Pullerits: Miks lähevad Eesti kümnevõistlejad nii tihti võistlema vigastatuna?

Olen teinud oma elu jooksul kolm või neli kümnevõistlust ja isegi ühe viievõistluse Tallinnas Kadrioru staadionil ning tunnistan, et mulle olid need ennekõike jooksuvõistlused – nagu on nüüdse punktitabeli järgi saanud kümnevõistlusest ka maailmatasemel peaasjalikult jooksuvõistlus.

Kusjuures kehtiv punktitabel on suuresti süüdi selles, et just Eesti paremad kümnevõistlejad, tulenevalt nende looduslikest näitajatest ja võimetest, on pahatihti vigastatud ja peavad võistlema katki mineku piiril, nagu nüüdki Tokyo MMil

Eesti kümnevõistluse kommenteerimine piirdub pahatihti pelgalt võrdlusega, kui palju kaotab keegi võistluse käigus oma rekordigraafikule või edestab seda. See on ka kõnekas ning kasulik teada, kuid see annab kümnevõistlusest vägagi pinnapealse pildi. Kaks päeva varahommikust hilisõhtuni kestev ala, mis on üks maailma kõige keerulisemini treenitavaid alasid üldse, sisaldab aga palju rohkem olulisi tõsiasju ja määravaid nüansse, millega saate tutvuda siin, minu tehtud põhjalikus intervjuus, kui soovite Tokyo MMi kümnevõistlusest paremini aru saada.

Ainult üksainus näide: kas olete mõelnud, miks saavad alatasa mõned kümnevõistlejad kaugushüppes nulli, kuigi oleks ju nii lihtne võtta hoojooksu alustades sammu pöia jagu tagasi?

Vastus: „Kümnevõistlejad ei harjuta seda ala sellisel moel, nagu näiteks Tõnu Lepik. Nad peaaegu kunagi ei hüppa trennis kaugust täishoo pealt. See on intensiivne ala, võib sind lõhkuda. Hüpatakse kaheksa sammu pealt või joostakse täishoo pealt sammurütmi.
Lepik on rääkinud, kuidas ta harjutas seda, et täpselt märgi juurde saada, kuidas harjutas viimase sammu rütmi. Kaugushüppaja on ka kogu aeg vajalikus kehakaalus ja teravuses. Aga kümnevõistleja ei ole. Ta võib isegi kaugushüpet harjutada, aga ta endiselt ei saa pihta, sellepärast et ta jookseb lõike, teeb kangitrenni, tal on kogu aeg väsimusfoon, ta ei saa õiget rütmi. Ta puhkab välja kümnevõistluseks ja siis on tal hoopis teine tunne.”

See on see, millest spordiajakirjandus teile ei räägi. Aga sellistest tähtsatest asjadest saate lugeda minu intervjuust.

Fotod 1 ja 2: Johannes Erm jooksmas tänavu 5. juulil 100 meetrit (1. fotol esiplaanil) ja hüppamas kaugust (2. fotol) Pierre Paul Bernardi staadionil Prantsusmaal Talence'is. Fotode autor: SIPA/Scanpix
Foto 3: Johannes Erm hüppamas tänavu 11. juunil kaugust Oslos Bisletti staadionil. Foto autor: EPA/Scanpix