Pullerits: Kas teate, kui tihti ja pikalt on mõistlik trenni teha?
Kui me ei räägi profirattureist (fotol vasakul), siis meile, ülejäänutele, on küsimus järgmine: kas teha pikalt ja harva või lühidalt ja tihti?
Minu eelistus on lühidalt ja tihti. Jutt on siis loomulikult rattasõidust.
Alustame sellest, miks pikalt ja harva on halb. (Pikalt ja sageli – see on veel halvem.)Sellepärast, et pikalt sõitmine raiskab aega. Aega on taastumatu ressurss. Seda on meil kõigil piiratud hulgal, kusjuures seda, kust jookseb igaühe piir, me keegi ette ei tea. Ent seda selgem on see, et selle ressursiga ei tasu hoolimatult, priiskavalt ringi käia.
Lisaks ilmnevad pikal ja monotoonsel tegevusel varem või hiljem negatiivsed kõrvalnähud. Olgu need näiteks põlve-, puusa- või seljahädad.
Mis on tihti ja lühidalt hea? Esiteks, selle lühikese, tunnise aja leiab päevas igaüks, erinevalt kolmest tunnist, millele saab enamik loota ainult nädalavahetusel. Teiseks, see ei tekita samasugust rutiini, nagu pikalt sadulas istumine. Rutiin on vaimule nüristav. Kolmandaks, umbes tunniga jõuab asjast mõnu tunda, lõpetada just siis, kui sõit on veel meeldiv ja kerge. Nagu küllap teate, on halvim variant see, kui miski muutub pikapeale tüütuks – tunnise sõiduga seda ohtu pole. (Pikk rattasõit läheb sama igavaks, nagu heade rattafotode otsimine Tour de France'ilt – neid lihtsalt pole; vt 1. foto.) Neljandaks, nagu teate, on oluline regulaarsus, sh liikumise puhul – mitte et üks kord hästi palju ja pikalt, vaid tihti ja mõõdukas koguses.See on muidugi teooria, millele ükski arukas inimene, kel ajud vastutuules lendu pole läinud, vastu ei vaidle. Aga kuidas on lood praktikaga, küsite. Palun väga!Eelmisel nädalal rattaga sõitmas kuuel päeval, kokku 5:08, kilomeetreid 142.
Üle-eelmisel nädalal rattasõite neli, kokku 4:08, kilomeetreid 109.
Kolm nädalat tagasi rattasõite taas kuuel päeval, kokku 5:36, kilomeetreid 144.
Neli nädalat tagasi rattasõite igal päeval, seega seitse, kokku 5:38, kilomeetreid 154.
Mida selline metoodika tagab? (Siin kaks sõitu selle metoodika järgi eelmisel kuul.)Tagab selle, et ka suve teisel poolel pole rattasõidust saanud villand, sest otsustavad sündmused ongi seatud suve lõppu, pigem sügise algusse. Siis tuleb olla parimas konditsioonis.Foto 1: Tour de France'i liider inglane Adam Yates (eest paremalt), tema järel sloveen Tadej Pogacar, taanlane Jonas Vingegaard ja britt Simon Yates Tour de France'i teisel, 209 kilomeetri pikkusel etapil Hispaanias Vitoria-Gasteizist San Sebastiani. Foto autor: AP/Scanpi
Fotod 2-4: Kes tunneb ära, kus Tartu lähistel on need dramaatilise taevaga fotod tehtud? Fotode autor: Priit Pullerits
39 Kommentaarid:
Millised need otsustavad sündmused on?
Moab. ikka Moab.
Ma nii hilja küll Moabi ei trügiks. Õige mees naudib kuuma täiega, nagu Badwaters136 läbinud eestlane.
Jälle on Priit leiutanud mingi oma meetodi mida üritab teistele pähe määrida sest vastasel juhul on "ajud vastutuules lendu läinud"!
Hulk tähemärke on ära kulutatud kuhugi välja jõudmata.
Soovitus- kirjuta selgemalt mis on eesmärgid ja kuidas sa nende poole arened. Praegused 20-25km supsakad on lihtsalt mõnus fitnessvormi hoidmiseks kui just pole paremini eesmärgistatud..
Hõbemägi on alla käinud. Laulupeolt väga nõrk reportaaž. Vaid ERRi platsdarm olevat olnud teisest reaalsusest. Mingi tuttav välismaalane olevat imestanud meie pidu. Mida aga Hõbemägi ja ta tuttavad ei näinud, oli see, kuidas pealtvaatajad vihma eest minema pagesid, mida VIP-imad kohad ja lähemal laululavale, seda tühjemaks see läks; Narvast tulnud kooripoisid tulid relvataoliste esemetega peole; Kalle Muuli oli ühe laulu autorite seas, kuid pulti teda koor tänutäheks ei hõikunud; lõdisevad mudilased ja egotripil laululoojad, kes imetlesid oma osalust; röövellikud ja nilbed kaupmehed; tarastatud vaatesektorid; ja nagu nõukogude ajal - vaid üheks lauluks kohale tulnud pealtvaatajad. Eile nägin ma Eestimaad.
Pullerits oma sõpradega las kangutavad Eestimaa sirgeks
Kuulake vaid, mida mulle ütles eile intervjuus lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja: «Kinnisvaraarendus lauluväljaku ümber teeb kahtlemata meie elu üha keerulisemaks. Mõned eesti inimesed on isegi laulupeo peale tigedad ja kurdavad, et laulupidu on liiga vali ja tekitab müra ning võiksime mõelda, et hakata neid kusagil mujal pidama.»
https://laulupidu.postimees.ee/7807532/intervjuu-lauluvaljaku-juhataja-linn-on-hakanud-meile-peale-pressima
Laulupidu on ajalooliselt alati kuskil tühermaal toimunud, et ümbruskonna rahvast ei häiriks. Ja ega pidu ei peagi nii pidama, et peol mitte osalevad isikud oleks häiritud. Ilmselgelt on aeg mõelda müra kompenseerivate lahenduste rajamise peale. Autode ajastul pole muidugi enam oluline, et kus täpselt seda lärmi tehakse. Paljassaarde võiks uue peopaiga teha. Vajadusel selleks eraldi saare ehitades, mida muul ajal saab kasiinode tarbeks kasutada.
Laululava ümbruses elamukinnisvara arendajad ja sinna kodu soetajad on linnaplaneerijate toetusel (eestvedamisel) nagu okupnadid - nad tahavad eemale ajada seal neist oluliselt varem toimunud (traditsioonidega) tegevused. Elamuid ei pea sinna laululava ümbrusesse ehitama.
Järjekordne näide, kuidas ehitatakse oma "iidne kodu" nõukaaegse raketibaasi territooriumile ja siis ei jõuta ära imestada, et kus see paugutamine käib.
Igati nõus 11:17-ga ja üldse mitte nõus 11:06-ga.
Kumb oli enne, kas lauluväljak või selle ümbruse tornelamud?
Sellest tulenevalt pidagu laulukaarelt tulevate helide üle kurtjad suu.
Ja kui neile seal ei meeldi, siis palun väga, Tallinn on suur ja lai, koligu mujale. See, kui mõni laulmist välja ei kannata, ei tähenda, et juba ilmselt ammu nende sündi seal olnud lauluväljaku peaks mujale viima.
Sama soovitus kehtib neile, kes ostavad korteri raeplatsile või Tartus ERMi külje alla, kus on ju teada, et oli vanasti lennuväli, mis võib ka nüüd vajadusel ka käiku minna, ja kus tehakse aeg-ajalt kärarikkaid massiüritusi, sh Tartu rattaralli start.
Vaat mis juhtub, kui inimesed ostavad kinnisvara paberi peal, sight unseen. Ei tunne neile kriipsu võrragi kaasa.
Priit, mil moel see Raadi lennuväli tänasel päeval käiku saaks minna? Suht ebareaalne minu arust.
ERM-i taga peaks tihedamalt midagi korraldama, muidu on justkui söötis plats ja elanikud kujutavadki ette, et on maale elama asunud.. get real!
ERMiga on veel see lugu, et visuaalset reostust juhib Tartu vald, kes kinnisvaraarendusega rikub ERMi visuaalset kompositsiooni, mille moodustavad hoone ja vana sõjalennuväli, avarus. Üks on linna ja riigi juhtida, teisel pool linna ja valla piiri läheb porno - ma muud väljendust nonde ilmetute ja kehvalt ehitatud kortermajade kirjeldamiseks ei kasutaks - lahti. Nood ilased valla munitsipaalpoliitikud tuleb tasuta juuksuriteenustega vahele ja maha võtta.
Seoses munitsipaalpoliitikute raske eluga sai kiire guugeldus tehtud ja tuleb välja, et üldiselt elame hästi või väga hästi aga on ka erandeid- Tartu linnavalitsus, töötajate arv 378,
Hinnanguline keskmine brutopalk: 18 117.93 EUR
Hinnanguline keskmine netopalk: 14 072.54 EUR
https://www.teatmik.ee/et/personlegal/75006546-Tartu-Linnavalitsus
Kas see peab mingi nali olema?
Munitsipaalid oskavad elada heade mõtete linnas. Priit on kindlasti kade.
Jah, ega see rattasõit tea mis suurem asi polegi, ise olen sõitnud see aasta ainult kolm korda, seega võimalikult vähe. Aga jooksmine, see on hoopis midagi paremat, ei nürista nii ära ja iga päev kannatab käia, ilma, et suure osa päevast tuuletallamisele kulutaks.
Vot nii tuleb elada!
Pikad trennid on mõeldud ainnult Kangerti ja Taaramäe taseme meeste jaoks. Meil neid amatööre küll, kes treenivad omast arust nagu profid, aga sel puudub igasugunegi point, ainult ajaraisk. Neist ei saa kunagi Taaramäed ja lühemate intensiivsemate trennidega ei oleks nad oluliselt kehvemad. Eestis on hulk amatööre, kes rassivad tunniseid trenne selleks, et 5 aasta lõikes sõita kiiremini 0.3 km/h !? Nende võit kohalikel maratonidel ei sõltu sellest, kuidas neil seal läheb, vaid kes proffidest otsustavad starti tulla. Peaks uurima Indrek Tobrelurtsult, et palju too trenni teeb? Ma ei usu, et ta neid mitme tunniseid trenne rügab, aga tase tal vanuse kohta metsik. Priit võiks uurida, palju Tobreluts trenni teeb ja kuidas? Äkki oleks õpetuseks mõnele.
17:00 jutt on igati selline, mida toetan, kuni ta toob mängu Tobrelutsu. See on tüüpiline viga, mida paljud, kes liiga uljalt lendu lähevad, teevad - et hakkavad harrastajaile endisi tippsportlasi näiteks ja võrdluseks tooma. See on eksitav ja vale.
Vaadake, Jaan Kirsipuu võib olla lisakilodega ja null kilomeetrit sõitnud, aga ta teeb mulle ja enamikule teile ka pähe igast asendist. Sama, kui lähete võidu suusatama Jaak Maega või võidu jooksma Seb Coe'ga. Ma 2013 küsisin talt, kui kiiresti ta jookseks nüüd 800 - ta ütles, et ei tea, pole aimugi, pole proovinud. Aga kindel see, et teeks pähe igale keskeas keskmaaharrastajale. Lihtsalt baas on nii kõva. Sama Kirsipuuga - kunagi arutasin, kas Kirsipuu suudaks mulle pähe teha, kui mina sõidan oma võidukaga, aga tema mu naise Optimaga. Järeldus oli, et kui Optimal käiku jätkub, siis muidugi teeb mulle pähe. Mille üle ma ei imesta, sest kunagi käisin Optimaga Tartu rattarallil ja sõitsin sellega poolel teel grupil eest ära. Hiljem, Tartu poole Otepäält tagasi sõites mäletan, kuidas läksin grupi ette, sest tempo tundus aeglane, ja ütlesin seal ühele noormehele, minust tükk maad nooremale, kes punnis võidukaga, nii et põsed punased ja tilk nina otsas, et vaat kus sõit, keegi tempot teha ei viitsi. Ta vaatas mind ja.. ei osanud midagi öelda. Sõnatu oli. Et mingi vend tuleb siin naise Optimaga kurtma, et võidukamehed ei viitsi tempot teha. Mõelda vaid, mida veel Kirsipuu Optima seljas korraldada võiks!
Aga kokkuvõttes: lõpetame endiste tippsportlaste eeskujuks seadmise lihtsatele harrastajatele ehk neile, kes ei ole kunagi tippsporti teinud.
Kangert ja Taaramäe on halvad näited, Pullerits hea. Kangert tegi trenni, et aidata tema värvatud meeskonna liider sõitu otsustava mäe jalamil õigele possale ja ei meetritki rohkem. Messina hai on tegija. Kui on karakterit nagu Vaderil ja oled proffide seas oma seisu maha mänginud, siis sind korjavadki üles Vene maailma organisatsioonid nagu jalgrattaklubi Katjuša. Sitsid nende järgi. Pullerits teeb seevastu tunniseid sutsakaid (Jack on öelnud, suuski ei tasu välja võttagi, kui üle tunni ei soovi suusatada), aga sellest piisab, et me sitakotid teaksime Moabist kui kõige mõttetumast rattasõidukohast hoopis vastupidist!
Aeroobsete alade vanad tipud kui ei harrasta saavad haledalt suhkamit ka naiste käest. Tase kaob kui ei liiguta. Teisiti on osavusaladega. Vana korvpallur jalgpallur snuukeriäss teeb ära sest nende ala ei vaja võhma harjutamist ja trikid jäävad käppa igaveseks
Tobluts on väga hea näide. Priit pole ilmselt kursis tema maailmarekorditega omaealiste seas. Kui täna Tobreluts treeniks nagu proff, siis oleks ta ilmselt parim keskmajooksus Eestis ja seda 47 aastasena ja ta ei ole isegi mitte endine kergejõustliklane. Kas Raido Ränkel teda 1500m jooksus üldse võidaks??? Lühikeseks trenni point ikka jääb samaks. Samas ma ei usu, et Tobreluts oluliselt kiiremini jookseks, kui treeniks nagu proff.
Muidugu sa ei võida ülekaalulist Kirsipuud siledal maal, siledal maal ei anna kaal erilist efekti.
Kokkuvõttes tulebki teha lühikesi trenne Tobrelutsu eeskujul, mitmetunniseid vaid siis kui oled Kirsipuu või Taaramäe või kuni 23 aastane. Kõik ülejäänud raiskavad aega.
Jaak Mae paneks oma looduslikult kõrge hemoglobiiniga kõigile proffidele täna koti pähe. Veerpalu panebki.
21:48, siin tuleb ka arvestada, et üks asi on füsioloogiline võimekus, teine asi on liikumisaparaadi vastupidavus. Alates 40. eluaastast hakkab looduslik taandareng: lihased jäävad vanuse lisandudes kiduramaks ja nõrgemaks, liigesed hakkavad kuluma jne. Teisisõnu: su max hapnikutarbimise võime või mis iganes selline näitaja võib olla hea, aga kui hakkad 45-aastaselt rohkem treenima, et nihutada 800 meetri tippmark 2.02 pealt 1.58 peale, võib tulemuseks olla, et keha ei pea seda tampi vastu ja laguneb ära.
Loomulikult on erandeid, kes suudavad. 800 meetris on 45-aastaste maailmarekord 1.49,86, 50-aastaste maailmarekord 1.58,65, 55-aastastel 2.01,63, 60-aastastel 2.08,56, 65-aastastel 2.14,63. Need on kõvad tulemused, aga mitte sellised, mida võiks joosta iga kümnes, kes korralikult harjutab. St erandeid on alati. Ka Tobreluts on Eesti mastaabis erand.
Suurt pilti vaadates on aga järeldus see, kuidas alates 40. eluaastast käib selgelt ka maailma parimate näitel tulemuste taandareng.
Nojah, ja mis on loo moraal, milleks rabeleda vanameeste klassides? Vanamehed saavad igal juhul noortelt pähe kui tegu on maksimaalsete lihasvõimekuse näitajatega. Siit jõuame tõsiasjani, et igasugused vanameeste klasside võiduajamised on puhta meelelahutusliku tsirkuse eesmärgiga, mille mõte pole mitte selgitada välja parim vaid lihtsalt tore kõbi, kes teistele omasugustele selga näitab. Keda see kotib? Kindlasti mitte publikut. Olete näinud klassi M100 100m finaalis ootusärevalt vaatamas publikut kuidas vanake üle joone tudiseb? Sellised asjad tõesti toimuvad aga aplaus ei ole kunagi selline nagu noorte testosterooni pullide võiduajamisel.
Tegelikult pole ju oluline kas PP on vanakeste ees või taga. Ta ei ole niikuinii ei esimeste ega ka mitte viimaste seas. Kas tema treeningmetoodika valiku põhjendus peaks meid huvitama? Kirjanduslikus FPV vaates loomulikult. Samas meid tegelikult see ei huvita kui hea näide, sest tulemustes midagi head ju ei ole. Meid huvitab tegelikult, et mitu tundi PP treenib ja kas meil õnnestub talle vähemate treeningtundidega või hoopis rohkemate treeningtundidega ära panna kas treeningu aja kestuse või katsevõistluse kohaga, kellele mis oluline on. Paljud ei näegi omale väljundit rind rinna vastu pusklemises võistlustules, kus verd lendab, osalejad langevad santidena või armetult räsitutena. Hoopis protsess kui selline on oluline. Iga nn treening täidab eesmärki teha oma kohustuslik aktiivne pooltund ära ja taastada keha ja vaimu või lasta liigne energia kontrollitud moel endast väljuda. Mõni teeb 3 päeva normi korraga ja mõni ongi harjunud iga päev topelt normi panema aga see ei tee meid blogistaarideks vaid hoiab nende seas kes ennast liigutada jõuavad ja äkki venitab nõnda 100-ni välja ilma abistavate keppide või külje peal veerevate ratasteta. Praktika kahjuks sellist unistust ei toeta. Unistada aga ikka võib.
Blogistaariks saamine eeldab ikkagi lihtsalt tuima tuntust meedias ja sellel puudub igasugune seos sportimisega. Meie oleme lihtsalt need, kes on sportimise infomullis ja üritavad kõikidele elulistele probleemidele kasutada spordis ennast tõestanud lahendusi nagu raidur lahendab kõiki probleeme kirvega. Ja mis me teame näiteks PP kohta, et spordis ta laseb julmalt üle nurkade, mis on seadustega paika pandud, tegutseb nii öelda kastist väljas mõtteviisiga. Igapäevatöös teeb ta seda sama asja aga enamikul kordadel ta astub tööandja huvide promomiseks välja kasti raamidest mida normaalsed lugejad eeldavad. Lihtsalt selline mees, kes teenib nii leiba. Seetõttu ei tasu neid treenigu mallide soovitusi heausksetel võtta miski särava tõena vaid lihtsa näitena, et mingil kombel on õnnestunud vanas eas panna Priit sporti tegema ja õnneks ei ole see sport male.
Kui tihti ja pikalt Soonets trenni teeb, selles on küsimus.
Kägu ei tee üldse trenni aga võidab
See on väga hea küsimus, et miks Soonets trenni ei tee ja palju ta üldse nädalas liigutab, blogikond nõuab, et see küsimuse vastus tuleb avalikustada. Ja veel nats isiklikumalt, et kas ta on ka viimase 10 aastaga paksemaks läinud jääknähuna treeningkoormuses tagasiandmisest. Viimasel pildil rattaseljas oli ta küll väga kosunud olemisega aga mitte oluliselt kopsakam tippaja piltidel nähtust, samas kostüüm ei olnud enam selline liibuv vaid lotendav, mis vihjab soovile varjata "Haxyи" tekstiga oma tegelikku kehalist seisu.
Suurt pilti loovad tornkraana paigaldajad ja kraanajuhid.Ilma nende ametimeesteta elaksime kõik alevikes või külades.Pangad oleks lindpriide jaoks kerge saak,visionäärid peaks oma lennukaid ideid suutma luua võsakõrgusel jne jne.Selles mõttes hemoglobiini tase ei ole mängu muutja:)
Kraanajuhid ärgu plõksigu siin, küll keskpank kustutab baasintresside tõstmistega kange tahtmise rõlgeid silotornelamuid püstitada. PP blogi on rohkem intellektuaalide nagu härra Piirimäe ja võsafilosoofide nagu härra Kägu kants.
Hemoglobiin on rohkem sinikraede teema. Kellel on seda rohkem, sellel on rohkem ka pappi panka panna või laristada karbonratastele. Ilmselgelt sõidavad intellektuaalid teras- või aluratastega.
Täna kaks olulist ja kõnekat lugu:
https://www.postimees.ee/7809182/pikalt-kestnud-poud-saadab-kariloomi-looja-karja
https://www.postimees.ee/7809408/parvel-pruunsild-annetas-kolmele-erakonnale-kokku-miljon-eurot
Keskerakond kavatseb EKREIKE-le annetatud raha tagasi kanda. Aga seda suurema osa võiks rahvuslik-konservatiivne tiib saada. Sellest eraannetaja rahasadu erakondadele ei tule sageli ette.
Padre hoiab debatti oma peos. See on oluline. Vaatasin Piirimäe paneb err lausa kommunistlikku paatost. Argh
Joah, Pullerits peaks Piirimäe munad pihku võtma ja piggggggistama
Heaga peab kasvatama, lahke sõnaga, munade pigistamist tehti natside laagris, ei ole kena.
Pange, mehed, paar rida Piirimäe kommunismist ka siia. Võtame pulkadeks.
Üks pehme munade pigistamine teeb sama välja mis 250 lahket sõna
Siis tuleb 4 korda pigistada teame neid jutumehi.
Viige sepa juurde. Sepal on kõvad pihud see pigistab nii et oi oi oi
Postita kommentaar
<< Esileht