Pullerits: Paneme Eesti kergejõustiklaste äsjased tulemused halastamatult pingeritta!
Seekord võtsin hindamise aluseks WA ehk maailma kergejõustikuliidu universaalse punktitabeli, mille alusel on selgelt näha, mida on üks või teine tulemus rahvusvahelises konkurentsis tegelikult väärt.
Näeme, et Sloveenias Mariboris ainsa Eesti rekordi püstitanud naiste sprindinelik tegi parima tulemuse. Uurige tekkinud pingerida, kommentaarid selle järel.
1136 4x100 m naised (Miia Ott, Anna Maria Millend, Kreete Verlin, Ann Marii Kivikas [fotol ülal paremal]) 43,98 (Eesti rekord), 4. koht
1129 Robert Kompus, teivashüpe 5.50, 3. koht
1116 Ann Marii Kivikas, 200 m 23,18, 4. koht
1113 Kreete Verlin, 100 m tj 13,27, 9. koht
1108 Uku Renek Kronbergs, 800 m 1.47,18, 5. koht
1104 Adam Kelly, vasar 73.66, 3. koht
1090 Hans-Christian Hausenberg, kaugus 7.78, 2. koht
1085 Laura Maasik, 3000 m tak 10,04,02, 5. koht
1081 Henri Sai, 200 m 20,91, 9. koht
1079 Mia Lisett Meringo, 400 m tj 58,06, 8. koht
1070 Ann Marii Kivikas, 100 m 11,61, 4. koht
1059 4x100 m mehed (Rasmus Jaanson, Reimo Sepp, Henri Sai, Rain Kirsipuu) 40,22, 13. koht
1053 Deniss Šalkauskas, 1500 m 3.44,02, 5. koht
1052 Elisabeth Pihela, kõrgus 1.83, 8. koht
1049 Kelly Nevolihhin, 800 m 2.06,50, 13. koht
1047 Lishanna Ilves, kaugus 6.22, 5. koht
1046 Viktor Morozov, kolmik 15.88, 5. koht
1045 4x400 segateade (Rain Kirsipuu, Mia Lisett Meringo, Uku Renek Kronbergs, Viola Hambidge) 3.24,41, 14. koht
1043 Keiso Pedriks, 100 m tj 14,13, 9. koht
1028 Taavi Tšernjavski, 400 m tj 52,10, 9. koht
1018 Gedly Tugi, oda 56.74, 7. koht
1006 Hege-Lee Pielberg, 400 m 55,18, 14. koht
999 Ervin Markus Raudsepp, 400 m 47,71, 15. koht
986 Anna Maria Čeh, vasar 63.35, 7. koht
974 Kalev Hõlpus, 3000 m tak 9.04,89, 7. koht
955 Kunnar Erich Viisel, oda 69.68, 13. koht
949 Andres Hantson, kõrgus 2.04, 14. koht
911 Gevin Genro Paas, ketas 51.84, 13. koht
909 Tiidrek Nurme, 5000 m 14.27,66, 13. koht
876 Andri Matrov, kuul 15.89, 13. koht
893 Anete Randma, 1500 m 4.41,75, 16. koht
852 Johanna Ardel, 5000 m 17.52,65, 16. koht
817 Lilian Turban, kuul 13.73, 10. koht
772 Katarina Verst, ketas 43.72, 15. koht
0 Daria O'Konnel-Bronin, kolmik
0 Marleen Mülla, teivas
0 Karl Erik Nazarov, 100 m
Kui vaatame ka Ann Marii Kivikase aega 100 meetri jooksus, mis tõi talle 4. koha, siis see oli Eesti sportlaste tulemustest Mariboris alles 11. Temast eespool on isegi näiteks 400 meetri tõkkejooksja Mia Lisett Meringo
Odaviskaja Gedly Tugi, kellest räägitud aastaid kui Eesti viskealade lootusest, on oma tulemusega alles 21., jäädes maha isegi Taavi Tšernjavskist (fotol all vasakul esiplaanil), kellele 400 m tõkkejooks ei ole olnud mingi põhiala.
Pingereastatud tabel näitab mõne üksiku erandiga, et need, kelle tulemus on WA punktitabeli järgi väärt suuremat summat, said ka enamasti palju kõrgema koha kui need, kes jäid siinses pingereas teise poolde.
Aga ennekõike näitasid võistlused Mariboris – ja seda ilma WA punktitabelitagi –, et kui Rasmus Mägi on vigastatud ja Karmen Bruus intriigidega kõrvale tõrjutud ning kümnevõistlejail pole areenile asja, ei anna Eesti kergejõustik ainest rääkida selle ala heast seisust ja käekäigust.
Ja veel üks asi: minu isiklik rekord 800 meetri jooksus 1.55,9 annab 865 punkti, millega ei olnuks ma Eesti koondises Mariboris sugugi kõige kehvem liige. Aga omal ajal, 1980ndate teises pooles pääses selle ajaga vaevalt Eesti meistrivõistlustel B-finaali.
Foto 1: Ann Marii Kivikas mullu Roomas EMil naiste 200 meetri eeljooksus. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Foto 2: Kreete Verlin (190) ja Diana Suumann (313) 15. juunil Tartus Tamme staadionil Eesti karikavõistlustel kergejõustikus. Foto autor Sille Annuk, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 3: Kelly Nevolihhin võidab mullu 5. oktoobril Tartu linnamaratoni. Foto autor Sille Annuk, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 4: Taavi Tšernjavski 28. mail Pärnu rannastaadionil 400 meetri tõkkejooksus. Foto autor: Mailiis Ollino, Pärnu Postimees / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 18:58
kommentaare: 26
26 Kommentaarid:
Nii nagu protsentuaalne võrdlus, sobib ka käesolev analüüs. Peaasi, et loogika oleks arusaadav ja läbiv. Vaidleks vastu Elisabeth Pihelat puudutava tähelepaneku osas. Nii tema kui Kreete Verlin mõlemad kindlalt esimeses pooles. Ei olegi kõige hullemad.
Kõige hullemad ei ole, jah, aga vaevalt, et kumbki sportlane ise ka oma tulemusega rahule jäi. Verlin on tänavu jooksnud ikkagi 13,11, üle pooleteise kümnendiku kiiremini - see on märkimisväärne vahe. Olümpiasportlane Pihela sai 1.83 üle alles kolmandal katsel. Teda on ikka presenteeritud kui Teemantliiga sportlast, aga nüüd Euroopa B-liiga kaheksas...
Kas asi on hull?
Ei ole hull, aga ka ei ole veel väga hea:
On üksikuid alasid, kus oleme väga korralikult konkurentsis (sprint, teivas, vasar, kaugus).
Mitmel alal jääb puudu süsteemsest järelkasvust või sügavusest — tipud on olemas, aga keskmine tase on liiga madal.
Pikemad jooksud ja heitevahendid (välja arvatud vasar ja oda) vajavad arengut, sest seal on liiga vähe tulemusi, mis ulatuksid 1050–1100 punktini.
Kõigest kümmekond aastat tagasi: https://sport.delfi.ee/artikkel/70452253/kergejoustikuaasta-2014-ala-ajaloos-ainulaadne
Jah, seekordne tabel on nii külmalt ja kiretult kõnekas, et isegi need, kes eelmise analüüsi puhul, mis rääkis sisuliselt täpselt sama, püüdsid õigustuseks ja olukorra ilustamiseks kisada, et analüüsi tegija on loll, püsivad nüüd vaiki. Aga mida olekski neil öelda? Erich Teigamäe 19 aasta jooksul EKJLi eesotsas ei ole ala kusagile arenenud, ei ole isegi taset säilitanud, vaid on alla käinud.
Ah Teigamägi on pinnuks silmas. Võib küll nõustuda, et arengut pole oluliselt alaliidus märgata aga päris pekki pole ka seda keeratud. Ilmselgelt on marketingile panustatud palju suisatajate eeskujul. Samas pole selliseid dopingu prohmakaid, seega olukord on selline nagu on, arenguhüpe on puudu, noored ei saanud oma ülesandega hakkama, aur läks valesse suunda. Nüüd on tegelikult mõistus otsas ja need kellel mõni idee ka on, neil puudub piisav autoriteet. Ootame siis lambavestis loomulikku talenti, kes asjad vutimeeste kombel liikuma paneb. Tulemust see muidugi ei garanteeri.
Mis see Bruus siia puutub? Viimati húppas 1.72 maikuus.
Aga kuidas saanuks Teigamägi juhina ala arendada? Mõni konkreetne ettepanek.
Tema nimel on Eesti rekord 1.96, aga näete, kuidas suudeti Eesti lootus ära nullida, et hüppab nüüd vaid 1.72 ja pidi tagakiusajate eest Inglismaale pagema. Milles on olnud Bruusi süü? See on olnud puhas kius tema vastu.
Kui oled alaliidu president, ja veel 19a ehk 2 spordipõlvkonda, siis sa vastutad ala käekäigu ja arendamise eest. Punkt. Kes teine veel peaks vastutama? Otse loomulikult on see Teigamäe esmaülesanne. Ja see pole üldse minu ega kellegi teise ülesanne siin öelda, kuidas ta pidanuks seda tegema. See oli tema, kes esitas programme, kui ikka esitas, kui ta alaliidu juhiks kandideeris. Mina ei ole kandideerinud ega pea tema eest mõtlema. Aga ei maksa ka silmi sulgeda selle ees, et kergejõustik käis tema käe all alla.
No olgu, boonusena üks asi teile, palun väga: ta oleks pidanud mõtlema sellele, kuidas tagada kettaheites ja odaviskes oskusteabe ja kogemuste edasi kandmine.
Eks Pihela ole ka Bruusi "nullinud" võites vahetus konkurentsis Virude õpilase. Seetõttu on PP antipaatia mõistetav, igatahes on see väga tajutav. Kui nullimisest kõnelda, siis nullinud on ta end ise. Veel üks MV sportlane, kes vaimselt või füüsiliselt on ära lõhutud.
Vaata Priit, esiteks jagab Bruus seda rekordit Anna Iljustsenkoga. Ja teiseks see, et sa siin sellest teemas ja tänases kontekstis heietad Bruusi 3 aastat tagasi hüpatud tulemuse üle näitab, et sa oled täiesti kinni jooksnud.
Ei ole kinni jooksnud. Kinni jooksid need, kes proovisid iga hinna eest Bruusi nullida. Tegemist oli Eesti viimaste aastate lootustandvaima kergejõustiklasega, aga kuna ta ei allunud survele minna Virude juurest ära Tallinna, siis siit tulidki tema vastu rünnakud, nagu Vallimäe ütelus, et tuleb hakata Bruusi karistama ja Perli lakkamatud püüded sugereerida Bruusile ülekuulamistel seda, et ta ei saa millestki aru. Tuletan üle-eelmisele meelde, et see oli ikka Pihela, kes loobus spordist, sest ei saanud Bruusile vastu; Pihela kammbäkk tuli siis, kui Bruus oli kõrvale lükatud. Paraku on Pihela täiesti kinni jooksnud, äsjane 1.83 kolmandal katsel on järjekordne näide, et põhjus temast liiga palju kirjutada, nagu seda teeb ajakirjandus, pole sportlikes tulemustes, vaid kuskil mujal, näiteks võib-olla mõne ajakirjaniku isiklikus sümpaatias tema vastu.
Igati õige on sanktsioneerida ka sportlast, kes jätkab koostööd treenerina või selle varitreeneriga, kes on ebaeetiliste tegude tõttu maha võetud ja kelle treenerikutse kas on peatatud või lõpetatud. Igal distsipliinil on oma reeglistik. Kui oled ebaeetilise treeneriga lõpuni solidaarne, siis mine hüppa kõrgust või kaugust Virude aias. EKJL on olnud liiga armuline, et on lasknud KB-l Eesti kergejõustikut kompromiteerida.
Kurdame siin, justkui oleks Eesti kergejõustik Euroopa tipust järsku mutta langenud. Fakt on see, et meil on kogu aeg olnud ainult paaril-kolmel alal olnud mõned tipud, kes suudavad Euroopa või parimal juhul maailma tippudega võistelda. Taasiseseisvuse ajal on kergejõustikus Kangert ja Nool kahepeale ilmselt mingid pooled suurvõistluste medalitest meile toonud (EM, MM, OM). Kümnevõistlus on ainuke, kus on suudetud aastakümneid erinevate meeste poolt medaleid tuua. Ketas suutis tõesti päris pikalt pildil olla (ca 20 aastat), aga polnud meil seel enne Tammertit-Kanterit ühtegi tegijat ja pole nüüd ka peale Kanteri lõpetamist. Sama nt 400m tõkkejooksus, enne Mägi polnud meil seal ühtegi meest, kes osegi suurvõistlusywle pääseks. Eesti suuruses riigis oleksi palju tahta, et me suudaks igal alal edukalt konkureerida maailma parimatega.
Priit. Pihela on ka kinni jooksnud, see on selge. Aga sinu heietus Bruusi teemal ei ole adekvaatne. Bruus oli 3a tagasi kui ta oma parimad hüpped tegi lootustandev noor. Praegu on teemaks eesti kergejôustiklaste esinemine 2025 aasta VEM-il. Kordan veelkord: Bruus ei puutu teemasse, see on ajalugu. Samahästi vôiksid sa Tiidrekut kottima hakata, et ta Mariboris Sellikust kiiremini ei jooksnud. Ära tambi oma Bruusi kontekstiväliselt igasse kergejôustikuga seotud teemasse, mis Eestis üleval on. Tee rahu endaga ja liigu edasi.
Atraktiivsetel jooksualedel on uusi tulijaid. Kiirjooksus näitasid Rakveres jungad head taset. On mida oodata. Heitealad on vaeslapse rollis niikuinii, kettaheites oli huvi vaid Baltimaades, õnneks Hartingud tõid eurooplaste huvi ala vastu juurde. Kuul on ainus atraktiivne väljakuala, seda tänu ala kõrgajale. Oda jälle on huvitav selles mõttes, et geograafia on laiaks läinud.
https://www.ohtuleht.ee/sport/1134516/fenomenaalne-jooks-noored-sprinterid-naitasid-vagevat-minekut-purunes-niidu-u20-eesti-rekord
Ärme unusta, et meil oli 400 m tõkkejooksus ka Jagor, kes käis Rio olümpial ja kellel jäi seal ainult üks sajandiksekund poolfinaali pääsust puudu (alistas oma eeljooksus kaks aastat varem EMil Mäe ees kulla võitnud Kariem Husseini), jooksis 2016 EMil ja 2017 MMil poolfinaalis. Tänast Eesti taset vaadates väga kõvad tulemused. Aga teie räägite, et peale Mäe pole sel alal kedagi olnud...
Mina hoiaks kettaheides pilgu peal Sten-Erik Iiril. Väga huvitava kehaehitusega, tundub Cehi tüüpi . Temast võib isegi asja saada, kui motivatsiooni jätkub.
Alles 17-aastane ning heitis täna 1.75 kg kettaga 57m. Meeste omaga ka üle 50m saanud.
Priit, äkki Teie teate mis on saanud kunagisest noortalendist Luna Lagodast?Lembergi punti ta läks ......
Minu meelest on Ceh ka peaaegu oma. Mitte et ma tahaks uhke sloveeni kangesti eestlaseks teha. Aga olekult on suur mees täitsa meie mees - natuke uje, natuke aeglane,...aga võimas.
Ma olen naiste jalka EMi ERRi kommentaatorites suts pettunud, seda peamiselt kahel põhjusel:
1. Debbie ei usalda ennast mänge vahetult kommenteerima. Seda ta ütles viimases saates "Võimla". Teisest küljest - las kogenumad ja uljamad naised rahvusringhäälingust teevad oma margi ise täis.
2. Esimest mängu Soome ja Islandi vahel oskas ERR kommenteerima paluda naisasjatundja, kelle keelekasutus oli samal tasemel kui lollpeal Operil, kes on tuntust kogunud muuhulgas putinistidest futbolistidega koos pildil poseerides.
Sellest on varem juttu olnud, otsige üles, kõike ei korda siin pidevalt igale küsijale, ma pole teil mingi infopank, et kui midagi teada tahate, siis muudkui ma uurigu ja vastaku. Tehke ise ka reporteritööd, siis ehk tekib parem arusaamine, kui raske või keeruline on infot saada. Telefon on? On. Vaat, siis helistage info valdajaile ja küsige. Miks, krt, pean mina seda teie eest tegema, kui huvi on teil, mitte mul?
Mõelge nüüd korra, palun, millele ta oma unikaalset ja kordumatut aega ning isiklikku tähelepanu kulutate! Naiste jalgpall... mis meisse üldse ei puutu. Miks, krt, seda meie raha eest üldse üle kantakse? Võtan ERRi pihtide vahele täna.
Kurvastuseks tuleb öelda, pole mu eluke nõnda unikaalne midagi. Kõlbab telekast sporti vaadata küll. Aga teie võtke ERR ikkagi pihtide vahele, miks ERR kulutab ressursse naiste jalkale, miks seda teevad vähemalt ka Soome ja Rootsi rahvusringhäälingud? Teie elu on küll unikaalne. Te olete tuntud tegija Tartus ja vabariigis, Utah'is teatakse teid. Koolis olete käinud kus Matti Milius, Marcel Vichmann (kes vist hetkel kinnimajas) ja Mehis Virugi (võib ka kinnimajja minna, kui Rootsi gangsterid vanglas kohad juba ära võtnud ei ole). Teil on kuulus blogi, kus lihtsad spordimehed saavad oma muresid kurta, aga ka teiste ees ärbelda oma kesiste tulemustega, oleme ausad. Te olete osa Tartu vaimust.
Ma olen ka vihane, et ERR valis Naiste jalka EMi ja ei näita Ujumise MMi kus meil on medali šansid ja võimas järelkasv nagu Egle Salu kes võitis hõbeda juunioride EMil kus seda saavutanud Kregor Zirk, Triin Aljand, Martin Liivamägi, Jane Trepp, Eneli Jefimova ehk kõik täiskasvanutes läbi löönud. Ujumises OMi finaal või 17.koht on läbi löök . Vähe sellest Tiisler saadeti kohapeale. Tiisler noorem võinuks Tour De France kajastama saata.
Võta jah ERR pihtide vahele,et näidatakse jama ja ei näidata Ujumise MMi kus meil on medalivõimalused,järelkasv ja maailmas üüratu populaarsus nagu Kergejõustikul..
Postita kommentaar
<< Esileht