Pullerits: Kuidas ma jalgrattaga piki pead sain (nõrganärvilistele mittesoovitav)
Olen kiivri veendunud pooldaja. Ma ei sõida ilma kiivrita isegi pooleteise kilomeetri kaugusele poodi. Ega kahe ja pool kilomeetri kaugusele kesklinna. Ent kaks nädalat tagasi sain üllatava paugu seal, kus ei osanud seda oodatagi.
Koduukse ees. Ilma, et oleksin sõitnud meetritki.
Ratta katuseraamile upitamine ei ole meeldiv ega kerge. Eriti siis, kui sul pole sõiduauto, mille katus ulatub vaevalt rinnuni, vaid üksjagu kõrgem masin, mille katus asub 186-sentimeetrise mehe silmade kõrgusel (fotol ülal paremal).Alati valmistan rattahoidja enne ratta katusele tõstmist ette. Teen lahti ning keeran tagasi mõlema jooksu pinguldatavad plastrihmad ning sätin ratta diagonaaltoru hoidva kinniti vajalikku asendisse, nii et kui ratta üles saan tõstetud, läheb see enam-vähem kohe õigele kohale.
Tundus, et läks selgi korral. Ent midagi oli siiski vaja kohendada, märkasin. Mida nimelt, seda enam ei mäleta, sest järgmisel hetkel kaldus ratas minu peale.
Esimene mure oli, et kui ratas alla sajab, tekitab see auto kerele kriimustusi ja äkki mõlkegi. Kuid seda mõtet ei saanud kaua mõelda, sest järgmisel hetkel sain rattaga kolaki vastu pead. Otse lagipähe.Vähemalt ei rikkunud ratas autot ära, jõudsin mõelda.
Pea küll obadusest pisut valutas, ent ega mul muud üle jäänud, kui haarata Cube’i maastikurattast kinni ning upitada see tagasi katusele. Seal tuleb üksjagu küünitada, et kõik rihmad ja raamikinnitus paika saada.
Siis lendas ühtäkki paremale prilliklaasile suur tumepunane lärakas. Mul polnud kahtlustki, mis see on. Veri. (Ega te minesta?)
Aga ma ei saanud ratast sinnapaika jätta. Siis, kes teab, võiks see uuesti ümber kukkuda. Sättisin Cube’i rattahoidjaga enam-vähem stabiilsesse asendisse ja ruttasin koju tagasi. Pärast nägin, et verd oli tilkunud ka trepile.Kuid ega sa pähe näe ja haava hinnata oska. Helistasin perearsti nõuandenumbril 1220, kirjeldasin juhtunut ja enesetunnet. Nõuandja ütles, et telefoni teel on haava sügavust raske hinnata, kas see vajab õmblust või mitte. (Kujutage ette õmblust lagipeas, kus nahk tundub niigi hirmus pingul!...)
Sain verejooksu pidama. Guugeldasin pisut telefonis, mida teha, ning sõitsin apteeki – õhukese rattamütsi, mille kinkis Rein Taaramäe paar aastat tagasi, tõmbasin pähe, et koleda haava ja võimaliku verejooksuga teisi mitte ehmatada – ning küsisin seal abivahendeid haava puhastamiseks, verejooksu pidurdamiseks ja haava sulgemiseks. Kõike sain. Abi läks maksma 17 eurot.Igatahes sain verejooksu korralikult kinni ning haava suletud. Kuid keset pead on kogu selle aja olnud kole punane koorik. Eks see aja jooksul taandub ja kaob. Ongi taandunud.
Mis on õppetund? Õppetund on see, et Chrysler Pacifica oli rattaveoks palju parem kui Toyota RAV4, mille salongi ja pakiruumi ratas ei mahu, kui auto on ka muid asju triiki täis. Kuid mis müüdud, see müüdud, ja siin enam midagi muuta ei saa.Teine õppetund on see, et kiiver ei tule pähe panna üksnes sõidu ajal, vaid ka siis, kui upitad ratast auto katusele, eriti kui katus on kõrge, mitte nagu sõiduautol. Jätkem see meelde!
Cube kaalub kõigest kümme kilo. Ma ei kujuta hästi ettegi, kui riskantne võiks olla RAV4 katusele tõsta Salt Lake Cityst ostetud Treki maastikuratast, mis kaalub poole rohkem, 15 kilo.
Foto 1: Cube'i maastikuratas Toyota RAV4 katusel. Kes tunneb ära, kus see pilt on tehtud? Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Pullijärv Misso külje all. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Laudtee matkarajal ümber Kisejärve. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Luikjärv. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Männid liivakivinõlval Nopris. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 6: Maastik Kisejärve matkaraja alguses. Foto autor: Priit Pullerits
72 Kommentaarid:
Vastsõliina
Padre Pacifica sai reedel uue omaniku. Kas keegi kogukonna liikmetest?
Midagi pole teha, kui loos on õõvamoment sees, siis see on hea lugu.
Üleskutse uuele Pacifica omanikule. Tule tee blogis paar törtsu juttu, ja mis peamine - hoia seda kuulsat ja head autot. Autot, mida ei pea roolima rattakiivriga.
Ülakeha tuleb regulaarselt treenida, siis ei tundu jalgrattakese raamile tõstmine mingi erilise vägiteona. Võrreldes ajakirjanikuhärraga on vanajumal mulle pikkust pisut rohkem kinkinud, aga olen näinud kuidas lühemad mehed kasutavad väikest 2-3 astmelist treppredelit. Sellised redelid käivad üsna väikseks kokku. Auto väljanägemise ja oma tervise seisukohalt ilmselt mõistlik valik.
Sai ju tungivalt soovitatud tagaluugi rattahoidjat. Ega siis ilmaasjata siin kogukond soovitust ei jaga. Ikka on vaja kõike oma peaga teha, nüüd siis kivipallurit mängida. On veel aeg viga parandada. Kiiver oleks ka lõhki läinud, ja tõesti 7 euri on väiksem kulu kui uus kiiver.
Tagaluugi rattahoidajal on jälle rida omasid miinuseid. Esiteks pole see tagaluuk siiski mõeldud sellise raskuse hoidmiseks, mis võib tekitada selliseid probleeme, et auto vajab remonti ,teiseks eeldab see igakord lisa numbri paigaldamist ,kolmandaks kui tahad pagasnikust midagi saada, siis on rattad ees, neljandaks, väidavad füüsikud, et nii veider kui see ka tundub tekitavad tagaluugi külge paigaldatud rattad hoopis suurema tuuletakistuse, kui katusele paigaldatud rattad, viiendaks, kui katusele paigaldatud ratas jääb tavaoludes porist ja tolmust puhtaks, siis tagaluugi külge pandud rattad on peaaegu alati nagu stakäkid, kuuendaks katusel olev ratas on ka pist vargakindlam, sest seda ei saa vaikselt kükakil olles hoidja küljest lahti muukida.
Meie võrgunaised lükkavad palli üle võrgu, mitte ei löö. Nii ei võidagi. Kokkuvõttes on vastased meist sihvakamad ja sportlikumad. Hollandlaste peal silm lausa puhkas. Nautimise jutt on juba epideemiline. ERRi spordiuudistes ütles üks meie vollenaine, et tänast mängu iseloomustas mängurõõm, nautimine. Tohoo tillae, ise saavad baranka ja naudivad! Too itaallane tuleb koju kupatada ja naistel näod täis sõimata.
Jah, nagu juba korra kirjutasin, käib ratta transportimine konksule kinnitatava rattahoidjaga. Turvaline ja probleemide vaba. Ka tagaluugile riputamine on suht ebakindel.
Olin veendunud, et selline jutt tuleb päris kiiresti, mis nüüd Priidu poolt kirja pandud.
Eks siis tuleb kergem ratas soetada, kui tagaluuk ei pea koormust vastu. Win-win-win, tagaluugil kergem - endal kergem - rahakotil kergem. KAtusele upitamine on ikka noorte härgade teema. Vanamehed peks ikka mugavust eelistama. Ma vahetaks autot, ausalt öeldes. Samas naine ütles, et RAV4 on ok auto. Naise ümberveenmine on alati vahetusprotsessi kõige keerukam osa.
Ei maksa hea auto ostu demoniseerida. Naine valib vaid auto värvi.
Selline lahendus ,kui eurosi taga ajad siis vist handimannis oli 10 eurot ei võta autos ruumi kah. https://kaup24.ee/et/koduremont/tooriistad/redelid/klapptool?id=5169343&gclid=EAIaIQobChMIhpa1rcLtgAMVpBJ7Ch0A_g5mEAMYAyAAEgLpl_D_BwE
https://sport.postimees.ee/7838370/mmil-osalev-sooneutraalne-jooksja-kritiseeris-ungarit-kahju-et-sellisel-riigil-lastakse-voistlusi-korraldada
Kas USA vähemustel peab laskma Eesti lehes sõna andma. Irisegu kodus. Pullerits peaks koristama leheveergudelt selle läbu frontpagelt ära.
See pask käis kõikide euro riikide meediast läbi. Olgu õnnelik et transu võistlema lubati aga ikka pidi hakkama ungari kallal õiendama.
Paljukiidetud Seb Coe pidi ju kergeraksu transidest, venelastest ja valgevenelastest puhas hoidma?
Nüüd siis paremini mõistetav miks viimase aja postitused sellised pooletoobised tundusid- kirjaniku peas käis pauk, lagipähe tekkis auk!
Paari veretilga pärast perearsti nõuandetelefonile helistada? Lumehelbeke:)
...olge mureta, 16:36, auk (niigi olematu; ca 1,5 cm pikkune haav) juba peaaegu kinni kasvanud, pole enam ollagi teist.
Ma ju ei näe lagipähe, 17:11, aga kui vere paugust lahti lõi, nii et prill punane ja trepp tilku täis, siis ei maksa nalja teha. Nõuandetelefonil ka öeldi, et ega tea, äkki tuleks ikka traumapunkti minna, seal vaadatakse, kas on vaja õmmelda. Aga ei läinud, sain vere pidama.
Las ma räägin teile veel verdtarretavama loo, et rattahaavadega ei maksa nalja teha. Lee Bridgersi raamatus "Mountain Biking Moab", mis peaks olema igal maastikurattasõiduhuvilisel läbi töötatud (ja järele proovitud!), kirjutab auto Utah kõrbes kasvavast kaktuselisest, mis on kolmeteraline nagu tääk. Juhtus nii, et üks rattur oli Moabi lähedal üle leistangi lennanud ja kaelaga selle kaktuselise otsa maandunud. Ta ka vist ei näinud, mis haav ja kui sügav. Aga kolm minutit hiljem oli ta surnud. Verest tühjaks jooksnud.
Tõsilugu...
Vedas, et seekord polnud tääki ratta küljes.
Tõstsin VAZ 21063 katusele lapiti enda Ereliukas 9, poisi Ereliukas 8, naise BECNA, mis said koormarihmaga kinni pandud, ei hoolinud täketest ega kriimudest, kuna neid lihtsalt ei tulnud sest kõik läks perfektselt. Rattad lendasid lihtsalt mängleva kergusega katusele. Vot see on kui kätes on seda rammu, isegi eit kiitis. Oh jah, jumal tänatud et eksisteerivad veel ameteid mis nõuavad füüsilist pingutust, muidu ei jaksaks purgil kaantki maha kruttida. Igasugused pseudoprobleemid nagu cubid,ravid,clickid jätavad täitsa külmaks. Elu tuleb elada. Ja nii mehe Muhu poole puhkama sõitsimegi
Mis katuseraam VAZ nullkuue katusele läks? Mis poes seda muretseda sai? 06 oli kõva sõna, seda lapitati hoolsasti, mingit Leedu rataste katusele loopimist ei usu. Samasugust käojaani ajab PP, 17:20, kas keegi oli osalusvaatlusel kui tääkkaktus rattamehe aguliseks tegi ja see mahladest tühjaks jooksis?
Ärge muretsege, elbekesed. Teise nooruse asemele tuleb peagi kolmas koos ülikvaliteetsete titaanist puusaliigestega. Sellele järgneb neljas koos tehisintellektiga varustatud isekargavate karkudega ja loomulikult ka viies ülisexika siibrivahetajaga.
Moab nalja ei mõista. Paljud vägevad mehed on läinud sinna oma õnne katsuma, kuid tagasi on tulnud vähesed. Needki, kes tagasi tulid, on armidega kaetud. Ainult Padre tuli katsumusest eluga välja ja nüüd teab rääkida meile õpetlikke lugusid kõrbekassidest ja kaktustest, mis sind mõne loetud hetkega tapavad.
Moab on üliohtlik. Kaktus tõmbab sul naha verele mida haistavad jõude külitavad puumad, need ronivad vaatama et kas saab värsket liha maitsta ja nähes valget meest jalgratta seljas väntamas läheb silm põlema, veidi varitsemist, pikk hüpe ja kraks! on õnnetu reisimehe kael murtud ühe käpahoobiga. Vaid kõige kõvemad mehed
Naerge, naerge. Eestis on levinud narkotsi levitamine looduses olevate peidikutega. Kui mõni karu ennast selliste peidikute leidmisel osavaks treenib ja kraami harjub tarbima, siis murrab see nii narkareid kui rattureid ka ilma vere lõhnata. Oodake ainult.
Ka nii saab: https://sport.postimees.ee/7839063/klabo-vottis-treeneriks-80-aastase-vanaisa
Soonetsit pole ammu näha. Kas mõni verejanune eesti karu on ta pintsli pistnud? Muidu armas mõmmik aga teravate kihvadega.
On veel olemas sigulli katuseraam, selline reguleeritava pikkusega, 4 kotti kartuleid oli paras katusele visata.
Žiguli katuseraam kinnitub vihmaveerennide külge, mida lääne autodel ei ole.
Kopika katuseraamile võib panna kuni 50 kg raskuse koorma. 4 kotti kartuleid kaalu 200 kg.
kaalub
Kahju Soonetsist. Tore mees oli.
Mis, kas Soonets viskas lusika nurka või?
Ei karu Soonetsile midagi häda tee. Kui härra Soonets on väheke pikemalt varjus olnud, siis see pigem tähendab, et ta teeb karumõmmiga väikest tsiribitskit.
Panin täna varakult 11. septembril kella 10-ks ratta hoolduse aja kinni.
Karud juba teavad et Soonetsiga ei ülbitse. Tuleb litakas ära.
Palun viige ka naise legendaarne Optima hooldusesse.
Ka Heamets tuleks hooldusse viia.
Narkokarudel on savi, kes on Soonets.
Soonets karudele: "Te tunnete mind ainult heast küljest. Te ei taha mind tunda halvast küljest!"
Soonetsil on kodus põrandal karu vaip. Karu pole surnud, ta lihtsalt ei julge liigutada.
Kokaiini karudel puudub alalhoiu instinkt, need ronivad kallale ka püssimeestele. Ainuke mis aitab, on kiire reaktsioon, osav relva käsitlemine ja täpne lask. Iseasi, et kas Soonets relvaga käib igapäevaselt ringi. Kahtlane, et fotoaparaadiga karu sihtimisel ja kaadrisse saamisel ründe vastu abi on, see ei karda fotosüüdistusi nagu kahejalgsed kurjamid.
Soonets on tugev nagu karu. Keerab kõigil ninad selja taha.
Selle jutu peale tahaks karu ja Soonetsi pilte siin blogis näha õlut reklaamivate tissidega vene tüdrukute asemel.
Kuuled Pullerits! Pane Soonetsi ja karu pildid üles. Pool tundi annam aega.
Kust ma need pildid võtan? Ma pole Soonetsit mitu kuud näinud. Viimati saatis ta mulle endast videoklippe Eesti-Läti piirilt, aga seal karu küll ei olnud.
Siin eelmise sissekande kommentaariumis toodi esile, et näe, on positiivne näide, et Tugi treener on ka algaja, Magnus Kirt.
Tulemus tuli täna, Tugi sai MMil nulli. Parimad katsed küündisid veidi üle 50 meetri. Ehk kümmekond meetrit vähem, kui tema isiklik rekord. Ehk siis kõige viimane.
Ma poleks oma 800 meetri isiklikuga küll viimaseks jäänud. Kolm meest jooksid minust aeglasemini.
Arvestades, kes on Läti rahvuseepose kangelane, pole muidugi ime, et karud Läti piirist eemale hoiavad.
Tegelikult Eesti ja Läti vahel on sõlmitud kokkuleppe, et piirile lähemal kui 50 kilomeetrit karusid ei kütita, kuna pole võimalik kindlaks teha, kellele karu kuulub.
Karu juttudega palka ei teeni.Parem hakake kodus grafeeni tootma 500 usd gramm.Tuleb kasuks ka purunenud karbon rataste parandamisel ja kes parandada ei viitsi hakkab müügiks tootma .Ilmselt hakkab seda ime pulbrit varsti igalpool vaja minema. https://www.youtube.com/watch?v=3hHoL77QDkg&ab_channel=TechIngredients
Soonets võtku rindkere paljaks ja poseerigu rist ja kett kaelas nagu Lunastaja. Karu võib hiljemaks jääda.
Küllap Soonets see oligi, kes karust narkomuula tegi.
Tugi treenerid on Toomas Merila, Magnus Kirt ja Indrek Tustit.
No näed siis, kolm treenerit, igaühele saagiks üks X, kokku seega kolm mister X-i.
Tustit on kõva vana. Kelle treener ta ei ole?
Isegi Kanepi, kes on PMis boikoti all, treener on. Kõiki vabariigi parimaid ja lootustandvamaid poegi ja tütreid on ta mudinud ja filminud.
Kanepi on "komposti mehes "boikoti all, aga Kaja Kallas (tema abikaasa ametlikult) ajab Venemaaga head äri. Teate mehed tehke iseendale ja teistele teene ja lõpetage sellest nn "sõjast" rääkimine ja kirjutamine. Lõppeb haip, lõpeb "sõda". Enam vähem nagu see koroona.
Eks ta ole, arvame et meil on kõik puhtad kui prillikivi ja vehime aga sakslaste kombainide poole kuid endil selline luukere nüüd kapist väljas! Suht piinlik lugu!
Priit ei tea kindlasti midagi, tema oli metsas kui rekka mööda sõitis.. : )
See juba teine purakas mille ERR välja kaevab, see maksumaksja raha läheb vähemalt praegu küll õigesse kohta aga mille eest PM palka maksab?
PP-l on Soonetsiga teine piirilõik vaatlusel. Peaminister kaasaga tegi vedusid läbi Narva arvatavasti?
Jah, Kallase mehe marsruudid ei käi läbi Misso, MargusM plähmib taas tühja.
Meie vollenaised saavad ilmselt euroopakatel 22. või 23. koha 24 naiskonna seas. Meil oli seejuures koduväljaeelis, ei ühtegi võitu. Klounid. Naisklounid.
Hurraa, 1500 meetris valged mehed tagasi! Aafrika taandub.
Päeva parim komm:
"Vana kaabu ärkas ka pööningult üles ja kukkus tolmutama.
Raisakotkastele saabunud info võimalikust laibast osutus vist enneaegseks."
Tegelikult juba ammu liiguvad jutud vana tõrvikusportlase järsult halvenenud tervisest.
Kuulge, mehed, naiste 400 võitja Paulino on küll meesnaine, kas teile ei tundu? Võrrelge näiteks teiseks tulnud poolatariga!
Prigožini Eesti partneritel on kindlasti mõtlemise koht. Kas ikka tasub enam ENSV või ekre lipuga pärast öist joomingut mööda Tallinna tänavaid amokki joosta? Aga samas, neil on vist juba kõigest pohhui.
Pole enam Prigožinit. Oli kõva vasara, st kuvalda mees.
Viimaste uudiste põhjal tundub Prigožini kõige tõelisem partner olema Kaja Kallas,ehk siis ei tasuks orava lipuga pärast öist joomingut joosta.
Käo pisarapärlid on nektar kõigile Suusablogi nautijatele. Persest saite, ekre juubilarid!
Eestlannad said 23. koha. Palju õnne.
https://en.wikipedia.org/wiki/2023_Women%27s_European_Volleyball_Championship
Niisugust eepilist meediaämmergut ei mäletagi. Kõik oli tehtud – lubadused kõik vastased no heaküll enamus vastaseid kotti panna sinised särgid kaunistatud saal voldilised lipud naiskonnaga ühes rütmis hingav saal peaministri vastuvõtt presidendi viibimine err ülekanded anukõsõ ja ekspertidega. Ühte tillukest asja ainult polnud – võrkpalli. Multiministris on ainet.
Ülekande kommentaarid olid kirsiks tordil.
Las Tustit ja Soonets viskavad särgi seljast ja poseerivad nagu Bjorn Dählie ja Northug lihased punnis see oleks neile vabastav kogemus.
Särgist on vähe, trussikud võiks ka visata arvab suusablogi naispere. See oleks vabastav kogemus.
Mis imelik jutt, et kiivrita ei sõida, alles panid mul auto eest näituse tänaval diagonaalis üle tee ja kiivrit küll peas polnud.
Postita kommentaar
<< Esileht