Pullerits: Arusaamatu, mida lootsid Eesti suusatajad veredopinguga võita
Mis mõtteid eilne telesaade mus tekitas ja kinnistas, selle panin kirja siia, et anda ka laiemale publikule mõtteainet.
Millist edu nad dopinguga lootsid? Kas seda, et kohad kolmandas kümnes asenduvad kohtadega esikümnes? Aga seda ju ei juhtunud. Vähema edasimineku nimel ei oleks küll mõtet dopinguga riskida.
Kas neil endal ei tekkinud kahtlusi, kas veredoping ikkagi aitab?
Kas veredoping oli nende mõtetes ja plaanides äkki ainult esimene samm veelgi kangema dopingu poole?
Kui saaks neilgi teemadel nendega rääkida, oleks see mingigi edasiminek rohkema valgustatuse ja leppimise poole.
Foto 1: Karel Tammjärv finišeerimas Tartu maastikumaratonil tänavu 10. mail Elvas Tartumaa tervisespordikeskuses. Foto autor: Margus Ansu, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 2: Algo Kärp finišeerimas Tallinna maratonil tänavu 14. septembril. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Andreas Veerpalu (nr 56) mullu 17. veebruaril Tartu maratoni teatesõidu stardis Arula teeristis. Foto autor: Margus Ansu, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 4: Karel Tammjärv ja Eesti suusakoondise peatreener Anti Saarepuu (taamal) 28. veebruaril 2019 MM-võistluste aegsel dopinguteemalisel pressikonverentsil Seefeldi koolimajas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 14:31
kommentaare: 30
30 Kommentaarid:
Peale veredopingu oli kasutuses kasvuhormoon ja nende katteks või terviseriskide vähendamiseks mõeldud preparaadid. Tammjärv süstis ennast ise kõhtu. Nii et palett oli lai. Paraku, jah, tulemused ei tulnud järele võrreldes riskiga.
Ilma dopinguta oleks need mehed ehk veel kümmekond kohta tagapool olnud.
Umbes veerand sajandit tagasi tegid spordiarstid Mihkel Mardna ja Toomas Savi mulle intervjuus üheselt selgeks, et minu tasemega sportlasele ei ole küll mõtet dopingut anda; et dopingut on mõtet anda ja võtta siis, kui sportlasel on absoluutsest tipust vaid pisut-pisut puudu.
Kas Tammjärv, Kärp ja Veerpalu poeg olid tipule nii lähedal, et tasus dopingut võtta?
Minu arvates ei olnud.
Mihkel Mardna ka seotud. Vallandada rsk sõudmisest ja praksisest kui sellist juttu ajas. Siin ei aita mitte midagi muud. Kas politsei saaks uurida ka kõiki teisi Team haanja liikmeid?
Ei midagi väga isiklikku, aga see üks viiskümmendviiskomaüheksa on siiski nende suusameeste tulemustega vörreldes mõni tase madalam. Muidugi oli see köik kõrvaltvaadates päris keeruline ja mõttetu, aga natuke nende tulemused ju paranesid. Kes teab, kui oleks saanud veel paar aastat jätkata ehk oleks veel 10 kohta tõusnud? Köik on ainult oleksid... Tehti küll skeeme, aga lõpuks pani Kindral ikka vanakoolimehena köik märkmikku kirja.
Loodeti olla A koondises ehk palgal millele ju lisanduvad "huvikorral" päris suured võimalused lisaraha teenida. Küllap suusamehena ole peremees ka ise märganud kuidas vohab suusamüük ning mõne auguga Fischeri ehk endalegi ostnud. Müügiks ju pandi riideid jpm.varustust jne...
Paljud just seetõttu tegidgi seda ja toetajate raha muutuski rahaks mis jäi endale, tõsi...kordades väiksemana kuid siiski.
Ott
ERR-i filmiversiooniga seoses tekkisid mõned mõtted/tähelepanekud:
1.Mati oli/on tõesti kuradi KÕVA MEES, oma tegevusvaldkonnas, kui seda… poleks.
2.Uno Leisti minevikumeenutusel Mati metandrostendiooli?? kasutamisest enne EMV 50 km on kitumise maik man, see preparaat on iseenesest anaboolik, mida kasutavad pigem jõualade sportlased, mitte maratonimehed.
3.Andrus V teatavasti võitis Salt Lake Citys 15 km klassikat väga suure ülekaaluga ja medalivõitjad saadeti in corpore dopingukontrolli, kus Andrus oli puhas poiss. Aga kui isegi spekuleerida veredopinguga, siis nii suurt efekti see kindlasti ei annaks ehk ka Andrus oli kuradi KÕVA MEES, kes paraku hiljem tegi arusaamatuid lollusi (Andrease juhtum jms) ja Andruse klassikatehnika oli super.
4.Meenus veel (kui mälu ei peta?), et Soome jooksukuulsusele Lasse Virenile nt tehti ka olümpial või enne seda verevahetusi?? ja saladust sellest ei tehtud ehk protseduur oli lubatud. Teatavasti võitis Viren Montrealis kaks olümpiakulda, ühes jooksus oli ka meie Enn Sellik.
5.ERR film oli üsna hästi tehtud, kuid midagi uut seal ei näidatud. Kui spekuleerida teemal, milleks sellist filmi üldse tehti, siis minu jaoks kumab läbi ka filmitegijate endi teatav eneseupitamise/reklaami soov.
Ärme unusta ka dr Tarmo Kiudmad, kes tänapäev on üks paremaid perearste Tartus. Eesti Perearstide Selts tunnustus olemas ja puha. Saavutusvajadusega tervisesportlastele oleks sellise tohtri nõuanded puhas kuld. Usun, et dr Bernatskigi pole oma tarnekanaleid umbe ajanud, ja ma ei mõtle siinjuures tolmuimejate oma. Kuigi kaasaegsema teenuse puhul tasub vast jõusaalide poole pöörduda.
Ka pühendunud suusasemule on oluline, kui ta saab isegi Tartu maratoni 300-nda koha 200-nda koha vastu vahetada ja hiljem lõpuprotokollist vaadata, millistele tuntud kaasteelistele sai särk püksi pandud. See on kaif!
2. punkti kohta. See võis olla ka konkurendi psühholoogiline töötlemine. Lisaks suurele töörügamisele, mis mõlemad mehed kahtlemata tegid, on ühe ettevalmistus stardiks ikka parem. Või see võis olla ka kallutus teist sportlast keelatud rajale ahvatleda. UL ju mõtiskles ise ka ega MA juttu ilmse tõena võtta saa.
Njah!!! Mitmed tuntud nimed nii suusatajate kui laskesuusatajate hulgast leiab nüüdisajalgi facebookist suuski ja muud kraami pakkumas. Hind soliidne. Kas nad on need enne müüki enda raha eest välja ostnud, on "miljon dollari" küsimus?!
4. punkti kohta. Lasse Viren mitte ainult Montrealis, vaid ka 4 aastat varem Münchenis sai 2 olümpiakulda. Mõlemal olümpial nii 5000 kui 10000. Münshenis ka lisaks veel 10000 maailmarekord. Oli niivõrd kõva vend, et tema kohta pole küll kellelgi midagi kõhida. Selleaegset asjade käiku enne stardijoonele minekut võib ju spekuleerida aga neid aegu meie Andu ja Mati aegadega ei kannata võrdlust.
Need, kes tahavad, et Eesti suusatamise dopingusüsteemist enam midagi ei räägita ilma MA või AV ausa ärarääkimisjututa, pühkigu suu puhtaks. Filmide tegijad tegelevad asjaga edasi.
Juturobot ütleb, et nn veredoping keelati ROKi poolt 1980. a-l.
EPO lisati ROKi ja UCI poolt keelatud ainete nimekirja 1990.a-l, kuid efektiivsed testid said valmis alles 2000. aastal.
Pole küll spetsialist, aga usun, et peale selle, et aine kätte saada, on sama oluline see, mis moodi seda tarbida: kui suurtes doosides, millal, mida jälgida, et jama ei tekiks jne. See dopingu tarvitamine ainult tundub lihtne, suure tõenäosusega on see tegelikult parasjagu täppisteadus. Näiteks veredopinguga seoses mäletan, et profirattureid aeti omal ajal öösel üles ja kästi aktiivselt liigutada, sest muidu läks veri liiga paksuks ja siis tekkis oht südamele ja elule üleüldse - seda te ju ei taha?
Saame palju vastuseid miks seda tehti kui vähegi pädevamad kujutaksid ette mida ja miks nad teeksid...sarnases olukorras kui tahta olla valemängur.
Raha ja veelkord palju raha on kokkuvõttes vastus. Olla koondises või võita, tähendas tohutuid võimalusi toona rahas. Firmad toetasid 5-20 tuhandega ja neid oli sadades. Kõik uskusid et puhtalt sporditakse ja väita et saime ju võidud...ning mida hädaldada ei ole kohane! Eluaegne spordis avalik tegutsemise keeld ja tagasimaksed oleks õige. Täiesti pekki keerati tulevaste põlvede võimalused, sest ka neid süütuid lapsi ei usaldata nende "süütute" Andruse silmade pärast.
Onu
Vanasti ainult medalimehed dope said, siis jäid alles kahjuks topist kaugel tšainikud, kes dopingut täis pumbates lootsid suurema leveli toetust saada. Mati oleks võinud ja minna ning asja üle anda (ja ka Veerpalu) poliitikasse näiteks nagu finantsiliselt mõtlev Smigun Vähi tegi. Kokkuvõttes kõik medalid abivahenditega aga kindlalt ka 90% kogu konkurentide nimistust oli samaväärne.
Meenub Veerpalu kunagi ütlus, et tema kavatseb suusatamisega pere ära toita. Ehk juba seegi näitab, et oldi kõigeks valmis, ka valemängudeks.
Vaat kus nüüd on läinud Alaveri teemal paugutamiseks:
https://sport.postimees.ee/8353392/vahur-kersna-suur-sinimustvalge-vale
https://sport.delfi.ee/artikkel/120414071/arvustus-delfi-ja-pealtnagija-ei-konkureeri-sest-jahivad-erinevat-alaveri
Miks nii kaua aega võttis, härrased? Pullerits tegi teist mitu korda kiiremini ja mitu korda pikema loo. Või siis suusatajate keeles rääkides, et Pullerits oli juba Tartu maratoni finišis, kui teie lühemal võitlusmaal osalemiseks alles varustust otsisite.
Mehed, kelle käes on ohjad? Kes veab Eesti puhastumist dopingusuusatamisest?
Mina ei nõustu,et Alaveri asi on psüühiline probleem. Tegu on lihtsalt kalgi,südametunnistuseta ja väärikuseta suliga,retsidivistiga keda vanglad täis. Empaatiat pole. See,et mehed ei tunnista aastakümneid on pigem nõrkus. Vanglamentaliteet mida kahjuks on suudetud levitada ja ma karda,et ka laskesuusatmisse. Veerpalu võsud seal, Alvar Tiisleri järsk kire kaotus kommenteerimise vastu, Raido Ränkel oli kui team Haanja mees aastaid... Kõik see lehkab nii rõvedalt,et tallide kapitaalne puhastus aitab vaid. Kurat kuidas Rootslased saavad teha nii,et neid pole aastaid kahtlustatud isegi mitte astmarohtude tarvitamises? Miks pärast Veerpalu esimest sisse lendamist ei tehtud kannapööret ja ei hakatud Rootsi treeningteadust tooma ostma ja selle asemel avalikuselt Algo ja Aivari poolt pommitud raha veredopingusse pandi.. Minul on mikse ka väga palju ja miks põlvkondade vahetusega kah ei saa pätimentaliteeti välja juurida?
Natuke kõrvaline küsimus: soovitage palun dopingu-teemasid puudutavaid eestikeelseid raamatuid. Väga hästi sobivad sportlaste elulood. Tahaks teismelisele pojale lugemiseks soovitada. Tänud!
Kas keeegi oskab viidata mõnda intervjuud, Youtube videot vms, kus mõni praegune Eesti koondise suusatataja, laskesuusataja või kahevõistleja räägib dopingust - mida sellest arvab jne? Mitte Alaver ja co-ga seonduvalt, vaid praeguses ajas.
Palju maratoni aeg ka endal on? Ja 100 km jooksu?
to 8:15
"Lasse Viren" , autor Mauno Saari. Raamatu teine pool käsitleb põhjalikult veredopingu protseduuride läbiviimist. Selline puhtalt demagoogiline võte et kui sellest palju ja avalikult rääkida siis jääb lugejale mulje et midagi polnud.
Suur teadaanne!!! Kuulake kõik!!!! Siin blogis tohivad sõna võtta ainult need, kes sportlikes saavutustes edestavad AV-d ja MA-d.
Sain ühe tuntud arsti ja spordimehe kõne, kus püstitas küsimuse, kas Veerpalu ikka teadis, mis tal sees on või võib olla, sest kui ta teadnuks, siis võinuks ta ju mitte näole anda ehk jääda pikaks trenniks metsa, saanuks kirja ainult missed calli ja midagi poleks juhtunud. See, et ta end kätte andis, viitab helistanu sõnul variandile, et tal ei olnud aimugi, et organismis võib olla midagi keelatut.
Toda saatuslikku proovivõtmist tasuks tõesti meenutada. Peensusteni. Kes võttis? Kes algatas? Ja kui võimalik, siis ka motivatsioon, kas rutiinne või erakorraline.
Kristjan Pihl küsis Kristjan Pordilt küsimuse:
"Aga Eesti Antidopingu Agentuur, mida teie ka esindate – kui need dopinguskandaalid lahvatasid, tekkis küsimus, et oodake, mingisugused FIS-i poolt saadetud proovivõtjad tabavad õige hetke, aga mida meie enda dopinguinimesed tegid, magasid aastaid maha, kui meie härrad patustasid?
Tahangi sinna jõuda, et mõlemat pidi on need mitte absoluutsed tõendid. Aga klassikaline küsimus, kas see on võimalik – kui me puht teoreetiliselt hakkame modelleerima seda mänguolukorda ja vaatame, kui palju vahele jäädakse, mis on vahelejäämise hind, kui kaua on mõni sportlane olnud suhteliselt stabiilselt edukas, siis pelgalt teadusliku analüüsi põhjal, mänguteoreetilise arvutuse alusel võib öelda, et tippsport on puhas ja selline tippsport on täiesti võimalik ning dopingu kasutamine ei anna alati sugugi eeliseid. See võib tihtipeale tekitada hoopis kehvema positsiooni. Nii et doping ei ole mingisugune imekäsitlus.
Meie maailmas on kujunenud nii, et peamiselt räägitakse ainult vahelejääjatest, me ei räägi üldse nendest, kes on puhtalt pääsenud, sest seda infot isikuandmete kaitse tõttu ei levitata.
Kuid kui me tajuksime, kui suur erinevus see on, siis see ei garanteeriks sajaprotsendilist puhtust, aga toome lihtsa loogika – kui on kaks sportlast ja mõlemad võistlejad, siis on mõlemal võimalus võita ning siis üks otsustab kasutada keelatud aineid ehk rikkuda reegleid, teine otsustab sedasama ning endiselt on mõlemal võimalus võita, aga mõlemale on tulnud juurde oluliselt suuremad kulud ja vahelejäämise risk ja siis nad ütlevad, et oot, ärme mõlemad tee seda, see on mõlemale odavam. See on tõesti optimum, Pareto-efektiivne tasakaalupunkt. Neid on selgelt tekkinud ning meil on spordialasid, kus dopingu kasutamine väga mõttekas üldse polegi, ta vaid lisab kulusid ning naeruvääristab tegijaid.
Nii et võib minna täiesti kindla peale, kui väita, et tippspordis on puhtus olemas. Kuid seal, kus on puhtus, eksisteerib ka mustus, seda ikka satub sinna. Pigem küsimus on, kumb hetkel domineerib. Me ei saa lihtsalt öelda, et tippsport on absoluutselt puhas, aga tippsport on pigem puhtam, kui et seal on ebaausaid inimesi."
https://www.err.ee/1609836501/kristjan-port-kaubamaja-peaks-hakkama-lasteosakonda-koomale-tombama
Esiteks, kas pole märkimisväärne küsimusest kõrvale hiilimine mehelt, kes oskab küsimustele vastata nii sisuliselt kui sõnastuselt oivaliselt? Hullem kui Reinsalu.
Niisiis algatas tolle proovi võtmise FIS, Pihli küsimusest võiks järeldada, et proovi võtsid antidopingu spetsialistid väljaspoolt Eestit, siis Wada ametiisikud ilmselt? Siit küsimus, kas tolle proovi võtmine oli täielikult Eesti spordiorganisatsioone umbusaldades läbi viidud? Mis võis olla selle põhjuseks?
Võib-olla üllatati AVd. Info ei liikunud "vana turvalist rada", ja võib-olla oli plaan-B läbi mõtlemata, kui MA ei olnud just mingil põhjusel sportlasele kättesaadav.
Kui AV ei teadnud, et ta on kasvuhormooni "täis", siis aastaid hiljem teades murdus ja hakkas trotsist või mingist muust ajendist seda pojale soovitama? Väheusutav.
Minu saavutused on paraujumises 2EMV kulda Keit Jaanimägi ees kes lõpuks jõudis EMile välja. 2004 50 krooli ja 2006 50m selili. Edasise nurjas tervis. Väga raske füüsilise puudega rekord alla 50 sekundi kroolisprindis..Olen naisterhavas ka. Elan Tartus ja nimi Kristiina. Mulle on oluline,et organiseeritud kuritegevus Eesti spordist kaoks. Olen 38aastane nüüd.
Suur tänu! See on mul vanast ajast olemas, suure osa sama sarja biograafiatest lugesin ise teismelisena läbi, aga seda praegu ei meenugi.
Kindral oli parem film nähes nüüd mõlemad. Kindral läks süvitsi ja lõpuni põnevalt analüütiline. Pead võtab raputama ja kohati vesi tuli silma et miks ometi küll aetakse asja hullemaks ja kahjustatakse vaikimisega kõiki tulevasi atleete. Lõpu osas. OK tegite pätti aga see,et pärast valetatakse edasi,vassitakse,varjatakse pooli asju edasi ajab,valetatakse pressikonverentsil edasi 2019 ajab enim ahastusse. Ma ju tahaks,et tuleks uued treenerid(Rehemaa jorsi asemel) ja tipud nagu Rootsis ka vastupidavusaladel ja võidaksime jälle FIS lumehelbekesi(tiitlivõistluste medal) aga no nii käitudes ei saagi mainet korda ja Rootsi legaalsele oskusteabele ligi. Mujal valdkondades osad pätid murduvad ja kultuur areneb inimnäolisemaks. Max Hauke kinnitas ja seletas kuidas tema Kasvuhormooni kasutas samuti mida ta pealtnägijas ei teinud.. Pealtnägija oli ilustav teos ja ainuke tugevam trump saksakeelsed politsei ülekuulamise protokollid ja tehniline kirjeldus dopsi panemisest. Ma ise olen paraujuja olnud ja ükskord pidin diureetikumi võtma neeruhaige vanaema kapist kuna ei osanud midagi enam teha 30 ülekiloga ja arstid midagi ei leidnud tavaliste analüüsidega.(Hiljem siiski spetsiifilise gülkoositestiga leiti prediabeet ja sellest tingitud munasarja puudulikkus ja progesterooni puudus). Ma ei võistelnud siis ja muud midagi hingel pole. Kiudmad nägin korra elus ja sihuke arrogant ja mitte süvenev rumal arst,et 5 minutiga jutt lõppes ja nuttes läksin koju leidmata lahendust hädale. See oli enne Veerpalu sisse lendamist 2011..Kristiina tartust.
Postita kommentaar
<< Esileht