Pullerits: Miks jäävad ETV laskesuusakommentaarides faktid tagaplaanile?
Ermits oli Tartu Ülikoolis mu tudeng koroonaajal. Seetõttu teda ega teisi loengus silmast silma ei näinud. Aga nad pidid tegema iga nädal mitu tundi nõudva kodutöö; nende parandamine ja kommenteerimine võttis mul omakorda arvukalt tunde, nädalas vähemalt viis-kuus, pahatihti rohkemgi. Ma ei räägi kunagi tudengite, nende tööde ja tulemuste kohta midagi avalikult, sest õppetöös peab säilima teatav konfidentsiaalsus: see, mis ülikoolis toimub, ka ülikooli jääb. Kuid üldiseloomustuse andmine pole vast keelatud, eriti kui üliõpilane on olnud tubli ja heade tulemustega. Ermits oli. Sellega on ka üldiseloomustus antud.
Esimest korda nägin teda talv või kaks hiljem Haanjas, kui ta harjutas sealsetel radadel ja sealses tiirus.
Kuid jäägem siiski kaine mõistuse juurde ja arvestagem fakte: kolmest otsustavast tegurist – sõidukiirus, laskmise kiirus ja laskmise täpsus – olid kaks sellised, kus, kui viisakalt öelda, on veel märkimisväärset arenguruumi. Kõige suurema ettearvamatusega tegur, laskmine, õnnestus sedapuhku täielikult, aga kui sageli seda juhtub? Mullusel hooajal oli Ermitsalt lamades tabavusprotsent 71 ja püsti 86, tänavu seni vastavalt 84 ja 91. Edasiminek on, kuid hooaeg on veel noor.
Need on näitajad, mida tuleks vaadata ja analüüsida ja mis peaks ka ETV kommentaatoritel kogu aeg käepärast olema, et kommentaar oleks ikka sisuline ja asjatundlik, mitte lihtsalt rõkkav ja hurraatav.
Foto 1: Regina Ermits laupäeval Hochfilzeni MK-etapil teatesõidus. Foto autor: IMAGO/CEPix/Scanpix
Foto 2: Regina Ermits reedel Hochfilzeni MK-etapil 7,5 km sprindivõistlusel. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 3: Lisa Vittozzi (Itaalia) Hochfilzeni MK-etapil. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 4: Lisa Vittozzi eile Susan Külma kannul Hochfilzeni MK-etapil. Foto autor: AFP/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 09:53
kommentaare: 33
33 Kommentaarid:
Priit, kas Sa vahel millegi üle rõõmustad ka või otsid alati, mille üle viriseda?
Kus on siin virisemine?
Ajakirjanduse aluseks on faktid. Kõigepealt tuleb vaadata neid. Kui teile faktid ei meeldi, siis ärge süüdistage seda, kes neid vaatab ja arvestab, virisemises.
Virisemine tähendab hädaldamist ja kaeblemist. Kus te näete loos seda või teist?
Priidu suhtumise Eesti laskesuusatajatesse võtab kokku tõdemus, et kui konkurendid laskmisel eksivad, on tegemist nende ebaõnnega, kui meie omad, siis puudulike oskustega.
Iga ülekanne algab "No niiii" hüüdega. Vanasti käraka mehed alustasid viinavõtmist sellise loosungiga.
Ei, eksite. Väljendasin seda, mida olen aastaid kuulnud. Et kui konkurendid eksivad, tekib Eesti laskesuusatajatel võimalus. Sest selge on see, et kui nad lasevad ühtemoodi, kõik nulliga või kõik eksivad võrdselt kahel lasul, siis aeglasema sõidukiiruse ja aeglasema laskmise tõttu eestlased kaotavad.
Ma ei ole kusagil kunagi öelnud, et Eesti sportlaste eksimised tulevad puudulikest oskustest. Kuigi selge ju on, et kui lased konkurentidest kehvemini, siis ongi sul oskused puudulikumad. Nii et ka sel juhul, kui mulle selle väite suhu panete, ei ole midagi ju valesti.
See on vana info, et eestlased on aeglased laskjad. Ma m'letan, et kolm-neli aastat tagasi korrati seda iga teleülekande ajal, et kui suusatada ei jõua, siis peaks vähemalt laskma kiiresti.
Külm ja Ermits on kiired laskjad.
Ja mitmest distsipliinist koosnevad alad ongi sellised, et kõike võib juhtuda.
See on üks nendest asjadest, mida meie kommentaatorid tegelikult hästi teevad. Laskmisprotsendid ja kaotus suusarajal parematele käivad ikka igast ülekandest läbi. Meelde on jäänud kunagise tubli suusamehe Ränkeli püstitiiru tabavusprotsent 45...
Eks see on paratamatu, et kõik natuke kehvemad suusatajad peavad lootma, et õnnestuvad lasketiirus paremini. Nagu suusarajal kehvemad kahevõistlejad peavad lootma, et hüpe õnnestub ja teistel on tornis kehv päev. Kombineeritud alade võlu.
Võrdluseks murdmaa, kus kehv suusataja ongi lihtsalt kehv suusataja. Eesti koondis on tänavusel talvel seda seaduspära edukalt tõestanud. Või meie jooksjad, kelle tase lubab olla tiitlivõistlustele pääsu piiril. Nende lootus kõrgele kohale on oma ära teha ja loota, et konkurendid teevad valestarte. Selle tõenäosus on nii palju väiksem, kui see, et laskesuusatipud ei õnnestu mõnes tiirus.
See on see, miks laskesuusatamine põnev on. 90% juhtudest läheb nii nagu eeldada võis, eestlased "paremate sekka ei mahtunud", nagu õhtul viisakalt tõdetakse. Aga see 10% pakub rõõmu, mida sporti vaadates ootan. Näiteks murdmaad pole 10 aastat vaadanud, sest alati tuleb ohates tõdada, et seekord siis jälle nii, ja ei näe ühtegi põhjust, miks järgmisel nädalal peaks midagi teisiti olema.
Vanemat Tiislerit on lauda tülgastav kuulata. Tundub, et Ader tunneb kohati sama.
Külma puhul on teil õigus, Ermitsa puhul mitte.
Susan Külmal oli Hochfilzeni sprindis 10. laskmisaeg, kaotust kiiremale 6,1 sek, kuid vahed olid väikesed, kiiruselt 20. laskjast oli ta nobedam vaid 1,6 sekundit, 30. laskjast 4,7 sekundit.
Aga Ermits - samal võistlusel kiiruselt 55. laskja, kiireimast 14 sekundit aeglasem.
Külm oli Östersundi sprindis kiiruselt koguni 3. laskja (parimale +2,3), Ermits alles 58. (parimale +14,9).
Sattusin nädalavahetusel paari sõitu vaatama. Tore oli vaadata. Liigne kaasaelamine mulle isiklikult ei meeldi, vahel lülitan eurospordile kui seal ka sõit. Aga statistikat esitavad meie reporterid ikka pidevalt ja ausalt, sh protsente, sõiduaegasid ja ringiaegasid. Ja ilustada pole seal midagi. Nii et sellest vaatest lugu ei päde. Konkreetset ülekannet ma ei mäleta, aga üldistusena läks lugu puusse. Ja see on ka ammu kõigile selge, mis eestlaste õnnestumiseks vaja on, pole uudisväärset ka siin. Järgmine lugu paluks TV saadete top 30 analüüs laskesuusahooajal! ;)
Naiste teates oli Ermits oma vahetuses kõige kiirem laskja, kogu võistluse 9. laskja.
Iga nr ei pea jõudma eetrisse. Oluline statistika peab olema ka ekraanil selgelt näha. Muidu on demagoogiline sisutu jutt promo eesmärgil.
Miks selle ERR-i kallal võtta, kui Postimehes ilmus täna
"ANALÜÜS ⟩ Protokoll tõestab, et Eesti laskesuusatamine on leidnud uue hingamise!"
Kus öeldakse jälitussõidu kohta, et... "Kui Külm pidi jalakrampide tõttu katkestama, tegi Ermits oma karjääri parima sõidu. Ta läbis neli lasketiiru puhtalt ja tegi vägeva esituse ka suusarajal."
ETV on edusamme teinud: Külma krambitamist näidati otseülekandes, kuid seda liiga põgusalt. Okei, vähemalt oluline sündmus suusadistantsilt sai Eesti rahvale edastatud, kas uue püstolreporteri töövõit? Muidu suusatab ja suusatab, aga vaheajapunktidesse ei jõua. TT plära garaažiustest ja suitsevast korstnast on muidugi piinlik kuulata, aga mis teha, kui statistika käib üle jõu ja olulist ebaolulisest eristada ka ei oska.
Lp. Priit -- kas teeksite (enese)kriitilise kokkuvõtte kergejõustiku ja eriti Mehis Viru teemal? Kuidas juhtus, et nii treener kui ta ohvrist õpilane kauaaegse ja kogenud ajakirjaniku ära lollitasid ja ilmselgelt väära info Teie artiklite kaudu avalikkuse ette tõid? Mida võiksid ja peaksid nii lugejad kui tudengid sellest loost õppima? Kuidas juhtus, et eri allikaid omav ja fakte oluliseks pidav ajakirjanik lihtlabaselt ära lollitati?
Jah, tõesti oleks ääretult hariv lugeda Priidu analüüsi. Kuidas ikkagi meie ajakirjanduse tipp lasi ennast ära petta?
Priit -- võtke heaks või pange pahaks aga pea kõik teie artiklid ja arvamusavaldused laskesuusatamise teemadel on selgelt negativistliku tooniga. Küll on reporteritel vale särk, küll nad räägivad liiga palju, küll nad räägivad liiga vähe, küll on sportlastel midagi häda jne. jne. jne.
Fakte on igasuguseid, Teie toote neid esile peamiselt negatiivses kastmes. Ma nimetaks seda otsesõnu vingumiseks, mitte virisemiseks.
Võiks vahest ka millegi üle rõõmustada ja asju positiivse poole pealt vaadata. Aga eks te ise tea, nagu üks teine laia kajastust saanud ERR Pealtnägija lugu rääkis, siis juhtub ka kogenutel, keegi meist, sh. ka teie, pole eksimatud...
Ajakirjanduses ei peaks, ei tohiks kasutada autoripoolseid hinnanguid. Et "tegi vägeva esituse ka suusarajal" - tõsi, kerkis 16 kohta ettepoole, aga tänu millele? Tänu puhtale laskmisele. Kas 27. sõiduaeg 60 osaleja seas on ikka vägev esitus? Minu arvates mitte. Hüva, oletame, et ta sõitis parema sõidukoha, kui eelmisel hooajal keskmiselt - no siis öelgemgi nii, las faktid kõnelevad. Show, don't tell ehk näita faktidega, mitte ära jutusta oma nägemust on see, mida mulle õpetati Columbia ülikooli ajakirjanduskoolis juba aastal 1990 ja mida olen sellest saadik alati ka ülikoolis edasi andnud ja rõhutanud.
Veel kord, kokkuvõtteks: ajakirjanik näidaku seda, mida ta edastab, faktidega, mitte ärgu andku omapoolseid tõlgendusi ja hinnanguid, mis on ebatäpsed, eksitavad ja meelevaldsed ning varjavad tõsiasju. Journalism 101!
Arvan, et 90% lugejatest sooviks sama teada.
Kas spordireportaaži tegemisele kehtivad samad nõuded nagu uurivale ajakirjanduse artiklile? Minu meelest mitte. Spordireportaaži eesmärgiks on vahendada võistlust ja emotsiooni. Ja spordis loeb vaid tulemus, kõik muud andmed ja numbrid on statistika. Kui sportlane teeb hea tulemuse, siis väärib ta kiitust, mitte pole vaja hakata vigisema, et miks ta nii aeglaselt laskis või suusatas.
Lp. Priit -- ma ei ole Columbia ülikooli ajakirjanduskoolis käinud, küll aga lõpetanud kodumaise insenerikooli. Üks oluline teadmine, mille insenerikoolist kaasa sain, on see, et faktid on olulised kuid fakte ei tohi kunagi kontekstist välja võtta ning meelevaldselt tõlgendada. Pahatihti ajakirjandus just seda viimast teeb -- kas siis sihilikult või lihtsalt ajakirjaniku teadmatuse tõttu.
Seega -- just konteksti arvestavad hinnangud on olulised, kuivad faktid ei ei anna kunagi olukorrast täit ülevaadet.
Mõtteharjutuseks -- Mart Kevin Põlluste läbis Tartu Maratoni 2021.a. talvel võitjana ajaga 3:03:12. 2022. aastal läbis ta sama raja ajaga 2:47:01 ja sai 52. koha.
Ajad ja kohad on faktid, protokollis kirjas. Fakt on ka see,et suusakiirus paranes aastaga ca 10% aga koht läks oluliselt kehvemaks. Mida nüüd siit ilma konteksti (tausta) teadmata järeldada saab? Kas seda, et sportlane arenes aastaga oluliselt kuna aeg paranes märgatavalt? Või seda, et sportlane jäi aastaga oluliselt kehvemaks kuna esikohalt langeti esisaja teise poolde? Või mõlemat? Või mitte kumbagi?
Lp 10:42 - ma ei võrrelnud uuriva ajakirjanduse artiklit spordireportaažiga, vaid analüüsiga - ja analüüs on ratsionaalne asi, analüüs saab tugineda ainult faktidele. Kui faktid on paigas, siis võib analüüsis teha järelduse. Antud analüüsis on hinnanguline väide, aga pole fakte, mis seda kinnitaks.
Lp 11:01 - ajate segamini konteksti ja hinnangud. See, mida eespool kritiseerisin, oli hinnang ilma fakte arvestamata. Teie räägite kontekstist, mis on hoopis teine asi. Konteksti arvestamine on loomulikult vajalik. Seda näiteks olen ka teinud, võrrelnud tulemusi ikka ühe etapi raames, nt Hochfilzenis, mitte nii, et vaatan ühe sportlase tulemust võistluselt kohas y ja teise sportlase tulemust kohast x.
Lp Priit -- aastaid analüütikuna töötanud inimesena ma väidan, et analüüs on FAKTIDELE TUGINEV HINNANG. Ja sellesPostimehe analüüsis on piisavalt fakte, mis hinnangut toetavad.
btw -- hinnangu aluseks on alati ka kontekst. 11:01 näites võrreldi sama sportlase tulemusi samal rajal toimunud võistluste raames. Seal ei tehtud järelusi ega antud hinnanguid vaid jäeti õhku küsimus,et millise hinnangu peaks nendest faktidest tegema.
Võib vast suure summa peale kihla vedada või üsna kanget mürki võtta, et seda teemat Priit järjekindlalt ignoreerib.
Lihtsam on ERR-i, laskesuusatamise ja jalgpalli teemadel suht sisutühja vahtu üles lüüa...
Eilses Postimehes ilmus analüüs: "Protokoll tõestab, et Eesti laskesuusatamine on leidnud uue hingamise!"
Analüüsi tulemust rõhutab hüüumärk. Millest see kõneleb blogipostituse juurpõhjus(t)e valguses?
Päev varem ilmus samas lehes KUUS "uudist" laskesuusatamise kohta. Tulemustest neis eri juttu küll ei olnud.
Tark on olla vakka, nagu on õpetanud Eesti dopingusuusatamise juhtum, aga ka sellest vändatud dokid - lolliks saavad end teha ikka need, kes näitlevad siirust nagu näiteks Olle.
Teiseks, klient ennast süüdi ei tunnistanud, seega kõik on treeneri vaatest moraalne, küll mõningate eksimustega. Kes ei eksiks? Kui karistus katseajaga kantud, saab siirduda vanemate neidude - naiste alates 25 a treeneriks.
Jah, hea Priit, miks haugud, ok, paneme viisakasse vormi - tegeled maailmaparandamisega, võõra meediamaja ukse taga? Oma kodumajas tööpõld lai, anna tuld! Või saa tööandjalt lisatasu, et ERR-i ja tema inimesi järjekindlalt mustata???
Äkki tuleks põhjust otsida siit: https://sport.postimees.ee/2799128/priit-pullerits-kandideerin-erri-sporditoimetuse-juhatajaks
Palun tooge näide, kus ma olen ERRi ja tema inimesi mustanud!
Seda ekslikku oletust olen siin blogis juba korduvalt kummutanud. Otsige varasemast, ma ei hakka ennast kordama sellepärast, kui mõni ei viitsi lugeda.
25 on vanemale mehele ka suurepärane tase, nurisemiseks põhjust ei ole. Sellised aga vaevalt enam treeneri kutsepaberist hoolivad. Omal peaks mõistus peas olema. Siin tekib uus oht, et kui treener juba 70 kandis ja heal järjel siis hakkavad naised ise külge kleepima. Vanemaid treenereid peab miski seadusepügalaga selliste amatsoonide eest ka kaitsma. Mida vanemaks inimene saab, seda kergemini ta igasuguste kulukate ahvatlustega kaasa läheb. Täna on juba ärivalemiks saanud üleealiste paljaks koorimine.
Kas Solovjoviga võrdlemine oli mõeldud kiitmiseks?
Priit lootis, et saab rôômustada kui tema lemmiktreener Mehis Viru oleks ôigeks môistetud. Aga kahjuks kaine môistus vôitis ja noori tüdrukuid nilliv mees môisteti süüdi. Kahjuks pole Priidule mune, et Virud ette vôtta.
Postita kommentaar
<< Esileht