reede, august 29, 2025

Pullerits: Mis ajast alates muutub jooksmine teile ohtlikuks ja kahjulikuks?

Mõtteloo professor Pärtel Piirimäe (viiel esimesel fotol) on pannud 10. augustil kõva litaka, mis väärib vastu kajama isegi rohkem, kui doktoritöö kaitsmine Cambridge'i ülikoolis.

Ta tegi Eesti veteranidele meistrivõistlustel kergejõustikus kaasa viis ala, kus sai kolm esi- ja kaks kolmandat kohta ning püstitas kaks isiklikku rekordit. Ja seda kõike üheainsa päeva jooksul. Vaatame tema tulemusi.

400 m 1.05,91 – 3. koht.
1500 m 4.45,67 – 1. koht.
5000 m 17.52,69 – 1. koht.
200 m 28,88 – 1. koht.
800 m 2.25,3 – 3. koht.

Muljetavaldav. Eriti arvestades, et Piirimäe on 53. Aga teate, mis on kõige muljetavaldavam?

Minu hinnangul see, et ta jalad ja organism sellist tampi vastu peavad. Temaealisi on tõenäoliselt Eestis vaid üksikuid, kes suutelised samasuguse koormusega ja veidigi ligilähedasel tasemel võistlema – ning siis veel omal jalal staadionilt lahkuma.

Arvan, et Piirimäe on erand. Enamik teisi läheks sellise pingutuse järel katki – või oleks katki juba enne, kui samasuguse koormusega võistluseks üldse starti võiks jõuda. 

Kuid seitse aastat Piirimäest vanemana ja sedavõrra elukogenumana ütlen, et tõmmaku nüüd igaks juhuks tagasi. 53-aastaselt teha seda, mida Piirimäe on teinud, on väga riskantne. Ainult üks, pealtnäha süütu näide: Tartu väidetavalt parim füsioterapeut, kelle abi olen kümnendeid kasutanud, ütles mulle aasta tagasi, et võib igaühe kohta, kes on vähemalt 40 aastat vana – pange tähele: vähemalt 40, mitte 50! –, öelda kindla peale ühte, isegi kui inimene midagi ise ei tunne. Nimelt, et tal on alanud liigeste kulumine.

Jooksmine on põrutusfaasi tõttu kindla peale üks kulutavamaid spordialasid. Kuluvad põlved, kuluvad puusad, kulub isegi selg. Kas 800 meetri jooksu aeg 2.25 on seda väärt, et sellele kulutamisele hoogu juurde anda?

Muidugi on kõik individuaalne, sest inimeste organismid ja konstruktsioon on erinevad. Mõnel tekib põlvehäda juba 27-aastaselt, teisel lasevad põlved joosta ka 57-aastaselt. Aga me ei tea kunagi ette, kas oleme rohkem selle 27- või 57-aastase moodi, enne kui häda käes. 

Jah, jooksmisega on nagu suitsetamisega. Mõni suitsetab kogu elu ja sureb 87-aastaselt haigusesse, mil ei näi suitsetamisega mingit pistmist. Teine ei suitseta üldse, aga saab ikka keskeas kopsuvähi. Kuid ükski mõistusega inimene ei ütle ju endale, et kuna teab 87-aastast ahelsuitsetajat, kel pole pealtnäha viga midagi, siis järelikult võib ka tema tossata nagu korsten. Me kõik teame, olgu üksikud näited millised tahes, et suitsetamine on tervisele kahjulik.

Samamoodi tasub teadvustada, et jooks, eriti võistlusjooks, muutub ka teatud vanusest peale ohtlikuks. Ja kahjulikuks. Ainult et me ei tea, mis vanusest alates kellele. Kuid isegi teadusajakirju lugemata on päevselge, et iga aastaga pärast umbes 40. eluaastat võistlusjooksmise tekitatav kahju tasapisi muudkui suureneb. Ja kuhjub. Kuni lööb ühel hetkel välja. Tean, millest räägin. 

2012. aastal, kui käisin Eesti ühe nüüdse tuntuma harrastussuusataja Jaanus Laidveega Moabis rattaekspeditsioonil, tegime õhtuti jooksutrenni. Ta võib teile küllap värvikalt rääkida, kuidas ta jooksis mööda Spanish Valley Drive’i minuga koos, aga selle vahega, et ma spurtisin temast sadakond meetrit ette, siis keerasin ringi, jooksin talle vastu ja temast mööda, siis keerasin taas ringi ning tulin hooga tagant ja spurtisin jälle mööda – nii korduvalt ja korduvalt. Tulemuseks oli rekordaeg Tartu jooksumaratonil, ligi kuueminutiline aja parandus võrreldes eelmise aastaga. Olin 46. Ainult et too jäi ka mu viimaseks jooksuks. Hilissügisel tuli minna dr Leho Ripsi juurde parema põlve operatsoonile.

Aga Moabis, nagu võib kinnitada Laidvee, polnud mul joostes häda midagi. 

Küsimus: kui kaua Piirimäe jalad teda veel jooksurajal edasi kannavad?

Foto 1: Pärtel Piirimäe (rohelises) 10. mail Tartu maastikumaratoni stardipaigas Tartumaa tervisespordikeskuses Elvas. Foto autor: Margus Ansu, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 2: Pärtel Piirimäe esinemas 30 mail 2023 Tartus vabade kunstide professuuri juubeliüritusel. Foto autor: Sille Annuk, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 3: Pärtel Piirimäe 10. mail Tartu maastikumaratoni finišipaigas Tartumaa tervisespordikeskuses Elvas. Foto autor: Margus Ansu, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 4: Pärtel Piirimäe lõpetamas 16. aprillil 2023 Tartus Sinilillejooksu. Foto autor: Margus Ansu, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 5: Pärtel Piirimäe 2023. aasta juulis rattaga Tartus Riia tänavalal. Foto autor: Kristjan Teedema, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 6: Priit Pullerits sõitmas mullu oktoobris Infiniti QX80 maasturiga läbi Nevada kõrbe. Foto autor: Külli Pullerits
 

6 Kommentaarid:

At 16:27, Anonymous Anonüümne said...

Muljetavaldav päev ja tulemused Pärtlilt, kuid peremehe küsimus, "kui kaua jalad teda veel jooksurajal edasi kannavad?" on väga põhjendatud.
Kiire jooksmine on kulutavamaid tegevusi üldse ja vanemad spordimehed teavad, kui pealtnäha täiesti süütust olukorrast, "lambist" võib 50+ aastates tõsine tagasilöök tulla. Ja sageli senist sporditegevust muutev. Jooksmise asemele jääb heal juhul kerge sörk, reeglina aga ratas, võimlemine, suusatamine, ujumine - liigeseid ja põlvi vähem koormavad alad.

 
At 17:25, Anonymous Anonüümne said...

Äkki pole probleem vanuses vaid odavates tossudes?

 
At 18:08, Blogger Priit Pullerits said...

Eks alati on hea süüd näha mujal ja muus, kui tunnistada, et enda konstruktsioon pole enam 20-aastase oma.
Jooksin New Balance'i tossudega, pronatsioon oli ka õige.

 
At 18:33, Anonymous Anonüümne said...

Kas NB pole mitte bränd? Nad teevad nii kalleid kui odavat kraami. Ja brändi nimi on ainult algajatele, edasijõudnud uurivad peale pronantsiooni palju olulisemaid parameetreid. Need tossud mis omasid põlve kaasuses olulist rolli on tänaseks eilne päev millest tänapäeval pole mõtet heietada.

 
At 21:18, Anonymous Anonüümne said...

Õige jutt - jooksin vanuses 40-60 5-6 korda nädalas läbi aasta (s.h. võimalikult palju maastikul ja 2-3 x orienteerumisradadel), nüüd on puusaliiges läbi ja enam joosta ei saa...

 
At 22:31, Anonymous Anonüümne said...

Ma pigem laseks mõnel doktoril sõna võtta, et paljud puusaliigesed vahetatakse välja luuhõrenemise ja paljud sportimise mõjul. Ehk siis kui puus takistab jooksmist, ei tähenda see veel põhjus tagajärg seost. Pigem on see turvavöö vastaste tüüpjutt, et näete inimene jäi õnnetuses turvavööta terveks järelikult on õige jutt see, et probleemi põhjus on turvavöödes.

 

Postita kommentaar

<< Esileht