EOK presidendi Kersti Kaljulaiu
pühapäevaõhtuses teleintervjuus Aet Süvarile (fotol vasakul) oli tajuda, et ta ei pruugi edaspidi olla Tõnis Sildaru parimaks treeneriks valimise takistamisel enam nii jäik.
Ma isegi arvan, et
ta ei pruugi Sildaru parimaks treeneriks valimist suuta takistada.
Eilses usutluses küsis Süvari iseenesest õigeid asju, aga tegi liigsest aupaklikkusest tüüpilise algaja vea. Andis initsiatiivi täiega käest. Kaljulaiu (fotol paremal) vastus esimesele küsimusele kestis 3.36 ehk ligi poole kogu intervjuu ajast (7.34). Samuti oleks Süvari pidanud olema enesekindlam, näiteks teise küsimuse luges ta paberilt maha – mida „Esimese stuudio” „poisid” ei tee nii nähtavalt mitte kunagi, kuigi nende usutlused on palju pikemad ja keerulisematel teemadel –, samal ajal kätega vehkides ning lõpetades selle kolme sõnaga „no kuidas vastate”, et saada küsijale ilmselt valus asi kiirelt kaelast ära. Kaljulaiu vastus sellele kestis kaks minutit, ta kasutas vastamiseks mobiiliekraani, vuristas ette mingeid arve, mille jälgimine ja millest arusaamine on suulises intervjuus väga keeruline, ning lõpus ei unustanud ta tänamast ja reklaamimast Škoda elektriautosid. Oma viimases küsimuses tegi Süvari aupaklikkusest teise vea, milleks on vastajale takka kiitmine, kui ta lausus Kaljulaiule, et „teie visioon on hea ja EOK liigub õiges suunas”.
Selle usutluse peale sain sõnumi Eesti spordis tituleeritud mehelt, kes ütles, et Kaljulaiu intervjuu ERRis oli Eesti spordikogukonna mõnitamine ning enda asjatundmatust demonstreeris ta, kui ülistas Toomas Tõnise spordikoolitust, näidates sellega, et tema „arusaamine treenerite koolitusest ja kvalifikatsioonist on olematu”. Ta väitis, et selgitused, mida Kaljulaid telefonist ette luges, olid valelikud.
Selleks et sisuliselt selles diskussioonis kaasa lüüa, peab olema asjatundja, mida ma ei ole, küll aga olen ajakirjanikuna õppinud märkama märke ja mis kõige tähtsam, olemasolevate faktide pinnalt iseseisvalt mõtlema. Ja mõte viis mind seekord sinnani, et EOK-l läheb väga raskeks takistada Tõnis Sildaru valimist aasta treeneriks. Ja isegi kui EOK püüab seda takistada, siis tekitab see suure skandaali ning seab EOK avalikkuses valusa löögi alla. Ilmselt seda ongi EOK hakanud ise ka tajuma, sest mille muuga seletada Kaljulaiu suust kõlanud leebuvaid sõnu treenerite kvalifikatsiooni teemal.
Nagu teada, selgub aasta treener ja selguvad ka aasta sportlased kolme liidetava summas. Need liidetavad annavad spordialaliidud, spordiajakirjanikud ja rahvas. Küsimus on selles, kuidas kavatseb EOK tagada selle, et Sildaru valikusse ei pääse.
Rahvas on alati saanud EOK küljel lisada väljapakutud kandidaatidele lisaks oma kandidaadi. Siin on võimalus, et paljud nimetavadki omaalgatuslikult parimaks treeneriks Sildaru. Küsimus on selles, kuhu saadud tulemused lähevad. Kui EOK kätte, siis saab EOK teha jõuvõtte ja kõik tulemused, kus hääli on antud Sildarule, kustutada. (Mis tekitab lisaküsimuse, kas see, kelle rahva suvaline esindaja on pannud teiseks, nihkub seejärel esimeseks, või jääb esikoht vakantseks; ja kui rahva esindaja valikus on üks kolmest Sildaru, siis tema tulemuse kustutamisel jääb ju üks hääl andmata; aga jätan selle peenmehaanika praegu vaatluse alt välja, sest see pole oluline.) Muidugi saab EOK siin kasutada ka teist jõuvõtet, et ei annagi paremate treenerite hääletusel rahvale võimalust lisada oma kandidaati, mis oleks putinlik samm – mitte lubada juhile ebameeldivate ja ohtlike kandidaatide ülesseadmist.
Kui Sildarule antud hääled lähevad kustutamisele, on EOK-l kaks võimalust. Esiteks teatada, et Sildarule antud hääled arvesse ei läinud, mis tekitab meelepaha nende hulgas, kes Sildarule hääle andsid – ja neid ei saa kindlasti olema vähe. Teiseks öelda, et Sildaru ei kogunud rahva omaalgatusliku häälte andmise korras nii palju hääli, et jõuda kolme nominendi hulka, mida kindlasti enamik ei usu ja mis tekitab veelgi suurema meelepaha, et valimised võivad olla varastatud.
Ma ei tea, kuidas valivad parimaid treenereid spordialaliidud. Ilmselt on neil ka eelvalik, kuhu EOK Sildaru ei lülita, kui ta ei ole selleks ajaks edukalt sooritanud treeneri eksamit ja saanud treenerikutset. EOK saab alaliitudele saata meeldetuletuse, et Sildaru ei ole eelvalikus sellepärast, et ta ei vasta kandidaatidele seatud nõuetele. Ma ei oska prognoosida, kuidas käituvad spordialaliidud: kas nad võtavad EOK-d kuulda ja jätavad tema poolt hääle andmata või otsustavad siiski Sildaru tänavuste tulemuste põhjal, et ta väärib nende häält. Kindlasti tekib enne spordialaliitude valiku langetamist taas avalik diskussioon, kuidas nad peaksid käituma, aga mis moodi see diskussioon spordialaliitude valikule mõjub, on praegu vara prognoosida. Kindlasti on neid alaliite, mis võtavad EOK-d kuulda, ja küllap leidub ka neid, mis EOK soovitust ja reegleid eiravad. Kui lõpuks peaks Sildaru mahtuma alaliitude hääletusel kolme parema hulka, siis mida teeb EOK? Ikkagi diskvalifitseerib Sildaru? Sellega EOK avalikkuse silmis poolehoidu ja arusaamist vaevalt võidab.
Nüüd jäävad veel üle spordiajakirjanikud, kes on sama raskesti kontrollitav kontingent, nagu rahvas. Ei usu, et EOK saab midagi spordiajakirjanikele ette kirjutada või soovitada, sest seda ajakirjanikud oma elukutsest tulenevalt ei talu. Isegi kui EOK ajakirjanikele ettekirjutusi ei tee, on raske uskuda, et ajakirjanikud võtaksid, arvestades Sildaru tänavusi saavutusi, omaks EOK hoiaku, et kuna Sildaru pole ametlikult treener, siis ta aasta parimaks kandideerida ei saa. Usun, et ajakirjanikud lähtuvad pelgalt sportlikest tulemustest. Mille alusel prognoosin, et Sildaru jõuab ajakirjanike valikus igal juhul kolme hulka. Mida EOK nüüd teeb? Kas teatab, et kustutab ajakirjanike tulemustest Sildaru tulemuse? Selle peale, ütlen otse, tõuseb ajakirjanduses kisa taevani.
Niisiis järeldus: EOK-l jääb loota, et Sildaru annab järele ja teeb enne aasta lõppu treeneri eksami ning siis saab ta lülitada ametlikult aasta parima treeneri konkursile, milles ma kahtlen, sest Sildaru jaoks on see küsimus muutunud põhimõtteliseks, millest annab tunnistust see, et ta otsustas tagastada EOK preemia ja toetused. Teine ja usutavam järeldus on see, et EOK on sunnitud muutma aasta parima treeneri valimise statuuti, vähemalt tegema sinna Sildarust lähtudes – kuid teda nimeliselt mitte mainides – mingi erandi, näiteks lubama aasta treeneriks kandideerida ka täiskasvanute rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medali võitnud sportlase juhendajal, isegi kui tal puudub treeneri ametlik kvalifikatsioon, kui selle kiidab heaks näiteks EOK sportlaskomisjon.
Muidugi jääb EOK-le võimalus mitte painduda ja jääda endale kindlaks, kuid siis võib olla kindel, et EOK-st, mis Kaljulaiu eestvedamisel on väidetavalt võidelnud spordis kiusamise vastu, saab puhtakujuline ja klassikaline kiusaja.
(Kolleeg, kui oli lugenud Postimehes mu tänast lugu, tegi ettepaneku, et Kaljulaid võiks aasta lõpus parimate sportlaste pidulikule austamisüritusele minna pusaga, mille rinnal on tekst "Kelly on vaba".)
Fotod 1 ja 2: EOK president Kersti Kaljulaid (paremal) andmas pühapäevaõhtuses ETV spordisaates intervjuud Aet Süvarile. Kuvatõmmised ETV ekraanilt
Foto 3: Henry Sildaru 28. märtsil Šveitsis Silvaplanas pargisõidu MK-etapi finaalis. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 4: Henry Sildaru 29. märtsil Šveitsis Silvaplanas rennisõidu MK-etapi finaalis. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 5: Henry Sildaru 29. märtsil Šveitsis Silvaplanas MK-sarja üldvõitjana. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 6: Epeevehkleja Nelli Differti pressikonverents mullu 1. detsembril Tallinnas, paremal Kersti Kaljulaid. Foto autor: Konstantin Sednev, Postimees Grupp / Scanpix
Foto 7: EOK president Kersti Kaljulaid andmas mullu 4. novembril Tartus intervjuud Priit Pulleritsule. Foto autor: Kristjan Teedema, Tartu Postimees / Scanpix
25 Kommentaarid:
Liiga vara taolise artikliga välja tulla. Hüsteeriline kangutamine tasunuks protsessi lõppu jätta.
Pole üldse oluline, kas Sildaru teeb eksami ja saab aasta treeneriks või mitte.
Juba fakt, et keskealine mees tahab sotsiaalmeedias esineda oma tütre ehk noore naisena ning nõuab selleks politsei toetust, teeb ta koomiliseks.
Ning ütleb midagi patoloogilise enesekesksuse kohta.
See mees ei tea, mida tähendab olla isa või lapsevanem. See mees näeb ainult iseennast.
Samas kasutab osavalt ära PR trikke ja ajakirjanike soovmõtlemist.
Laidi Kalju väide et nüüd on loodud kõigile nendele noortele olümpiaaladel)kes varem ei saanud toetatud justkui meede on puha väär!
Kui laps on 5-15 aastane ja nt.iluuisutaja, siis ikka ju piirang et alla 16 a ei saa mingitki toetust. Kas keegi sai aru et siiski saab ja teab öelda kellepoile pöörduda noorsportlasega?
Neir
Pöördu oma lõpmatu joraga sõõruka poole.
https://www.instagram.com/p/DWWM0XZDqIy/?utm_source=ig_embed
Kas Pullerits oma 30 ,03.26 a artikliga teeb üleskutse eirata seadust ning ähvardab EOK dr ja K.Kaljulaidi. kui nii, siis miks on see EV s lubatav ?
Millist seadust, kui küsida tohib? Päris jama pole mõtet kirjutada kui asjast midagi ei jaga.
Aasta parima sportlase või treeneri valimist ei reguleeri ükski seadus. See on selline showmaiguline autasustamine -- objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata, kas suusataja on parem sportlane kui ujuja või on hoopis vehkleja või kümnevõistleja kõige parem, ei ole. Sama on treeneritega. On lihtsalt laiapõhjaline hääletamine nii rahva, ajakirjanike ja spordiliitude seas. Igaüks valib selle, kes talle enim korda on läinud lõppeval aastal. Võitja saab Kuldse Kristjani kuju ning võimaluse see Alexela kontserdimaja laval kätte saada ning ka paar sõna sealjuures öelda. Ei midagi muud.
Valimisi korraldab EOK ja on EOK enda poolt koostatud juhend selleks otstarbeks. Ning just see juhend on osutunud pehmelt öeldes eluvõõraks või ajab EOK lihtsalt kiusu.
Laste sport on eelkõige vanemate ja ka kogukonna (omavalitsuste) õlgadel.
Riik ja omavalitsused rahastavad spordiklubisid (maksavad osaliselt treenerite palga) ja peavad ülal taristut või rendivad seda. See ongi toetus, mida noored saavad. Seda toetust võiks alati rohkem olla aga see on avalik raha ja seda on täpselt nii palju kui on. Iseasi, kas omavalitsused seda alati kõige optimaalsemalt kasutavad.
Paradoksaalne on see, et Eestile viimasel ajal kõige edukamad alad -- iluuisutamine ja ujumine -- on taristu poolest ühed kalleimad.
Kui Venemaa sportlased osalevad olümpial mõistab Pullerits selle hukka. Ja õigesti teeb. Seda isegi vaatamata sellele, et enamik neist sportlastest pole kedagi noaga ähvardanud või kägistanud.
Kui Mehis Viru on jälkusi korraldas alustas hukkamõistu asemel Pullerits hoopis Viru mainepesu.
Nüüd siis on Pullerits kaasatud järgmisse mainepesu ettevõtmisse.
Kummalised valikud tunduvad.
Eraldi küsimus on, et kas aasta treeneriks võiks saada ilma treenerikutseta juhendaja. Ma arva, et võiks. Kuid see kelle abil nüüd võitlusse on tormatud, on enam kui küsitava moraalse palgega.
Põhimõtteline küsimus kogu teema juures igivana – kas eesmärk pühitseb abinõu? Kas treener, kes on oma juhendatava tulemusteni viinud võib oma juhendatavate suhtes mida iganes teha?
Aasta 2025 aasta sportlase statuut võimaldas valida aasta treeneriks ilma kutsetunnistuseta juhendajat. Link statuudile on EOK enda lehel:
https://www.eok.ee/tegevus/spordiaasta-tahed/aasta-sportlane-2025
Statuut ise:
https://media.voog.com/0000/0041/2571/files/2025%20SAT%20statuut%20%C3%95IGE%20FAIL.pdf
Vastav punkt seal:
3. Iga EOK liikmeks olev spordialaliit võib esitada samal lingil aasta treeneri kategoorias kandidaate, kes on
a) aasta sportlase või aasta võistkonna nominendi praegune või eelmine juhendaja;
b) omab kehtivat treenerikutset;
c) toonud muul moel Eesti sporti maailmakaardile
Analüüsides dokumenti ülejäänud punkte, on selge, et a ,b ja c vahel tuleb lugeda "või" (mitte "ja"). Ei ole näiteks loogiline et sportlane ja noorsportlane peavad lisaks a-le täitma ka b nõudeid.
Tõsi, treeneri kohta on lisaks loetelule a, b, ja c veel üks mõttetu lause "Aasta treeneri nominendiks saab alaliit esitada kas sportlase/võistkonna praeguse või hiljuti vahetunud eelmise treeneri." millest ma aru ei saa, mida see tähendama peaks. Sisuliselt kordab punkti "a," aga seaks nagu ajalisi piiranguid ja nimetab juhendajat millegipärast treeneriks?
Miks on EOK otsustanud muuta aasta treeneri valiku reegleid just nüüd. Miks viidatakse uutele reeglitele enne, kui uus statuut on kinnitatud ja avalikustatud?
Iga valija enda põhimõtteline küsimus on, kellele oma hääl anda.
Valiku tegemise võimaldajatel peaks aga kehtima põhimõte, et asjast mitte midagi teadjatega ei arvestata.
Vene sportlaste teema - kaotus. Ja järjest ülbemalt nad on tagasi, näiteks Paralümpial, suusatamises, uisutamises, vehklemises jne jne. Seb Coe on viimane kaitseliin.
Viru juhtum - kaotus.
Kaljulaidi tagandamine - vähemalt kampaania algus on nõrk, võib-olla on lõpp tugev.
Hea, argumenteeritud arutlus Delfis, vist PP õpilaselt? : https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120563885/noor-laskesuusataja-kersti-kaljulaid-peab-teenima-sportlast-ja-treenerit-mitte-iseennast
Mulle Kaljulaid julgus küsimusi tõstatada iseenesest meeldib, aga võib-olla asus ta juhina lihtsalt liiga kiiresti organisatsioonis reforme tegema. Pidanuks veidi kauem vaatama ja tunnetama, kuidas süsteem seesmiselt toimib, ja siis tegema vähem, aga täpsemaid muudatusi. Tegutse tegutsemata, nagu zen-budist. :)
Läksin teleka eest ära intervjuu 15 sekundil, kui kõlas: "Tere, Kersti!" See oli indikatsioon, mis määras ära, mis sellest intervjuust välja tuleb.
Huvitaval kombel pole Henry Sildaru MK võidust Suusaliidu kodulehel ühtegi uudist - https://www.suusaliit.ee/et/uudised ...
Milline on Suusaliidu seisukoht kogu selles loos? Alaliiduna on nad ju nii Henry Sildaru sportlasena kui Tõnis Sildaru (mitte?)treenerina lähetanud kõikidele senistele võistlustele. Alaliidu juht Kristjan Koll oli vähemalt oma sõnul ka Cortina olümpial Henry määrdemeheks - https://sport.postimees.ee/8420508/pm-olumpial-maardemeister-ja-suusajuht-koll-motlesin-84-korda-ule-mis-suuskadele-alla-panna.
Jah, hea tähelepanek. See familiaarsus on halb kas või seetõttu, et kaotab ära distantsi, mida on alati vaja ajakirjaniku ja kriitiliselt grillitava intervjueeritava vahele. Selle "Tere, Kerstiga" indikeeris Süvari, et võtab teda usutletavana kui head sõbrannat. Nii ei pöörduta Kaljulaiu positsioonil isiku poole, ükskõik mida keegi ka sellest positsioonist ja kaljulaiust ei arva. Inimestel enam üldse lastetuba ei ole või?...
Huvitav et siin enamus halvustavad noorte sporti ja toetust (ei pea olema rahaline!). Aga just noored on need kes tulevikus on täiskasvanutena võistlemas tuues au ja kuulsust. Siis ju kõigile jätkub emotsiooni ja kõik on tv ees...aga kui noor vajab toetust natukenegi, siis kohe on pere asi.
Viljo
Hea tähelepanek on see, et punktid a (aasta sportlase või aasta võistkonna nominendi praegune või eelmine juhendaja) ning c (toonud muul moel Eesti sporti maailmakaardile) ei saa loogika alusel korraga täidetud olla. "Muul moel" viitab sõnaselgelt sellele, et tunnustatakse miski muu tegevuse eest kui eelnevates punktdes mainitud.
Kust sa loed välja noorte spordi halvustamise?
Korduvalt on mainitud, et noorte sport on eelkõige lastevanemate toetada ja spordiklubide poolt teostada. Riik ja omavalitsused toetavad klubisid nii taristuga (spordisaalid, ujulad, staadionid, suusarajad jms) kui ka toetavad spordiklubisid rahaliselt, et treeneritele saaks palka maksta. Vähemalt osad omavalitsused panevad õla alla ka suuremate võistluste korraldamisel ja/või toetavad võistlustel osalemist kas transpordi osalise hüvitamisega vms.
Spordiklubid võivad endale leida ka sposoreid -- laste- ja noortespordis tegutsevad sponsorid siiski tavaliselt veidi teistel alustel kui tippspordis. Tippsportlane on ettevõtte jaoks "turunduskanal", lastespordi puhul toetatakse pigem omasid -- oma lapsi, oma piirkonna kooli, oma lemmikspordikulbi jne.
Selline rahastusskeem on normaalne kuna see tagab vähemalt teoorias võimalikult paljudele noortele võimaluse erinevae spordialadega tegeleda ja huvi ning eelduste korral ka edasi areneda. Jah, ilmselt mitte kõik omavalitsused ei kasuta võimalusi noortesporti toetada parimal moel aga see jääb juba riigi ja omavalitsuse juhtide isiklike väärtushinnangute ja soovide taha.
Selleks, et konkreetset noorsportlast otse toetada EOK või alaliidu poolt peab sportlase olema ette näidata miski erakorraline ja suurepärane tulemus. Sport on selles osas karm aga samas enamasti õiglane. Sõnad ei maksa, ainult tulemus maksab.
Suusaliidu lehel on sportlaste Kelly ja Henry tutvustus aastast 2016 - huvitav ja samas äärmiselt kurb lugemine 10 aastat hiljem.
Kelly: https://www.suusaliit.ee/et/fs-sportlased?person_id=100
Henry: https://www.suusaliit.ee/et/fs-sportlased?person_id=119
Mulle esitati vahepeal küsimus, miks lahkus EOKst selle kauane turundusjuht Margus Kiiver, kahtlustati suuskade risti minekut.
Uurisin ja sain teada, et:
Eelmise nädala reedel oli viimane tööpäev üheksa aastat Eesti Olümpiakomitee turundusjuhina töötanud Margus Kiiveril, kelle ametikoha koondas Eesti spordi katusorganisatsioon enda sõnul kulude kokkuhoiu nimel.
EOK peasekretär Kristo Tohver ütles, et Kiiveri lahkumine ei ole kuidagi seotud EOK ümber tekkinud pingete ja muude protsessidega, mis on viimastel nädalatel saanud ajakirjanduses ohtralt tähelepanu. Nood pinged on viinud selleni, et kaitseväe endine spordijuht Heino Märks on algatanud allkirjade kogumise kutsumaks kokku EOK erakorraline üldkoosolek, et avaldada seal umbusaldust EOK presidendile Kersti Kaljulaiule.
Tohver lausus, et Kiiveri koondamine on osa EOK kulude kärpest, mis sai kinnitatud juba mullu detsembris EOK uue aasta eelarve vastuvõtmisega ning samuti täitevkomitees.
Ka Kiiver kinnitas, et tema lahkumine on seotud turundusjuhi ametikoha koondamisega.
Eelmisel aastal lõpetas EOK lepingu EOK kommunikatsioonijuhi Tiina Sheiniga ning otsustas tema ja turundusjuhi ameti edaspidi ühendada.
Tohver avaldas – ja Kiiver kinnitas seda eraldi intervjuus –, et EOK pakkus ühendametit ka Kiiverile. Kiiver ütles sellest ära, tuues põhjenduseks, et uues ametis tuleb tegeleda liiga palju kommunikatsiooniga, kuid tema on rohkem turundusinimene.
EOK kommunikatsiooni- ja turundusjuhina alustas märtsi alguses tööd Mirjam Endla, kes vastutas varem Eesti ühe tuntuma lihabrändi Maks & Moorits arengu eest. Selle ametikoha täitmiseks korraldas EOK jaanuari algul konkursi, kus osales üle 80 kandidaadi, kellest EOK intervjueeris kümmet ja lasi noist lõppvooru kolm.
Kiiver kirjutas kümme päeva enne oma viimast tööpäeva sotsiaalmeedias, et üheksa aastat Eesti spordi katusorganisatsiooni turundusjuhina on olnud üks vinge sõit. Samas lisas ta, et jääb paari ägeda projekti kaudu edasi spordi, turunduse ja kommunikatsiooni kolmnurka, kuid on avatud ka uutele ja huvitavatele väljakutsetele.
Põhimõtteliselt usuvad Kaljulaiu oponendid, et treener teeb sportlase ja selleks on kõik lubatud.
Et peabki valus olema ja peabki vigastuse kiuste treenima ja üleüldse ei maksa alaealise arvamus midagi.
Oli Alaver, mis ta oli, kuid ta oli treener, kelle eesmärgiks oli, et sportlane ise suudaks end treenida ja teda polekski vaja. Nii minnakse tippu. Smigun jõudis tippu, kui isa temaga arvestama hakkas, aga enne oli vaja pidada karm jutuajamine.
Ilmselt pole juhus, et ka Viru üritati puhtaks pesta ning mõningaid süngeid lugusid pole iial käsitletud.
Sest eesmärk pühendab abinõu ja kõik on lubatud.
Spordi nimel, raha nimel.
"Oo sport, sa oled raha".
Postimehes parajalt kokkusobilik artikkel peremehe postitusega: https://sport.postimees.ee/8443979/treenerikutse-aina-korduv-taotlemine-ajab-kogenud-treenerid-marru
https://sport.postimees.ee/8443979/treenerikutse-aina-korduv-taotlemine-ajab-kogenud-treenerid-marru -- hea artikkel praeguse süsteemi kasutusest ka n.ö. tavatreenerite vaates.
Eriti markantne on koolitaja ja õppejõu ning Kultuurkapitali spordi elutööpreemia laureaadi Rene Meimeri näide -- kuna koolitus materjalid on suures osas tema koostatud ning ta ka ise koolitab kepikõnni treenereid, peaks ta treeneri kutse säilitamiseks iseenda kursusele minema.
Aga koolitused maksavad ja neid korraldava sihtasutuse juhi arvates on kõik suurepärane. Et treenerid peavad end täiendama ja seetõttu perioodiliselt kümnete ja sadade eurode eest kursuseid läbida. Kus näiteks Evelin Taltsi sõnul tegelikult pigem korratakse ühte ja sama.
Ning ka siin blogis on varasemalt juttu olnud, et kooli liikumisõpetuse tunnis õpetajal pole vaja miskit treeneri kutsetunnistust, täpselt samu asju spordiklubis tehes peab aga treener perioodiliselt kursuseid läbima ja kutsetunnistust uuendama.
Taaskord - treenerite kutsesüsteem on vajalik aga praegusel kujul ei vasta see tegelikele algsetele eesmärkidele vaid on kujunenud EOK üheks tuluallikaks ja surveabinõuks. Aga nagu näha - asjaosaliste arvates on kõik suurepärane...
sama on ju ka õpetajatel. Regulaarne täienduskoolitus on nõutud, sealjuures on koolitus sageli selline, et korratakse üle kunagi omandatut, mida kõik niikuinii teavad. Noh, vahel ka midagi wokelikku lisaks.
Uudne on juba see, kui vanadel skeemidel olnud kastikesed asendatakse ringikestega.
Postita kommentaar
<< Esileht