Loomulikult on küsimus rahas, millest enamik kahjuks ei taha rääkida. Ma ei saa aru, miks. Mul küll pole midagi varjata, seda enam, et kes ei ihkaks saada teada, kui palju ikkagi maksis 16 päeva pikkune Norra reis, millest isegi
Postimees pidas vajalikuks avaldada põhjaliku loo.
Palun väga:
laevapiletid Tallinn-Helsingi-Stockholm ja tagasi (kajuti ja
grand buffet' õhtusöögiga kolmele ja sõiduautole mõlemal suunal) 349 eurot
bensiin 344,53 eurot
Norra teemaksud 33,39 eurot
Norra praamipiletid 22,02 eurot*
parkimine Norras ja Soomes 35,54 eurot**
ööbimised (12 ööd peamiselt airbnb korterites ja majades) 982,09 eurot
toit (sh maiustused) 78,48 eurot
kingid, nännid 21,27 eurot
valuuta vahetuse tasu 3 eurot
Kokku 1869,3 eurot
*ühe praamisõidu saime ilmselt tasuta, sest norrakad ei suutnud tuvastada minu Epass24 kontot.
**kaks parkimist Rootsis arvestusest puuduvad, sest arve nende eest läks abikaasa mobiilile.
Siin peab arvestama paari olulist tõsiasja. Esiteks, laevapiletid saime üllatavalt odavalt, sest Tallinkil tekkis suvel reisigraafikus muudatus ning nad andsid algselt Paldiski-Kapellskäri päevaste edasi-tagasi piletite asemele samaväärse summa eest meie valikul uued piletid; tõenäoliselt oleks muidu läinud laevapiletid ligi kaks korda kallimaks.
Teiseks, küllap torkab silma imeväike toidukulu. Kuna meil on auto, mille pakiruumi mahub palju asju, komplekteeris abikaasa aegsasti kaasavõetava toiduvaru järgmistel põhjustel: Norras on toit palju kallim kui Eestis; toidupoodides käimine kulutab liiga palju aega, liiati kui poodides on kaupade paigutus võõras; Norra toidud on tundmatud, et neid n-ö ehku peale osta; restoranides käimine on Norras eriti kulukas; kuna ööbisime kohtades, kus kõikjal oli köök, saime (õigemini, abikaasa sai) ise süüa valmistada, mis on väga meeldiv osa päeva lõpetuseks, igatahes palju meeldivam, kui kuskil restoranis istuda ja toitu oodata ja siis selle eest hingehinda maksta. Eestis varutud toit väljaminekutes ei kajastu, sest selle üle abikaasa arvet ei pidanud.
Info ühte kohta koondamise nimel lisan, et kokku sõitsime autoga Tartust alates 3416 kilomeetrit, mis teeb 16 päeva peale jagatuna keskmiseks päeva kilometraažiks 213,5 kilomeetrit. Pikim päev oli Uppsala lähistelt Norra suurima, Mjösa järve äärde Gjövikisse – 591 kilomeetrit.
Toyota RAV4 tarbis kogu selle teekonna läbimiseks 200,5 liitrit bensiini, mis teeb 100 kilomeetri peale keskmiselt 5,87 liitrit. Keskmiselt kujunes iga saja kilomeetri hinnaks beniisini kulu järgi 10,08 eurot. (Olgu lisatud, et Norras ei leidnud oktaaniarvuga 98 bensiini; selgus, et seda müüakse seal väga vähestes kohtades.)
Ent on veel ühte liiki statistika, mida pole seni avaldanud. Nimelt, kui palju matkasin.
Mullu sügisel abikaasaga Ameerikas käies matkasime 95,2 kilomeetrit, millele kulus aega 52:43.
Nüüd Norras matkasime 68,9 kilomeetrit, millele kulus 35 tundi.
Kui juba mulluse Ameerika reisiga võrdlemiseks läks, siis too reis autoga kestis samuti 16 päeva. Tolle ajaga läbisime isegi veidi rohkem kui Norras, 3610 kilomeetrit, mis teeb päeva keskmiseks 225,6 kilomeetrit.
Kuna Ameerikas rentisime suure maasturi Infiniti QX 80 (fotol vasakul), neelas see 100 kilomeetri kohta bensiini keskmiselt 11,6 liitrit. Kokku kulus Ameerikas bensiini üle kahe korra rohkem, kui nüüd Norras käigul – 419,55 liitrit. Aga tähelepanu: arvestades, et keskmine beniiniliitri hind oli Ameerikas kõigest 0,87 eurot, siis kulus seal autokütuse ostmiseks vaid pisut rohkem raha, kui Skandinaavias – vastavalt 365,13 eurot USAs ning 344,53 eurot Norras-Rootsis-Eestis. Järeldus: rentige Ameerikas kindlasti hästi suur ja luksuslik auto, kokkuvõttes kulub sellega kütusele sisuliselt sama palju kui Euroopa ökonoomsetel väiksematel masinatel.
Ent
summa summarum oli Norra reis siiski üle kahe korra odavam kui Ameerikas käik: 1869,3 eurot
versus 4662,4 eurot. Ehk teisisõnu: Norra fjordide juures saime ära käia 40 protsendiga sellest hinnast, mis läks maksma reis Ameerika Metsikusse Läände.
Aga... kui kõike ainult rahas mõõta, on kahtlemata kõige soodsam üldse mitte ksukile minna. Millega tahan öelda, kui te veel ei taipa, et pole vähimatki põhjust kahjatseda Ameerika reisile kulunud raha – nagu pole ka põhjust hõisata, et vaat, kuidas Norras käies sai võrreldes Ameerikaga raha kokku hoida.
Fotodel ülalt alla: järv Norras; kuulsa Trollitee alumine ots; selle sissekande koostaja abikaasa Hardangerfjordi ääres; Toyota RAV4 ööbimispaiga ees Alveris Bergeni lähedal (öö hind 65,05 eurot) ja majutusmajakese ees (kahe öö hind 171,97 eurot) Gaularfjelleti maalilise tee lähistel; matkatee Gaula jõe orus; rendiauto Infiniti QX 80 maalilisel 128. maanteel Utah's piki Colorado jõe orgu; Norra loodus Sykkylveni linnakese lähedal; kivine jõesäng Norra mägede vahel enne fjordi suubumist. Kõigi fotode autor Priit Pullerits.
12 Kommentaarid:
Põhjamaalased sõidavad järjest enam autodega, mis käib elektriga. Elekter on jällegi odav tänu hüdro-, tuuma- ja tuuleenergiale. Norras on elektriautode osa uute registreeritud autode seas 90% kandis. Ameerikas muidugi tasub bensuneelaja ja suure autoga loodusesse minna, Trumpi ajal veel eriti, kuna fossiilkütused on au sees. Drilli nii kuis jaksad. Seega võrdlus kütusekulu osas on mitmeti vaadeldav. No aga millega üks endise sotsialismileeri turist Eestist või Rumeeniast siis ikka reisib - loomulikult bensu- või diiselautoga.
Kas kolmas persoon kuulus ka köögitoimkonda, et toit kiiremini valmiks, mida oli mõnus õhtuti oodata kui rammestus keres, ja mis pealegi maitseb koduselt.
Kui saaks vaid keskmist päevakilometraaži alla.
Tõsi, just Rootsis jäi silma eriti palju Teslasid. Norras vähem.
Ma ei kujuta ette, et lähed USAs Utah's või Arizonas elektriautoga loodusesse. Seal on asustus hõre, nt üle San Rafael Swelli on kiirteelõik, kus on hoiatus, et isegi kahe bensiinijaama vahele jääb 106 miili. Maasturiteedel kulub mõnikord kümmekonna kilomeetri läbimiseks tubli tund, gaas sageli põhjas, et liivast läbi või astangutest üles murda. Kuidas seda elektriautoga teha?
Kolmas persoon ei kuulunud vähesest vanusest tulenevalt köögitoimkonda.
Abikaasa hindas, et kaasa võetud moona rahaline väärtus võis küündida üle 200 euro. Nii et selle summa võiks laias laastus kuludele lisada, ehkki mööndusega, et üksjagu toda moona jäi kasutamata.
Jah, päeva kilometraaž üle 200 km on üksjagu palju, see võiks tõesti jääda max 150 kanti, siis on pinget vähem.
Point on selles, et mõned prominentsed vuravad särtsakalt lausa Itaaliasse, asi siis Norra minna. Kulud on siis teisest klassist. Küsija ilmselt rihtis sellele, et pole head võrdlust kõrvale pandud kui oleks särtsuga Norras vehkinud. Seega on veel ainest uuele artiklile või blogipostitusele.
Kas pidada õigeks ajakirjaniku tegevust 2 näite põhjal:
1. Kui uudistelugeja lisab uudise lõppu või teksti oma hinnagu "õnneks" või "kahjuks"? Reporteri ajakirjanik, mitte too kärsanäoga, vaid too, kes asja abiellus. Andis avalikkusele teada, et Nurme lauda sead, mis on katkus, "õnneks" ei hukata. See oli siis kui otsustati Hispaania labori kontrolltulemust ootama jääda.
2. Kui nn uuriv ajakirjanik K.Lust sai jäätisemüüjalt tasuta jäätise, kuna ta laps pudistas eelmise ostetud jäätise maha. Lusti väga tüütus puhkusesaates see juhtus ja ajakirjanik tänas müüjat inimlikkuse eest.
Kuidas PP oleks mõlemas olukorras käitunud?
1. oleks kindlasti lahus hoidnud uudise ja oma hoiaku. Arvamusrubriigis oleks vabalt võtnud ja pagutanud "õnneks" sead veel elavad või "kahjuks" on sead katku suremas.
2. 2. jäätise, oleks PP ise kindlat tasunud, et ei oleks mitmetimõistmist ega ka ametipositsiooni ärakasutamise kahtlust. Jah, summad on väikesed, aga põhimõte on põhimõte. PP maksis Isegi peaministrile ühiselt ostetud pitsa kinni. Teine tüüp jääb aga naeruvääristama juukselõikuse arvet, mis ametniku heaks tehakse, aga tolle omameheliku suhtlusega saab jällegi mujal nt ühistu trepikoja renoveeritud, seda juba tuhandete eest.
Vaja on portaali nimega Minu Ajakirjanik, kus saab kerjata reisitoetust. Martinson pani ikka hästi. Mul sõber on üsna arvestatavalt rikas mees ja annab paljudele tööd. See tähendab, et tema juurde jõuavad ikka mõned sportlased, nende vanemad või managerid. Hiljuti käis ühe tema tuttava kaudu ühe väga kuluka ala tegija tema juures ütlemas, et luhvitata oma sajalisi. Enne tegi ta ära korraliku taustatöö - sportlane lustireisib, sõidab hea autoga, ka tema vanematel on rikkust omajagu. Kuulas sportlase ära ning siis küsis, et aga miks sa minult küsid, kui sul endal tundub ka enda valitud kalli ala tegemiseks piisavalt pappi. Selle peale sportlane ainult kokutas ja hakkas rääkima mingist kogukonnast, ettevõtluse panusest Eesti sporti, ettevõtte reklaamist jne. Küsis siis sõber, et mitu % müügitulu minu reklaam sinul mulle juurde toob? Ei osanud vastata. Selliseid käib tal aastas 4-5 tk. Enamus on mootorisportlased, kelle jaoks see on tegelikult rohkem kallis hobi kui sport ja seejuures jõutaks seda ise hästi finantseerida, aga oma isikliku rahaga tahetakse ikka uhke bemm või porge tagumiku alla saada.
1. Fakt ja kommentaar (arvamus) tuleb uudises selgelt lahus hoida.
2. Vastuseks juhtum Haapsalust 16. augustil. Tulime puhkuselt Hiiumaalt, põikasime Haapsallu sisse. Oli pärastlõuna. Olime hommikust saadik söömata. Peatänava ääres platsil küpsetas üks Isamaa nimekirjas linnapeaks kandideerija oma meeskonnaga pannkooke ja jagas neid inimestele, täiesti tasuta. Abikaasa võttis, sest miks ka mitte. Kas ma võtsin? Ei võtnud. Ma isegi ei astunud platsile, vaid jäin tänavale, platsilt selgelt väljapoole, eemale.
Olen sama mõelnud: pahatihti küsivad toetust need, kel väliste parameetrite järgi on elu nagu lill, kõik olemas. Siis küsidki endamisi: miks sa küsid toetust, kas eelmine läks selle uhke auto soetamiseks või kalliks puhkusereisiks? Ma saan aru, et sportlane ei pea elama nagu rott, sest siis ei saa ka sporti ju teha, kui esmavajadused elementaarsel tasemel rahuldamata, aga kui need vajadused ei ole rahuldatud esma-, vaid kõrgtasemel, milleni tublid tööinimesed ei küüni, siis tekib küll küsimus, kas teed sporti ja küsid toetust selleks, et saavutada tulemust, või selleks, et saada väga hea, luksuslikuna näiv elu? Kui õige vastus on viimane, on see ärimees küll loll, kes sellisele nn sportlasele raha annab.
Kommenteerija 18:34 tõstatud küsimus ajakirjanike sõltumatusest on tegelikult asjalik, vajalik ja põhjendatud. Vaatasin eelmisel nädalal, kas ERRis uudiseid ja päevakajalisi saateid tegevatel ajakirjanikel on ka muid tegevusalasid. On. Vaatasin läbi seitse tuntud nime ja neist kuuel oli ka oma firma, mis pakkus erinevaid teenuseid, alates suhtekorraldusest ja lõpetades loometegevuste ja ürituste korraldamisega. Vaatasin ka, kes on nende ettevõtete lepingupartnerid, ja seal oli ridamisi omavalitsusi, ministeeriume, muid riigiasutusi. Vaatasin summasid, mis liiguvad, ja need olid mõnesajast mitme tuhandeni.
Mitu aastat need mesinädalad käivad nii, et abikaasadel veel parkimis-SMS ja keedukartulite hinda ei sobi küsida?
Igatahes meeldib, et need 35 ühist tundi leitud said ja koos tosserdama jõudsite.
Isamaa pannkoogi lõksu oleks ise küll astunud. Ma, oletatava ajakirjanikuna, oleks mõelnud nii: kuna parteitelgis saavad tasuta kooki kõik, siis erikohtlemist minu kui 4. võimu esindajale ei pakuta. Kuid kui edasi mõelda, siis parteilaste eesmärk oli ju kõiki moosida - n-ö lihtrahvast, võmme, ajakirjanikke jt. Nii et, jah, pigem hoida eemale.
Aitäh, huvitava näite ja olukorra hea lahendamise eest! Sõltumatust väga lihtne pidada polegi.
Kõrval- või puukfirmade pidamine on ajakirjanikul küll tahtlik sõltumatuse väänamine.
Kontrollisin PP väiteid, jah, Trallal on firma Paberkuul: https://www.teatmik.ee/et/personlegal/14097730-O%C3%9C-Paberkuul
Ta on selle ainus omanik ja ainus tegelik kasusaaja.
Seal näete ise nt, et selle aasta kahes esimeses kvartalis on ta maksustatav käive olnud 29 500 + 12 300 eurot. Pole paha!
Seal on ka kirjas tehingud riigiasutustega. Tänavu Harno, TTÜ, Tln Strateegiakeskus, linnade ja valdade liit, mullu riigikantselei, RKAS, EIS, Tervisekassa, neli suurt kõrgkooli ja kaks väiksemat, Tallinna linnakantselei, üle-eelmisel aastal kliimaministeerium, presidendi kantselei, RIA, riigikantselei, siis aastad varem PPA, välisministeerium, MKM jne. Huvitav materjal!
Ei tea, keda Tralla teenib ja teenendab "Esimeses staadios"?
Postita kommentaar
<< Esileht