Pullerits: Miks laskesuusatamise kommentaatorite riietus väärib suurt tähelepanu?
Ajakirjandus on see, millega olen kogu elu tegelenud. Kui 1990. aasta sügissemestril New Yorgis Columbia ülikooli ajakirjanduskoolis õppisin, keskendus seal reedeti üks aine just ajakirjanduseetikale. See oli oluline aine, sest sel teemal kursust viis läbi ajakirjanduskooli dekaan. Sealt peale harjus sisse näha ajakirjandust ka läbi eetiliste kategooriate. Tartu Ülikooli ajakirjandusõppes siis sellist ainet programmis ei olnud.
Eelmises sissekandes ütlesin, et ei saa kirjutada ERRi edastatud infost seoses laskesuusatamise kommentaatorite teleklipiga, sest esitasin küsimused Postimehe ajakirjanikuna. Nüüd panin saadu põhjal Postimehele loo kokku – see on siin.
Mõni võib öelda, et mis ma tühjast tüli teen. Teen sellepärast, et kui ajakirjandus valvab ühiskonna teiste valdkondade järele, siis kes valvab ajakirjanduse enda järele. Seda esiteks. Teiseks, kui ka väiksena näivatele eksimustele mitte reageerida, annab see eksimuse sooritanuile juurde julgust veelgi suuremaid eksisamme teha. Ehk teisisõnu: pidurit tuleb vajutada siis, kui ees paistab kiilasjää oht, mitte siis, kui oled suure kiirusega juba kiilasjääle kihutanud – siis on tulemuseks õnnetus.
Foto: ERRi laskesuusatamise kommentaatorid teleklipis ETV ekraanil. Kuvatõmmis ETV ekraanilt, selle tegi Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 13:00
kommentaare: 8
8 Kommentaarid:
Loodetavasti ilmub see ka paberlehes, eraldi maksta lugemise eest ei näe mõtet.
Olen blogipidajaga enamasti nõus olnud, aga see teemapüstitus pole mitte kuskilt otsast asjakohane. Soome televisioonis on Yle ajakirjanikud tihti oma suusaliidu või olümpiakomitee antud vormis, jalgpalli- ja korvpallistuudioid täidavad Euroopa rahvustelevisioonides oma maa fännisärkides tegelased. Näiteid on ilmselt veel ja mitte vähe. Mõistame nad kõik hukka?
Räägime parem ikka sellest, et kas ja kes peaks millises mahus millist ala kajastama ja kui palju see kellelegi (eelkõige maksumaksjale) maksma läheb. Mitte sellest, mis kellelgi seljas on.
Puhas kius. Paluks edaspidi enam mitte selliseid artikleid treida. Aitäh!
Kas see, kui välisajakirjanikud (igaks juhuks täpsustan üle, kas ikka teete neid näiteid tuues vahet Yle koosseisulistel ajakirjanikel ja Yle palgatud kommentaatoritel, nagu on nt ERRi palgatud Ader ja Kulbin?) lähevad eetikareeglitega vastuollu, õigustab seda, et Eesti ajakirjanikud võivad sama teha? Minu meelest mitte. Sest kui venelased tapavad võõral maal teise riigi elanikke, kas see tähendab, et meie võime ka minna nt Lesothosse kedagi tapma?
Väike märkus ainult – sinu toodud näide tapmisega on selle teema jaoks liiga äärmuslik. Rahvusvahelisi näiteid ei tooda siin õigustusena, vaid lihtsalt kontekstina, et spordiülekannetes tõlgendatakse visuaalset neutraalsust erinevalt.
See ei tee kellelegi ette heidet, pigem aitab arutelu rahulikult raamida.
Eesmärk on ju kõigil sama – et ERR teeks tasemel ja usaldusväärset spordikajastust.
Jah, nõus, näide on äärmuslik, kuid see ei võta maha ega tühista mu väidet, et see, kuidas käitub keegi välismaal, ei saa olla õigustus sellele, kuidas käituvad ajakirjanikud Eestis.
Kuna paistate olema teemat välistelemeedias jälginud, siis küsin üle, kas teete oma argumentatsioonis vahet Yle koosseisulistel ajakirjanikel ja Yle palgatud kommentaatoritel. Ajakirjanduseetika reeglid kehtivad ajakirjanikele, ma ei ole kindel - see on võimaliku arutelu koht, ent ärme siia praeguses faasis laskume -, et need kehtivad samal määral ka neile, kes ei ole ERRi või Yle koosseisulised töötajad, kuigi arvan, et kui ERR keelaks oma ajakirjanikel rahvusmeeskonna vormi kandmise tööl, siis oleks mõistlik, et ta paluks ka palgatud kommentaatoreil tulla reportaaži tegema neutraalsemas riietuses või vähemasti riietuses, mis ei ole kajastatavate sportlaste (sh välismaalased) vormiga äravahetamiseni sarnane või suisa sama.
International Biathlon Union (IBU) maksab, kui olen õigesti aru saanud, kinni ERR´ile laskesuusatamise ülekanded. Parandage, kui eksin. Võibolla liigub see raha läbi Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (ELSF). Tavaolukorras telejaamad ostavad õigused spordivõistlustlustele ülekandeid näidata. Laskesuusatamise puhul on vastupidi, makstakse peale, iseasi kas kaetakse kõik kulud või osaliselt. See selgitab ka seda, et miks ERR sellises suures mahus laskesuustamist kajastab, mis tava turuolukorras ilmselt nii ei oleks.
Jääme riietuse juurde. Riietus on telekanalites alati sponsoreeritud teema. Neid riideid saate osta õla alla pannud poodidest ja poekettidest. See on nagu filmis. Product placement. Kuivõrd minnes moomoo lehele ei ole seal kirjas, et see on laskesuusatajate riietus vaid lihtsalt suusariietus. Lihtsalt üks firma annab oma tavaari kasutada. ei mingit müstikat. Kogu tele ja filmimeedia toimetab nii. Sellel pole midagi pistmist erapoolikusega, vaid tegu on samastumise, toetamise ja muude sõbralike eufeismidega. Sport ei ole ajakirjandus, see on meeleleahutus zanr.
Miks te hiilite vastusest kõrvale? Algatuseks esinete väga jõulise väitega, et kõik teevad nii, sh Soomes. Järeldan, et ju te olete seda näinud või teil on selle kohta koguni tõendeid. Kui küsin täpsustuseks üle, kas eristate ikka ajakirjanikke mittekoosseisulistest töötajatest, mis teie tõstatatud teemaaspekti puhul on ääretult oluline, siis jätate sellele sujuvalt vastamata. Nagu Rivo Saarna mu küsimustele (vt PMi lugu).
Ma täiesti aktsepteerin teie vastust, et te ei tea seda, te ei oska vahet teha. Ma ei hakka teid sellepärast halvustama. Selles küsimuses tuleb aga olla väga täpne.
Postita kommentaar
<< Esileht