Pullerits: Miks laskesuusatamise kommentaatorite riietus väärib suurt tähelepanu?
Ajakirjandus on see, millega olen kogu elu tegelenud. Kui 1990. aasta sügissemestril New Yorgis Columbia ülikooli ajakirjanduskoolis õppisin, keskendus seal reedeti üks aine just ajakirjanduseetikale. See oli oluline aine, sest sel teemal kursust viis läbi ajakirjanduskooli dekaan. Sealt peale harjus sisse näha ajakirjandust ka läbi eetiliste kategooriate. Tartu Ülikooli ajakirjandusõppes siis sellist ainet programmis ei olnud.
Eelmises sissekandes ütlesin, et ei saa kirjutada ERRi edastatud infost seoses laskesuusatamise kommentaatorite teleklipiga, sest esitasin küsimused Postimehe ajakirjanikuna. Nüüd panin saadu põhjal Postimehele loo kokku – see on siin.
Mõni võib öelda, et mis ma tühjast tüli teen. Teen sellepärast, et kui ajakirjandus valvab ühiskonna teiste valdkondade järele, siis kes valvab ajakirjanduse enda järele. Seda esiteks. Teiseks, kui ka väiksena näivatele eksimustele mitte reageerida, annab see eksimuse sooritanuile juurde julgust veelgi suuremaid eksisamme teha. Ehk teisisõnu: pidurit tuleb vajutada siis, kui ees paistab kiilasjää oht, mitte siis, kui oled suure kiirusega juba kiilasjääle kihutanud – siis on tulemuseks õnnetus.
Foto: ERRi laskesuusatamise kommentaatorid teleklipis ETV ekraanil. Kuvatõmmis ETV ekraanilt, selle tegi Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 13:00
kommentaare: 36
36 Kommentaarid:
Loodetavasti ilmub see ka paberlehes, eraldi maksta lugemise eest ei näe mõtet.
Olen blogipidajaga enamasti nõus olnud, aga see teemapüstitus pole mitte kuskilt otsast asjakohane. Soome televisioonis on Yle ajakirjanikud tihti oma suusaliidu või olümpiakomitee antud vormis, jalgpalli- ja korvpallistuudioid täidavad Euroopa rahvustelevisioonides oma maa fännisärkides tegelased. Näiteid on ilmselt veel ja mitte vähe. Mõistame nad kõik hukka?
Räägime parem ikka sellest, et kas ja kes peaks millises mahus millist ala kajastama ja kui palju see kellelegi (eelkõige maksumaksjale) maksma läheb. Mitte sellest, mis kellelgi seljas on.
Puhas kius. Paluks edaspidi enam mitte selliseid artikleid treida. Aitäh!
Kas see, kui välisajakirjanikud (igaks juhuks täpsustan üle, kas ikka teete neid näiteid tuues vahet Yle koosseisulistel ajakirjanikel ja Yle palgatud kommentaatoritel, nagu on nt ERRi palgatud Ader ja Kulbin?) lähevad eetikareeglitega vastuollu, õigustab seda, et Eesti ajakirjanikud võivad sama teha? Minu meelest mitte. Sest kui venelased tapavad võõral maal teise riigi elanikke, kas see tähendab, et meie võime ka minna nt Lesothosse kedagi tapma?
Väike märkus ainult – sinu toodud näide tapmisega on selle teema jaoks liiga äärmuslik. Rahvusvahelisi näiteid ei tooda siin õigustusena, vaid lihtsalt kontekstina, et spordiülekannetes tõlgendatakse visuaalset neutraalsust erinevalt.
See ei tee kellelegi ette heidet, pigem aitab arutelu rahulikult raamida.
Eesmärk on ju kõigil sama – et ERR teeks tasemel ja usaldusväärset spordikajastust.
Jah, nõus, näide on äärmuslik, kuid see ei võta maha ega tühista mu väidet, et see, kuidas käitub keegi välismaal, ei saa olla õigustus sellele, kuidas käituvad ajakirjanikud Eestis.
Kuna paistate olema teemat välistelemeedias jälginud, siis küsin üle, kas teete oma argumentatsioonis vahet Yle koosseisulistel ajakirjanikel ja Yle palgatud kommentaatoritel. Ajakirjanduseetika reeglid kehtivad ajakirjanikele, ma ei ole kindel - see on võimaliku arutelu koht, ent ärme siia praeguses faasis laskume -, et need kehtivad samal määral ka neile, kes ei ole ERRi või Yle koosseisulised töötajad, kuigi arvan, et kui ERR keelaks oma ajakirjanikel rahvusmeeskonna vormi kandmise tööl, siis oleks mõistlik, et ta paluks ka palgatud kommentaatoreil tulla reportaaži tegema neutraalsemas riietuses või vähemasti riietuses, mis ei ole kajastatavate sportlaste (sh välismaalased) vormiga äravahetamiseni sarnane või suisa sama.
International Biathlon Union (IBU) maksab, kui olen õigesti aru saanud, kinni ERR´ile laskesuusatamise ülekanded. Parandage, kui eksin. Võibolla liigub see raha läbi Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (ELSF). Tavaolukorras telejaamad ostavad õigused spordivõistlustlustele ülekandeid näidata. Laskesuusatamise puhul on vastupidi, makstakse peale, iseasi kas kaetakse kõik kulud või osaliselt. See selgitab ka seda, et miks ERR sellises suures mahus laskesuustamist kajastab, mis tava turuolukorras ilmselt nii ei oleks.
Jääme riietuse juurde. Riietus on telekanalites alati sponsoreeritud teema. Neid riideid saate osta õla alla pannud poodidest ja poekettidest. See on nagu filmis. Product placement. Kuivõrd minnes moomoo lehele ei ole seal kirjas, et see on laskesuusatajate riietus vaid lihtsalt suusariietus. Lihtsalt üks firma annab oma tavaari kasutada. ei mingit müstikat. Kogu tele ja filmimeedia toimetab nii. Sellel pole midagi pistmist erapoolikusega, vaid tegu on samastumise, toetamise ja muude sõbralike eufeismidega. Sport ei ole ajakirjandus, see on meeleleahutus zanr.
Miks te hiilite vastusest kõrvale? Algatuseks esinete väga jõulise väitega, et kõik teevad nii, sh Soomes. Järeldan, et ju te olete seda näinud või teil on selle kohta koguni tõendeid. Kui küsin täpsustuseks üle, kas eristate ikka ajakirjanikke mittekoosseisulistest töötajatest, mis teie tõstatatud teemaaspekti puhul on ääretult oluline, siis jätate sellele sujuvalt vastamata. Nagu Rivo Saarna mu küsimustele (vt PMi lugu).
Ma täiesti aktsepteerin teie vastust, et te ei tea seda, te ei oska vahet teha. Ma ei hakka teid sellepärast halvustama. Selles küsimuses tuleb aga olla väga täpne.
EBU sai ka olümpiamängude näitamise õigused tagasi 2 tsükliks, milles on taliolümpia 2026 Milano Cortina, Itaalia; suveolümpia 2028 Los Angeles, USA; taliolümpia 2030 Prantsusmaa Alpid; suveolümpia 2032 Brisbane, Austraalia. Rahvusringhäälingud Euroopas näitavad 49 territooriumil. Discovery'l on ka õigused omandatud - las muud vahivad sealt. Rõõm, et ETV profid asja taas üle võtavad. Pulleritsul on terendamas viljakas kriitikaajastu.
Priit, ma ei hiili vastusest kõrvale, lihtsalt ei pretendeeri sellele, et mul oleks Yle personali struktuur peast teada. Ma ei tea kõiki nende ametinimetusi ega lepinguvorme ja ei üritagi seda ette kujutada.
Minu point oli lihtsam: tavaline vaataja ei tee ekraanil vahet, kas inimene on koosseisuline ajakirjanik, palgatud kommentaator või endine sportlane stuudios. Tema näeb lihtsalt “kanali nägu” ja seob selle konkreetse alaga. Eetiline tundlikkus “kelle leping on milline” on pigem meie, mitte vaataja tehniline arutelu.
Selles mõttes ei toonud ma välisnäiteid kui õigustust, vaid kui märki, et spordiülekannetes tõlgendatakse visuaalset neutraalsust maailmas üsna erinevalt, ilma et see automaatselt erapooletuse kaotusena näiks.
Siit edasi on juba eriarvamuste koht, mitte teadmise ja mitteteadmise mustvalge piir.
Oleme ausad...Priidul on tõesti igati õigus ja kiitust väärib mitte ainult märkamine, vaid ka julgelt avalikkuse ette toomine!
Väga loodan, et kunagi tõmbab peremees nii Teppanite kambale kui ESL-i hämaratele tegudele samuti vee korralikult peale. Mõistan...sest sõprust on raske murda, aga võiks...
Teir
Kus Priit neid sõltumatuid spordireportereid on näinud, juhul kui omad sportlased võistlevad? Igal alal toetavad reporterid enda riigi sportlasi ja see ongi täiesti normaalne. Koondise värvides riietuse kandmine on seda samuti.
Tere! Kas saan õigesti aru, et nendel piltidel on ajakirjanik samuti eksinud (kandes Eesti Suusaliidu logoga mütsi ja võistlusvormi):
1) võistlusvorm: https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/b7a1a550-b8ce-11eb-922a-c7bedcd3f781.jpg?noup&w=2400&h=1422&ch=0.8435&cw=1&cx=0&cy=0.0009&r=16:9
2) müts: https://objektiiv.ee/app/uploads/2020/05/upl-147992224.jpg
3) müts: https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/ec130650-b7dc-11eb-97ce-57c234351013.jpg?noup&w=1200&h=711&ch=1&cw=0.9478&cx=0.0522&cy=0&r=16:9
Lp. Priit, kui ERR särgid on juba erapooletuse osas suur probleem, siis kuidas Postimehe ja ELSF koostöölepinguga on? Paluks ka seda teemat uurida ning Postimees Grupi juhtidele teravaid küsimusi esitada.
Mis eriline distants või erapooletus siin spordiajakirjanike puhul üldse jutuks on? Ajakirjanikud ei saa ju hakata välja mõtlema tulemusi – nad ei ütle ju “võitsime kulla”, kui tegelikult ei võitnud. Tulemused on faktilised ja kontrollitavad, mitte arvamuse küsimus.
Mis puutub nende riietusse? Kui spordiajakirjanikud kannaks täiesti neutraalseid valgeid rõivaid, kas tulemused või intervjuud oleksid sellest kuidagi teistsugused? Loomulikult mitte. Riietus ei mõjuta kajastuse sisu ega faktilisust.
Spordis ei ole “poolt või vastu” olemine samas mõttes nagu muudes teemades. Väikese riigina on täiesti loomulik, et elame oma sportlastele kaasa. See ei muuda ajakirjanikke vähem ausateks või professionaalseteks oma töös.
Kõik loeb lõpuks ikka see, mis rajal, väljakul või areenil ära tehakse.
Miks see nii ei ole, nagu arvate, lugege veel kord kogu lugu ja Eesti ajakirjanduseetika koodeksit ning tutvuge veebis usaldusväärseil külgedel leiduvate materjalidega ajakirjanduseetika põhimõtete kohta.
Ei ole. Sest neil piltidel kujutatud situatsioonides ei ole ma ajakirjaniku rollis, (ja teiseks, ma ei ole ka spordiajakirjanik). Ehk paralleeli tuues: võite jalgpalliajakirjanikuna nt Hiiumaale sõites panna selga Eesti jalgpallikoondise särgi, aga te ei või minna ajakirjanikuna tribüünile kajastama Eesti koondise mängu Eesti koondise särgis. Või arvate tõsimeeli, et ma ei tohi sõita Toyotaga ja suusatada Fisceri või Atomicu suuskadega?!
Kuidas ei ole ajakirjaniku rollis, kui ühel neist piltidest toimus ajakirjanike vaheline suusavõistlus? Kas on vahet, kas inimene on spordiajakirjanik või mitte (kust tuleb see definitsioon)? Minu teada sel perioodil, kui nimetatud fotod on tehtud, kajastas Priit Pullerits suusatamist.
Ei soovi väita, et ei tohi Toyotaga sõita, aga ajakirjanik on igal ajal ajakirjanik, ta ei välju oma rollist. Ajakirjanik ei saa öelda, et ta võtab spordialaliidult vastu hüve ja sel ajal pole ajakirjanik. Toon näite: kui ajakirjanik juhib alaliidu hooaja lõpetamist ja saab selle eest raha, siis ta ei saa öelda, et ta oli sel hetkel ainult õhtujuht ja esitas arve oma firma alt.
Nii et suusaliidu logoga (+ nende toonase toetaja logoga) mütsi kandmine ajal, mil ajakirjanik kajastas suusatamises toimuvat, ei ole õige. Miks mitte tunnistada oma eksimust?
Sellised suusariided, samuti Eesti koondise väga õnnestunud disainiga rattariided on ju Moomoo-st vabalt saada ja igaüks võib sinna peale tellida logod, mis hing ihaldab, minu meelest igati positiivne, kui eestlased, ka ajakirjaniukud neid kannavad.
Lp. Priit - Te rõhutate ajakirjanduseetikat kuid käitute siin ise pigem vanasõna "iga siga leiab ikka pori" põhiselt...
Kas keegi kujutaks Soome legendaarset kommentaatorit Antero "ihanaa Leijonat ihanaa" Mertarantat ette erapooletuna?
Aga legendaarset Toomas Uba Calgarys või Sydneys?
Lembitu Kuuset Torinos?
Lp. Priit -- kui teie jutt sõltub särgist, mis teil parasjagu seljas on, siis on see teie mure. Jätke aga ülejäänud huvilistele alles põnevad võistlused ja emotsionaalsed kaasaelamised reporteritelt, kes hoolivad omadest ja elavad neile kou hingest kaasa. Ning ei häbene seda ka välja näidata -- nii reportaažis kui riietuses.
Lõpetuseks 2 küsimust (Teie poolt varasemalt tõstatatud Lindigeri jms teemade valguses):
* Kas Toomas Uba oleks pidanud jääma lõpuni urgitsema, et mis seal Calgary suusahüppemäel siis ikka juhtus, et tõde päevavalgele tuua?
* Kas Tom oli oma kõitumise poolest ajakirjanik või propagandist arvestades, et Tom ja Allar Levandi olid ka eraelus head tuttavad?
Eelnevale lisaks -- Priit heitis Alvar Tiislerile ette, et viimane käis IBU kongressil Otepääd tutvustamas 2027.a. MM taotlusvoorus. Tiisler ei käinud seal ju ERR ajakirjaniku rollis, sest ajakirjanikuna töötav isik ei ole alati ajakirjaniku rollis nagu Priit nüüd ise tunnistab...
Või on see ERR ja Tiisleri juures kuidagi teisiti...???
Ega ikka ei ole küll õige et ajakirjanikud kannavad samu või sarnaseid riideid nagu hing ihaldab! Me elame aastas 2025 hetkel, kus on teatud reeglid.
Vikerraadio poisid leidsid, kuidas võiks saada Priidu ja Postimehe enda saatele tasuta reklaami tegema. Üks neist pani korvpallikoondise pusa selga ja juhtis sellele saates veel ka tähelepanu. Nüüd jääb ainult oodata, kas ja kuidas ärritaja toimib?
Eraorganisatsioonid võivad omavahel koostöölepinguid teha jne
Eesti ajakirjanduseetika koodeksist:
2.3 Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses.
Ma ju ütlesin, et selle teema mõistmine kõigis nüanssides käib enamikule üle mõistuse.
Eriline ülbus. Tüüpiline vene päti käitumine. Samas see näitab, et vennad ERRis said ikka kõvasti pihta, kui niimoodi kaagi kombel reageerima hakkasid.
Olid teised ajad, siis selliste küsimuste üle, nagu nüüd, keegi ei arutanud. Ajakirjanduseetika polnud siis eriline teema, polnud ka mingit ajakirjanduseetika koodeksit.
Nüüd oleks samasuguses olukorras lood teisiti. Allar-poisitamised ja ka meie-Andrused oleksid kohatud.
Kiidan Pulleritsu Kalevi dressipluusi jalgpallikonverentsil. Too retro disain näitab futbolistidele selgelt, mis pallimänguala on tegelikult Eestis oluline ja tugevate traditsioonidega.
Lp Priit -- mis puutuvad siia eraorganisatsioonid? Te veidi ülalpool mainiste, et Eesti ajakirjanduseetika koodeksis on kirjas, et
2.3 Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses.
Kuidas seda nüüd mõista -- kui Postimehe ajakirjanikud kirjutavad artikleid ja mittekoosseisulised vms. külalised nagu Tõnis Niinemets ning Hendrik Kalvet teevad Varupadrunit (podcasti) koostöölepingu alusel, siis nad ei ole kajastatava institutsiooni teenistuses aga kui Alvar Tiisler aitas Otepääd tutvustada, siis tema oli ikkagi ajakirjanik ja kajastatava organisatsiooni teenistuses kuigi käis IBU kongressil oma vabast ajast....
Annate siin korduvalt mõista, et teie sõnades kahtlejad ei saa millestki nii nüansirikkast kui ajakirjandus aru (ja toote võrdlusi Venemaa sõjaga) aga samas Te ei seleta ka seda. Sest teil ei ole ju seletust, Te olete end ise oma argumentidega nurka mänginud, nii selle blogi kui Postimehe kommentaaride toon on pigem teid mittemõistev.
Miks hiilid vastustest kõrvale (kasutades sinu enda sõnu)? Sel ajal, kui tehti video ja pildid, kus kannad Eesti Suusaliidu ja tema toetajate logoga mütsi, kajastasid suusatamist. Miks mitte tunnistada, et see polnud hea? Kuidas reageeriksid, kui ERRi töötajal oleks mõnd intervjuud andes või niisama ringi käies Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni logoga müts peas – kas peaksid seda õigeks või mõistaksid hukka?
Priit, parandan faktivea: tänaseni kehtiv ajakirjanduseetika koodeks võeti vastu 29.01.1998 ehk enne Andrus Veerpalu tähelendu. Nii et "meie Andrus" oli juba toona kohatu.
Tänan. Ega see meie Andrus vms, kui seda mõni kasutas, oligi vaid nonde mõne üksiku ajakirjaniku suus. Olen alati õpetanud TÜ noori ajakirjanikke ja olen ka ise järginud seda, et täiskasvanud inimetsele viidatakse perekonnanimega, mitte kunagi ainult esinimega, ning meietamine ei ole ajakirjanduses kohane.
Kalmet ja Niinemets ei ole Postimehe ajakirjanikud. Neile ajakirjanike koodeksi järgi läheneda ei saa.
Alvar Tiisler oli nimetatud ajal ajakirjanik, erri toimetuse koosseisuline liige.
See teema ongi kõrvalseisjaile keeruline, siin ei maksa teil ega blogi ja PMi anonüümikuil imestada, kui kõigist nüanssidest aru ei saada. Teisisõnu: kui tuhat inimest karjuvad arstile, et ära amputeeri haige jalga ära, mõtle, kuidas ta ühel jalal hakkama saab, siis arst ei saa kuulata tuhandet taipamatut ja see, et neid on tuhat, ei anna neile õigust, sest arst teab: kui jätta jalg amputeerimata, sureb inimene gangreeni tõttu ära.
Veel kord, lugege siin eespool mu kommentaari kl 11:11, väga tüütu on korrata ja korrata ainuüksi sellepärast, et te aru ei taha saada. Kl 11:11 on kõik kirjas.
Klassikuid tsiteerides -- Juhan Peegel: „Ajakirjanik võid sa olla, aga inimene pead olema."
Ja kust läheb siis selle eetika järgi täpne piir?
* kui Eesti koondise mängu kommenteerides ei või ajakirjanik kanda Eesti koondise särki (vt. eestpoolt), siis kas lihtsalt T-särki kirjaga "Eesti" või sinimustvalget lipsu võib kanda?
* kas Vabariigi aastapäeva või võidupüha paraadil Eesti Vabariigi presidenti intervjueerides võib ajakirjanik kanda mütsi kirjaga "Eesti"?
Juhan Peegli ütelus tähendab ka seda, et kui sa ajakirjanik ei suuda olla, sh ajakirjanduseetika reegite järgi käituda, siis loobu sellest ametist; inimesena on sul palju rohkem valiku- ja tegevusvabadust; iga ametiga kaasnevad teatud professionaalsed piirangud.
Minu vastused kahele esitatud küsimusele: jah.
Aga see ei tähenda, et mõni teine ei vastaks, et ei.
Postita kommentaar
<< Esileht