Pullerits: Kuidas korraldada elu meeldejäävaim seiklus?
Mida te ootate? Arvate, et head asjad tulevad teieni iseenesest?
Iseenesest võisid need tulla Jaanus Laidveele, kellele millalgi 2012. aasta algul helistasin ja küsisin, kas ta ei taha tulla minuga kaasa Ameerikasse rattaga seiklema. Tuli välja, et tahtis küll. Pidas kodus läbirääkimised ja nii läksimegi (fotol ülal paremal ja all vasakul).
Ma ei tea, mis moodi sattus sinna Pärtel Piirimäe, aga siiamaani on tal näoraamatus profiilipildiks see, mil taustal Moabi lähedal liivakivikalju serval kõrguv Utah’ sümbol Delicate Arch, seesama, mis on ka minu Ameerika-teemalise raamatu esikaanel.Aga nüüd on sinnakanti alanud juba suurem liikumine. Suvel käis seal autokaravaniga seiklemas strateegilise kommunikatsiooni vallas tegutsev Andreas Kaju, kes on edukalt võtnud mult üle paljude Ameerika asjade kommenteerimise, ning sügisel liikus seal pikemat aega ringi Eesti parimaid ajakirjanikke, Eesti Ekspressi toimetaja Tarmo Vahter. Mõned teletegijad, nagu Margna & Jõekalda ning Madis Aesma oma seltskonnaga, aga ka Andrei Zevakin ja onu Raiu on käinud Lääne- ja Edela-Ameerikat nuusutamas.Nuusutamas tõepoolest, sest mitte keegi neist ei ole söandanud sealkandis tungida nii sügavuti, nagu mina (fotol paremal; Postimees avaldas sel teemal täna isegi üle pooleteise külje materjali, mis, muide, sai alguse siit blogist). Enamasti on piirdutud linnade, asfalteeritud teede ja rahvusparkidega. Aga palju, palju põnevamaks läheb siis, kui lahkuda linnadest, keerata asfaldilt metsikutele teedele ning suunduda kohtadesse, mida paljud turistikaardid ei näitagi. Siin saate oma silmaga näha seda, mida Eesti telesaated ei näita ja kuhu muidu tuntud tegelased ei satu (fotol vasakul). Sisuliselt on tegemist sügisese Wild Wild Westi ekspeditsiooni kronoloogilise videopäevikuga, mida aga erinevalt telesaadetest ei risusta sisutühi lollitamine ja enese eksponeerimine. Ühtlasi saate siit kasulikke vihjeid, kuhu minna, kui tahate elus mugavustsoonist välja pääseda ja kogeda midagi erakordset.
Little Finlandi haruldased punased ja kollased kiviskupltuurid Nevadas
Toadstoolid ehk seenekujulised kivimoodustised
Wire Passi pilukanjon ja Buckskin Gulchi pikk kanjon
Edmaier’s Secreti kummalised kivikõrgendikud
White Rocksi valged mitmekülgsed kiviseinad
New Wave’i lainelised liivakiviväljad
White Pocketi raskesti ligipääsetav müstiline kivimaailm
Chesleri pargi matkarada Canyonlandsi rahvuspargi Needlesi piirkonnas
Morning Glory hiiglaslik looduslik kaar Moabi lähedal Negro Billi kanjoni tagaotsas
Maasturikujuline Jeep Arch Colorado jõe lähedal
Veega täidetud Mary Jane’i kanjon
San Rafaeli inimtühja kõrgendiku sügav kanjon
Little Wild Horse’i raskesti läbipääsetav pilukanjon
Moonscape Overlook ehk Kuu-maastik
Long Dong Silveri obelisk ja Swing Arm City motolinnak
Teekond läbi Utah’ ja Nevada kõrbe Las Vegasesse
Kas pole hämmastav, kui palju ühe reisi jooksul käia, kogeda ja näha jõuab?
Fotod 1 ja 2: Jaanus Laidvee 2012. aasta aprillis Utah's Moabi lähedal sealsetel liivakivist radadel. Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 3: Priit Pullerits mullu oktoobris Moabi lähedal Jeep Archi ehk Maasturikaare all. Foto autor: Külli Pullerits
Foto 4: Priit Pullerits mullu oktoobris Arizona põhjaosas White Pocketi piirkonnas. Foto autor: Külli Pullerits
6 Kommentaarid:
mida teeb koer kui tal midagi teha ei ole?
😂👍🐕
Järvela arvas, et Hein kasutas Werderi 2 mängu "ideaalselt ära". Heinal tuli võrgust välja võtta 4 palli, nüüd rahvuskoondise eest seistes lisaks 3 palli. Kolme mängu peale 7 palli! Jah, võttis ära mõned nn üks-üks olukorrad, penalti. See ongi Heina ainus pääs mudast ülesse poole, ainult, neid väravahte, kes 11-meetri karistuslööke tõrjuvad, on oi kui palju. Nullimäng nõrga võistkonna St Pauli vastu (eelmine aasta, kui meistriliigase tõusti, võideldi peamiselt nõrgemasse liigasse uuesti langemise vastu), kus keskpärane Mets pingil istub, oli hea, kuid ei enamat, rääkimata millestki, mida ideaalseks nimetada. Pullerits peab Järvelaga tõsiselt rääkima. Neid rubriike, kus PMis muinasjutte puhutakse, on olemas küll.
Järvelaga pole midagi rääkida, tema on usklik, teda ei muuda. Tema jaoks on ka Lesotho 4s vutliiga liiga suurem kui võhmameeste jaoks Tartu maraton. Kui üldse kellegagi rääkida, siis sellega, kes Järvela palkas, ilmselt siis Hõbemäega, äkki see aitab.
Järvela on muinasjutuvestja luti otsas, temaga ei ole pointi asja ajada.
Hõbemäega pole samuti mõtet rääkida, ta loogika pole enam kiita. Euroopa raudteeprojekti mõju oskas meediajuht hinnata niimoodi, et raudtee ehitus toob Eestisse hulgaliselt Hiina ehitajaid. Ehitajatega tulevad kaasa terved perekonnad. On oht, et hiinlased ei lahkugi Rail Baltica valmimise järel. Eesti elanikkond saab paraja litaka kaugete võõrastega. Puhas Keskpäevatunni analüütika.
Postita kommentaar
<< Esileht