Pullerits: Kas EOK on eksinud teelt ja leiutab endale mugavaid asendustegevusi?
See ei näi enam oluline. EOK näib olevat muundunud-moondunud liikumisharrastusega tegelevaks ühenduseks. (Vt allpool meil, mis saabus eelmisel nädalal mulle ja mille said ilmselt ka paljud teised.) Kas sellist EOK-d on meile vaja?
Liikumisharrastusega tegelemine on kergema vastupanu teed minek. Selleks ei ole tegelikult vaja midagi erilist ega rasket teha. Spordiväljakuid rajatakse niikuinii, alates padeliplatsidest kuni jalgpallihallideni. Kergliiklusteid tehakse juurde, rattaga liiklemine on linnades eelisarendatav, nii et autojuhid juba kannatavad. Koolides on kehalise kasvatuse tunnid, spordiklubisid on igasuguseid. Ajakirjandus kubiseb liikumist propageerivatest materjalidest, sotsiaalmeedia samuti. Liikumisüritusi toimub igale maitsele, orienteerumisest triatlonini.
Aga mida teeb EOK? Lõi 2022. aasta sügisel kõrgepalgalise ja suurte kuludega üksuse.
Siin on mulle ja küllap paljudele teistele saadetud SA-se Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus majandusaasta aruande kokkuvõte. Kolleeg Ville Arike lahkas seda ka Postimehe küljel.
Töötajaid kuus, aga 2024 taandatuna täistööajale neli.
Nõukogus viis inimest (sh Tiit Pekk, kes saab ka EOKst asepresidendi palka). Nõukogule makstud 2024. aastal 94 490 ehk keskmiselt 1575 eurot kuus inimese kohta.
Mis eesmärgil? Mis on selle nõukogu roll või vastutus?
Lisaks ostetud tegev- või kõrgema juhtkonnaga seotud isikute käest 2024. aastal teenuseid 26 305 euro eest.
Tulud ettevõtlusest 69 000 eurot. Ja kulud: seminarid, ajakirjad, kommunikatsioon, uuringud, pilootprojekt jms kokku 889 000 eurot, kontori- ja transpordikulud 86 000 eurot.
Butiik saab riigi toetust 1,14 miljonit eurot, millest enamus kulutatakse ära tööjõukuludeks ja nõukogu liikmetele maksmiseks, seminaride korraldamiseks ja ajakirja välja andmiseks, mingiteks uuringuteks ja pilootprojektideks?
Kui suur on kasutegur sellest Eesti spordile? Suurimaid rahvaspordiüritusi korraldavad niikuinii erategijad.
Foto 1: Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid EOK strateegia tutvustamisel tänavu 2. mail Tallinnas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 2: EOK president Kersti Kaljulaid (paremal) tänavu 9. veebruaril Otepääl kahevõistluse MK-etapil. Kes on pildil vasakul? Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Foto 3: EOK president Kersti Kaljulaid õnnitleb tänavu 20. juunil Tallinnas vehklemise Euroopa meistrivõistlustel epees hõbemedali võitnud Katrina Lehist. Foto autor: Rasmus Rebase, Postimees/Scanpix
Foto 4: EOK president Kersti Kaljulaid (esiplaanil) EOK sponsorüritusel tänavu 20. juunil Tallinnas. Pildil taamal (vasakult) Alexela nõukogu liige Heiti Hääl, epeevehkleja Katrina Lehis ja tema treener Nikolai Novosjolov. Foto autor: Rasmus Rebase, Postimees/Scanpix
Foto 5: EOK president Kersti Kaljulaid tänavu 1. veebruaril Tallinnas Tondiraba jäähallis iluuisutamise Euroopa meistrivõistluste meeste vabakava paremate autasustamise eel. Foto autor: Madis Veltman, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 10:00
kommentaare: 18
18 Kommentaarid:
Sisukas, loogiline ja vajalik arutelu olulisel teemal. Kiidame!
Liikumisharrastus on vundament mis väldib paksu persega inimliigi vohamist Maarjamaal. Jah, seda on vaja. Tippsport on 100% meelelahutus. Selleks on eraettevõtjad kes seda rahastavad. Me ei taha laskuda Saksa DV tasemele kus tselluliidi persede asemel olid tailihastes persed. Vastuse oma küsimuste kohta tippspordi loomusest ja kas seda on ikka vaja, leiad siit https://sport.delfi.ee/artikkel/120410048/mati-alaveri-elu-ja-voitlus-dopingumaailmas-sel-nadalal-jouab-kinolinale-dokumentaalfilm-kindral .
Olümpial ju kogu tippsport realiseerub. Teie loogika järgi tuleks EOK reorganiseerida selle Kompetentsikeskuse rakukeseks. Liikumisharrastus ei ole ka mingi vundament. Füüsiliselt andekad jõuavad spordi juurde ja osad nendest avalduvad tippudena hoolimata sellest, kui paks ja lai see vundament parasjagu on.
Kahju, et Arike on kergema vastupanu teed läinud ja kasutanud PP allikaid. Tuleb ikka ise allikate võrgustik luua. Öelge, mida Jõud tänapäev teeb? Teevad sauna, kus maasportlastega õlut võtta?
Nüüd aga Kriiskist (Isamaa Tartu juhatus): PP allika nõrka taset näitab nt järeldus, kui spordiühingu eelarve on ülejäägis, siis ei osata seda kasutada??
Noolest: Nool tegi treenerina märkimisväärselt nõrga etteaste MMil. Kui sul on selline talent kätte antud, siis nii nõrka tulemust ei tohiks teha nagu Noole juhendamisel juhtus. Noole kogemused oleksid pidanud maksma. Millal minna Aasiasse - mitte liiga hilja ega liiga vara. Sealt abi ei tulnud, ega Vanninen siis seda tea. Mentaalselt ei olnud Saga valmis, teulest ja veest läbi käinud mees (meenutame veelkord Sidney olümpia kettaheidet) ei suutnud vajalikku fooni luua. Seetõttu ma arvangi, et Noole mölisemised on MMi ebaedu varjutamiseks mõeldud. Spordiajakirjanikud peaksid teravalt küsima, miks ebaõnnestusid?
Veider huvi, mis see eestlaste asi on kuidas põhjanaabrid toimetavad. MM pole treenerite spartakiaad.
Kulla mees, muidugi on meie asi. Iga Soome laskesuusataja edu korral tuuakse isegi lumelaudade nühkijatest eestlased välja, kes panustasid edusse. Tiislerid ja Ader teavad iga Maarjamaa meest, kes kuskil suusaboksis edukihte laovad.
Nool on meie treenerite tipmine kiht. Andetute, nagu Lillemetsa juhendamine oli Noolele ajaraisk, väga andeka Saga Vannisega altminek on ka haibi lõpp - ta muutub selliseks kui Kriisk.
Suur lugu ja veel suurem dokk Kindralist. Tartu linnamaratonil tubli tulemuse teinud Tammjärve asjatundlik ja progressiivne suhtumine:
"Tammjärv tundis ka huvi, kuidas täpselt peaks ta manustama ravimit, mis mõeldud naistele, kellel on teatud hormoonide puuduse tõttu rasestumisraskused, kuid mis meeskasutajate puhul stimuleerib ka testosterooni tootmist munandites. Ning kas seda ravimit saaks jagada ka Andreas Veerpaluga.
Dopinguarst õpetas, et kogu ravimit sisaldav vedelik tuleks segada kokku pulbriampullis ja soovitas kogu kraami kolm-neli korda nädalas neli nädalat järjest õla deltalihasesse süstida.
Ka Tammjärve pakutud variandi rasestumisraskustes naiste ravimi jagamiseks kiitis Schmidt heaks. „See on ideaalne. See on õige viis jagada!!!“ tunnustas ta kliendi intitsiatiivi. „Sa võid samuti jagada veel teise süstlasse, kui te soovite jagada rohkem kui kahele inimesele…“"
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120410059/raakimata-lugu-alaver-organiseeris-veerpalu-kaitsetiimi-appi-ka-dopinguga-porunud-poltoraninile
Veel üks film tulemas - "Pealtnägija" dokumentaal valgustab Mati Alaveri avalikku ja varjatud poolt.
https://eeter.err.ee/1609829334/pealtnagija-dokumentaal-valgustab-mati-alaveri-avalikku-ja-varjatud-poolt
Nüüd soovitus Postimehe grupile ja eelkõige PP-le. Nende 2 filmiga kistakse aeglaselt juba kinni kasvav haav Eesti au ja uhkus - Eesti suusatamine - jälle lahti. PM, eriti PP peaks lisama erineva vaate, rohkem empaatilisemat käsitlust rängalt eksijatesse. See ei tohiks tehniliselt ja ka sisult keeruline olla. Kuulge, Mati Karlovitš pole ohmu, vastupidi, vaga võimekas ja arukas. Kas te arvate, et rahvusvahelise dopingustruktuuri tähtsaks lüliks saab muidumees, alatu ja ahne? Ei, siit peegeldub vastu ju vähemalt toonane olustik, st kõik panevad dopsi, vahele jäävad vähesed, kellel taustajõud nõrgavõitu. Teiseks, siit paistab ka see, et dopingu panemine on küllalt ohutu ka perspektiivis. Kas AV soovitaks oma pojale meetodeid, mis on sellise riskiastmega, et need välistada? Need asjad on vähemalt Tammjärve-sugustele ju kindlalt ja selgelt ära seletatud.
Heavteema aga Mati on omad vitsad juba saanud, kahju, et ta jälle uue sahmaka saab. Tegelikult on ta ju kangelane kes viis Eesti Norra mängumaale ja näitas mis sisu meil on. Oli põhjust uhke olla. Ja tegelikult oleme Matile tänaseni väga tänulikud tehtu eest. Elu on selline. Ukrainas valatakse ka verd ja see pull ei lõppe. Lihtsalt elus ongi nii, et tuleb tegutseda ja mitte halada. Halamine on eitedele.
Nõus. Vähemalt olime tipus, kuigi jäime vahele. Ja millise vaimustuse see Eesti ühiskonnale tõi! AV imeilusast ja võimekast klassikasammust kõnelesid kõik poisiraiskadest memmedeni välja. Kõik jagasid, kuidas peab suusatama. Rahvamaratonidel pandi täiega, et naabrimehest parem olla, konkurents oli kõva ja Pullerits oli rajal. Ilma Matita seda poleks olnud, see on fakt - suur tõus ja põrmu vajumine. Aga mitte tasapaks! Pigem jätaks uue materdamisringi tõesti ära.
Meestel on olnud aastaid, et kõik rahulikult ära rääkida.
Inimesed mõistavad ja elu läheb edasi.
Paraku on valitud vaikimise ja vältimise tee.
Mida siin ikka rääkida. Karistused on kantud. Krimimaailmas peetakse lobamokki kitsedeks, see on sitt variant edasise karjääri huvides. Praegu on nad auväärsed, kõik kummardavad nende ees. Nende probleem on, et suusatamine ei huvita maailmas sisuliselt kedagi, jagatakse kommiraha, see ei tekita isegi Hollywoodis huvi ja keegi ei maks normaalset pappi hea stsenaariumi eest. Asi on ikkagi rahanumbris.
Tahtsin selle "aja peale jooksmiste ja spordipäevade" kohta öelda. 90ndatel kooliajal mind keka absoluuuuuutselt ei huvitanud. Olin nõrk, ei jaksanud, kohal käisin, st sain oma kolme kätte. Kunagi tööealisena tekkis vaikselt spordihuvi, ratas, jooks, maratonid, orienteerumine. Praegu takkajärgi mõistan, et see oli just see keka tundide ülesehitus, mis ilmselt huvi ei tekitanudm ja pigem põlgust. St oli nõme kohustus, ei midagi motiveerivat. Aga praegu - täitsa keskmine harrastaja, kes naudib liigutamist, 10 km 40 min on PP jaoks muidugi lahja, aga tulemuste vaatest üle keskmise, ja ma käi(si)n ikka aega jooksmas, mitte kohta. Maraton ka närune 3:15. Ööpäevaga rogainil 100 km tuleb ära kenasti. Aga ma naudin seda! Hea et keka ikka eluaegset stressi ei tekitanud.
Peitmine ja mööda nurgataguseid hiilimine on kordades hullem kui sirge seljaga tõe välja ütlemine.
Väga õigesti viitate Alaveri ja tema meeskonna mõjule PP kaudu kogu Eesti rahvasuusatamisele. Mis te arvate, kas PP oleks hakanud nii innuga suusatama, kui poleks olnud Alaveri ja tema mehi? Kõik sealt ju alguse saigi. Kes on seda blogi lugenud, siis need on seda arenguloogikat selgelt näinud. Ja kui PP sai juba kõvemaks, siis heitis ta väljakutse teistele ning Eesti rahvamaratonise keskseks küsimuseks sai, kas sa suudad PPd võita või saad tema käest tappa. Sajad mehepojad pongestasid selle nimel, et PP-le rajal silma jääda ja teenida siinse blogide reportaažides äramärkimine.
Ma vaatasin ka eile seda PN lõiku. Sealt jääb mulje, et olid ainult eestlased ja paar austerlast, kes dopsi panid, aga kõik teised on puhtad poisid. Lõpetage naivism! Alaver oli maailmamastaabiga mees, kes teadis küllaltki hästi, mis igal pool toimub ja kuidas edu saavutatakse. Ta teadis kindla peale, et kõik mängivad piiri peal ja nii tuli tal ka selles mängus kaasa lüüa. Aga häda on selles, et kui teistel suurtel riikidel on selleks terved tiimid ja teadlaste armeed, siis meie mehed pidid ise põlve otsas või suvasakslastega jahmerdama. Nii on selge, et mingil hetkel kukud sisse.
Seega, mis ma öelda tahan: PN värk on masohiistlik enese taaspeksmine, kuid tegelikult peaks vaatama asju ajastu kontekstis. Häd on selles, et seda konteksti keegi täpselt ei tea, Teab ehk Alaver, aga me ei tea, miks ta ei räägi. Ju sellepärast, et tal pole ka dokumentaalseid tõendeid edastada. Aga ta teeks õigesti, kui kaaluks nüüd, kui on soodne hetk, veidigi avada seda tausta ja maailma, kus tal tuli nullindatel maailma tippudega mitte ainult konkureerida, vaid neid ka edestada.
Priit, kus kohas Tartu linnas need autojuhid kannatavad? Kas nt kuskil lõpeb sõidutee suvalises kohas nagu "eelisarendatavad rattateed"?
Igasugu kergliikujad sõidavad nii pohhuistlikult, et sul peavad autojuhina olema silmad nagu mingil linnul, et näed korraga ette, külgedele ja taha, et mõni sulle auto alla ei söösta - isegi kui sa süüdi ei ole ja süüdi ei jää, siis keegi ju ei taha, et keegi lõpetaks tema auto rataste alla. Linna rattaliikluses on kohati valitsemas wild wild west mentaliteet.
Vaadates Priidu rattasõitude videoid Tartust ja selle ümbrusest, mida ta ise siin blogis on jaganud, sulandub ta üsna hästi pohhuistidest kergliikujate kampa.
Postita kommentaar
<< Esileht