalast oli alati mehi võtta. Kui puudu jäi, sai Volgast lisa. Varumehi oli veel Liiprist tosinate viisi leida. TRÜ mehed olid aga raamatukogudes ja pagan veel teab kus laiali."
Kui ma imestasin, kas oli ka nii või, kinnitas Uudmäe:
"Oli, oli. Volgas käidi stipipäeval. Liipris pead parandamas. Seal oli suurepärane (et mitte öelda suupärane) seljanka. Humalas käidi puhtalt rutiinist."
Kui avaldasin imestust, et see kõik minust nii mööda läks, kostis Uudmäe:
"Sa ei õppinud ju EPA-s ja olid pidevalt jooksmas (jooksus!). Mina olin kodus ja võimlesin ning tegin ühel jalal kükke. Suured poisid on mulle rääkinud, et asjad olid niimoodi ja ma usun autoriteete. Mudijaid siis veel ei olnud."
Selle pääle ei jäänud mul nentida muud, kui "vaat siis, oleks ma tollal nii tark olnud, nagu nüüd, äkki oleks ka olümpial eeljooksu vähemalt jõudnud".
Loodan, et saite samuti sellest suurte meeste jutust targemaks!
Niisama õhina pealt ei võida midagi. EPA triumf oli tagatubades manipuleeritud, TRÜ santaseerimiseks kasutati kuulujuttu et Tallinnas edeneb perestroika pikkade sammudega ja TRÜ kommude kamarilja tõmmatakse liistule. Need hakkasid sagima ja unustasid 100x kamanda saatuse hoolde.
Unustasid jah ja nii iga aasta. 1986 tuli meil treeneriga koosolekul kellegi poolt jutuks, et tartlased veavad kevadel mingit vägikaigast, kus võiks trenni mõttes osaleda. See mõte sai aga kohe raginaga löögi, et nats profiilist väljas üritus ja kamp oli dimensioonist väga väljas. Igatahes idee kukkus mintsaga. Ju siis mõni aasta hiljem leiti, et proovida võib. Proovimiseks see jäigi...
96.etapp 2.37,2 EPA eest.
Kõva tulemus, 18:56, õnnitlused võidu puhul! Mis etapid otsustavaks said, kus edumaa sisse saadi?
Mis kõva, 18:56?! Mu aeg oli üle mitme sekundi parem.
Pärtel kui tahab ajaloolase nime kanda peaks avalikustama TRÜ reformikommunistide manipulatsioonid ausate spordimeeste ja treeneritega ajavahemikus 1986-1989. Ka Pullerits peaks teda abistama vanu ajalehti ja arhiive tolmutades.
19:56 veel on elavate kirjas mehi kes mäletavad reformikommude salasepitsusi ajavahemikus 1986-1989, kahjuks peavad nad keele hammaste taga hoidma.
Neivelti huvitab mis oleks aeg täna, milleks? Toonased ässad on vähe keppinud ja järelkasvu loonud. See on peamine probleem. Lisaks röövlid arvutid teevad jooksuhuviliste ridu hõredamaks. Sama võiks küsida, et palju on praegu keskmma raketiväelasi ja kui kaugele nad õppustel rakette lasevad. Elu on muutunud. Sportimisel puudub võlu. Teenistus on enamiku jaoks niru. Lipu lehvitamine ilma rahata ei ole popp.
Suur Teatejooks on rohujuure tasandi resistanss. Kahjuks juhtiv ideoloogiline aparaat elknü ja ekpü seda ei taibanud või oli neil muud tegemist. Läks vaid kolm aastat ja Eesti sai vabaks. Küsime kas täna oleks võimalik? Selge et alustataks aktiivset vastupropagandat tartu linna, tallinna, postimehe, ekspressi, äri ja kultuurilise eliidi suunast - teatejooks on kommunistlik igand. Hiinas ja koreas tehakse seda. Isegi venemaal ja valgevenes ei tehta, kuubal ka mitte.
Väga huvitav 07:13, tahakski teada mis mõtted valdasid Pulleritsu pärast vahetuse lõpetamist ja kelle kas uute või vanade kommunistide huve ta teenib 30 aastat pärast suurt teatejooksu
JAh juure tasandil oleks vaja tekitada sidusust. Eesti järgmiseks uute ja vanade kommarite presidendiks võiks saada mees või sootu inimene, kes suudab orgunnida sidusa teatejooksu läbi kõigi Eesti linnade. Ja nõnda, et üks mansa hakkab Jurjevist ja teine Revalist ning finiš asuks Eesti südames Paides. Inimeste arv ei ole oluline. Põhimõtteliselt võib seda ka teha ainult kahekesi, kuid võidu võimalused kasvavad osalejate arvuga proportsionaalselt. 100m suudab iga naga joosta. Võitja mansa kokkupanemine vajab tohutut orgunni tööd nagu omal ajal tegi seda Savisaar Balti keti moodustamisel. Nüüd vüiks olla nii, et ühe kandidaadi panevad välja Refi kommud ja teise panevad välja Keski kommud ning kelle mansa võidab, selle orgunnimeister saab ka presidendiks. Lihtne kokkulepe ja rahvas hääletab jalgadega. Väga demokraatlik rahvast ühendav president tuleb sellest protsessist!
Ime, et tipikaid sinna niigi palju starti jõudis. Staadion on meil nagu mingi heinamaa, mille ümber rohtunud kitserada jooksmiseks. Vaevalt see 80-ndatel ka oluliselt parem oli. Igatahes 1997 kui ma TTÜ-sse astusin, oli küll umbes sama nagu nüüd, kui sealt hiljuti juhtusin mööda jalutama.
Rauakooli vilistlane
Nah, 86 aastal tegime miski võiduajamise väledaimate vilistlastega, meile pandi nigu rannamees rotti. Juba siis tänitati, et noored on nõrgad...
Tallinnas juba tabati et kergejõustik pole suures plaanis perspektiivne, aafrika ja kariibi neegrite vastu jooksus ja hüppamises ei saa, ja lasti staadion rohtu. Kergejõustikku saab ka sisehallis 150m ringil teha kui ilma kohe mitte ei saa.
Vaja oleks tehnilist ala, näiteks sõudmist vehklemist kus konkurents kitsas. Või jalgratast. Eks rattaski ei saa pisikeste mägedemeeste vastu ja tekitati nišiala nagu see vigursõit üksvahe oli, lätlane tuli olümpiavõitjaks. Nuppu peab olema.
Priit, jah mina olin see EPA "uimerdis" esimeses vahetuses, kelle isiklik rekord 800-s on vist isegi sinu omast parem.
EPA pani esimesse vahetusse ühe väga keskmise tüübi- kes ei tegelenud enam spordiga, oli abielus, oli lapse isa, armastas tudengi lõbusat elu ja oli üllatunud et teda üldse starti kutsuti !
Lugupidamisega
Vahur Paal
Postita kommentaar
<< Esileht