Rait Ratasepp (fotodel) lõi mind pahviks. Saime kokku ja ta näitas mulle andmeid, mille kogus kuu algul, kui läbis kümne päevaga kümme täispikka triatloni koguajaga 99:49.47 ehk keskmiselt üks triatlon 9:59-ga. Ent rohkem kui too aeg hämmastas mind, kui madal oli tal selle pika võistluse kestel keskmine südamelöögisagedus.
Seda kõike saate
näha ja lugeda loost, mille ma pärast Ratasepaga kohtumist Postimehele tegin.
Jätame ujumise kõrvale, see ala kõnetab ja huvitab siin väheseid, ning vaatame rattasõitu ja jooksu.
Esiteks tuleb märkida seda, et Ratasepp läbis esimesel seitsmel päeval 181 km pikkuse rattadistantsi stabiilselt keskmise kiirusega 35-36 km/h. Kolmel viimasel päeval kiirus veidi langes, kahel viimasel päeval 33,6-33,7 km/h-ni, ent asi polnud väsimuses, vaid vihmases, jahedas ja tuulises ilmas. Mitte ainult et selline keskmine kiirus, nagu 35-36 km/h tundide kaupa, ei käi meist siin enamikule üksinda hoida üle jõu, aga vaadake ka tema pulssi: esimesel päeval 128, järgmisel 118, siis 115, 112, 111, 109, 108, 107, 102, 103. Uskumatu, kas pole?
Vaatame ka vändapöörete arvu minutis. Kahel esimesel päeval keskmiselt 86, kolmandal päeval 83 ja siis järgnevatel päevadel ühtlaselt 80-81. Ja nüüd vaatame võimsust päevade kaupa: esimesel päeval 212, siis 203 ja 205, edasi kahesaja ringis ning kolmel viimasel päeval kahel korral 192 ja korra 190. Nüüd on teil mõõtkava ees, saate minna õhtul proovima, kas suudate tund aegagi sama. Võite homme raporteerida, kuidas õnnestus.
Maratonijooksus oli Ratasepa pulss kahel esimesel päeval keskmiselt 129, järgmisel seitsmel päeval jäi see näit 121 ja 125 vahele ning viimasel päeval oli kõigest 115. Tema maratoniajad jäid 3:09 ja 3:19 vahele, mis iseenesest pole kuigi kiire, kõigest 4:40 tempo, ent ärgem unustagem, mis kõik sellele päeval eelnes. Ratasepa maratonitempot suudavad ilmselt paljud tund aega vabalt hoida, kuid küsimus on selles, mida näitab samal ajal pulss.
Ja veel üks hämmastav asi: kui vähe Ratasepp võistluspäevade ajal öösel magas. Kõige pikem uneaeg oli 6:17 ja kõige lühem 4:04 (kolmas öö). Keskmiselt magas ta öösiti 5:20. Ausalt, kes meist suudaks tavalise, füüsilisest pikast pingutusest vaba elutempo juures nii vähese uneajaga hakkama saada ning adekvaatsust säilitada?
Fotod 1-3: Rait Ratasepp kümnekordseks ultratriatloniks võidusõiduratast ette valmistamas. Fotode autor: Jakob Meier
Foto 4: Rait Ratasepp oli Lääne-Virumaal Vinnis peetud ultratriatloni võistluse üks korraldajaid. Foto autor: Jakob Meier
12 Kommentaarid:
Iga artikkel sellest mehest kõlab justkui enneolematu. Nii madala pulsiga ultrasportlasi leidub kodumaal küllaga! Temast kiiremaid samuti. Üks hea võrdlus on 100 km distants kus Ranno Erala 06.47.40 edestab kalendriga Raitu veelgi madalama pulsiga! Pealegi on Ranno ikka heas mõttes pensionär.
Toomas.
Eesti seiklussportlased võistlevad ca.nädal-kaks jutti ja ei maga sisuliselt üldse st.mõned tunnid kokku vaid. Läbivad ööpäevad läbi vihmametsasi ja pulsid ülimadalad!
Pullerits on tugevalt promonud Strava rakendust. Aga kas te teate, kes on Strava muul?
https://elu24.postimees.ee/8085282/palgatakse-muulasid-maailmas-levib-kummaline-jooksufenomen
Vaat nii kommenteeritakse avatseremooniat, nagu tegid seda vanameistrid Tiisler ja Eller. Õppige, sitakotid.
Ei pingutanud üle ja suutsid ka suud kinni hoida.
19:46, milleks muul? Kui tahad näidata, et oled kõva rattur, võid mingi ringi läbida ka sõiduautoga, hoiad 46 km/h ja pärast oled äss. Olen ka Stravast leidnud pingeridadest tulemusi, kus kiirus on ohohoo, üle 60 km/h ja isegi 70 km/h kanti. Ei usu, et keegi nüüd selle nimel nimme hakkab sohki tegema, ilmselt on näiteks jäänud pärast rattasõitu Strava kinni panemata ning siis autosõiduga kogutud sinna otsa võimas näitaja.
https://sport.delfi.ee/artikkel/120318192/kersti-kaljulaid-plaanib-kandideerida-eok-presidendiks - kas toetame?
Enne ei maksa toetusega kiirustada, kui pole teada, mis on Kaljulaidi programm, mida teha kavatseb, millele keskendub jne.
Mr Lingam otsustas ka kandideerida.
Kaljulaidi programmiline artikkel. Palju saab tähelepanu ka spordieetika ja võrdne kohtlemine. Pullerits sellist lähenemist ei toeta, nagu blogilugejad teavad. Nii et, kas jälle "möödavaatav" Sõõrukas või tulemuslik Teigamägi?
https://epl.delfi.ee/artikkel/120317920/kersti-kaljulaid-olumpiakomitee-olgu-spordieetika-eestkoneleja-mitte-moodavaataja
Tulemuslik Teigamägi??? Vaadake järgmist sissekannet, mille just üles panin!
Kui spordis saab keskseks võrdne kohtlemine, siis see vanker läheb küll kraavi. Spordis peab olema eelis ja suuremad võimalused sellele, kelle tulemused on paremad, olgu ta mees või naine. Kui olümpiakoondisse pääseb 20 meest ja 5 naist, näiteks, siis see ei tähenda, et võtame meestelt raha ära ja anname võrdsuse nimel rohkem naistele. (See jutt, et ega meestelt pea raha ära võtma, lihtsalt naistele tuleb rohkem anda, on möga: kust too lisaraha tuleb, ah?) President Merigi ütles, et sitta tuleb visata sellele kapsataimele, mis on kasvujõulisem.
Jääb järele Sõõruks - seda oligi arvata.
Ei, võrdsus teie suhtumises on: kuna naised on meestest nõrgemad, siis tuleb meeste sporti edendada.
Postita kommentaar
<< Esileht