Pullerits: Kas pulsi andmeid tasub uskuda või viivad need ekslike järeldusteni?
Laupäeva õhtupoolikul sõitsin kella kuue ja seitsme vahel Kagu-Eestis (fotol ülal vasakul) peamiselt kruusateedel Cube’i maastikurattaga 25,2 km ajaga 56.32, mis teeb keskmiseks kiiruseks 26,8 km/h. Spordikell mõõtis keskmiseks pulsiks 124 (maksimaalne pulss 137).
Näeme, et läbitud distants oli peaaegu ühepikkune, ka teeolud olid väga sarnased, isegi tõusumeetreid oli enam-vähem samapalju, vastavalt 103 ja 104. Ilmaolud olid samuti võrdlemisi samasugused. Jah, pühapäevane keskmine kiirus oli 0,9 km/h aeglasem kui laupäeval, mis ei ole ju suur vahe. Ometi oli keskmise pulsi erinevus tähelepanuväärne, tervelt kaheksa lööki minutis. Seda ei ole sugugi vähe. See ongi kahe päeva rattasõitude suurim, silmapaistvaim erinevus.
Minu arvates näitab see ebamõistlikult suur erinevus ühte: südamelöögisagedust ei maksa ületähtsustada, sellest ei maksa liiga uljaid ja põhjapanevaid järeldusi teha. Kas pole nii?
Foto 1: Päikeseloojang Pulli järve ääres Kagu-Eestis möödunud nädala neljapäeval. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Suvituspaik Kagu-Eestis eelmise nädala lõpus. Leia pildil ratturi püksid! Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Augustikuine päikeseloojang Tartus Tähtvere linnaosas. Foto autor: Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 17:40
kommentaare: 7
7 Kommentaarid:
Pühapäeva hommikul 3-4 kraadi jahedam, eelnevast päevast väsimus sees-nii see pulss langebki .Ja loendamatu arv muid põhjuseid mis kõik pulssi mõjutavad ja nii sul õiget koormust valida aitavad.
Pulsid tunduvad OK- ei ole Ansipi panemine
Keskmine pulss 116 vs 124 pole mingi "tähelepanuväärne" vahe. 116 vs 142 sarnase koormuse juures võiks arutama hakata, et mis värk on.
Järeldus on väga lihtne: Nii nagu kala on enamasti väga kehv lind, niisamahästi mõistab teema püstitaja teemat, mille ta on püstitanud.
Kahju, et sellised loos vajuvad aegade unustusse:
Oli Eesti juunioridest kergejõustiklaste rühm kunagi nõukogude ajal võistlustel Venemaal. Kaasa oli ainult üks treener Tallinnast. Muidugi tundsid noorsportlased, et on saanud vabaduse. Läksid öösel välja, mingis restoranis tegid külmarve, misjärel neid aeti mööda linna taga, lõpuks leiti üles, võistkonnajuht pidi arve kinni maksmas. Pidu oli olnud korralik, aga mis sai võistlusest. Ebaõnnestus loomulikult. Kaks pidutsejat olid pärast rääkinud treenerile kurva näoga, et nad komistasid, sest staadioni katteplaadid olid liikunud paigast ära. Ja treener, vaene inimene, oli mõelnud, mida ta küll valesti teeb, et sportlased ei olnud õigel ajal heas vormis...
Tühja sellest pulsist...
Või... nüüd läheb küll pulss üles, sest:
https://lemmik.postimees.ee/8316693/ootamatu-kulaline-kagu-eestis-on-nahtud-ringi-liikumas-puumat
Moabi karastusega mees teeb mägikassiga kohe üks-null. Pärast kannab metsaelaja karvast tehtud mütsi auga. Meil, lihtsatel meestel, kes ameerikamaa karmide võitluste karastus puudu, pole karta midagi.
Vaatame selja taha ka: 27. augustil enne korvpalli EM-turniiri algust ennustasin:
Et olla konkreetne: minu panus on, et Eesti võidab heal juhul ühe mängu ja 16 hulka ei pääse.
Enam täpsemalt vist ei saa.
Postita kommentaar
<< Esileht