Pullerits: Vaadake, kuidas Eesti spordis ja EOKs käib raha teemal vee sogamine!
Kirjas sisalduva tähendus on laiem, kui ainult valeväidete ümberlükkamine. See kiri tuletas meelde, kui palju on ajakirjandusse paisatud informatsiooni, mille tõesust me ei saa kontrollida. Häda on selles, et kuulad ühte osapoolt, kes esitab oma fakte, ja siis kuulad teist osapoolt, kes esitab sama asja kohta aga hoopis teistsuguseid fakte, süüdistades, et vastaspoolel on kas valed andmed või ei saa ta asjast aru – see ei ole kokkuvõttes üldsuse informeerimine, vaid on üldsuses segaduse tekitamine.
Üks, mis segadusi tekitab, on raha. Antud juhul küsimus, kui palju seda EOK-l ikkagi on, kust ja kui palju on seda tulnud ning millele kulunud. Hoolimata avalikkuse ette paisatud andmetest on pilt nii segane, et, nagu öeldakse, siga ka ei söö.
Vaadake siis mulle edastatud kirja põhjal, kuidas käib infosõda.
Vastus Kaljulaidile: „EOK 2024. aasta eelarve võeti esindajate kogu poolt vastu 23. novembril 2023. ja vastuvõetud eelarve on tasakaalus. Seega ei saanud seda keegi ju miinusage planeerida. Nagu ma ka 17. oktoobril teile [antud kirja adressaatidele] saadetud memos kirjutasin, on EOK sponsorid rahalised toetajad ning asjadega toetajad Toyota – autod, Nike (AS Jalajälg) ja Sportland – varustus, JCDecaux – reklaampinnad. Nende panus on eelarvesse arvestatud tuluna ning projektidega ka kulusse. Seega vahetatakse majandusaasta lõppedes alles saldokinnitusi ehk saab täpselt eelarve sponsorlusreale panna reaalsed summad.”
Kaljulaid intervjuus: „Tulime oktoobris majja ning selgus, et keegi ei ole tegelikult pidanud läbirääkimisi sponsoritega, kelle lepingud on lõppemas.”
Vastus Kaljulaidile: „Pariisi olümpial rääkisid nii Urmas Sõõrumaa kui [EOK turundusjuht] Margus Kiiver, kes oli kogu aeg sponsoritega koos, esimest korda lepingu pikendamistest. Peale mänge kohtusin ise ja ka koos Margusega: 16. september AS Jalajälg, 3. oktoober Olympic Casino, 10. oktoober JCDecaux ning 16. oktoober Estravel. Nad kõik olid valmis jätkama EOK-ga, ootasid vaid valimiste järgset juhtkonda, et koostööd täpsustada. Loodan, et sellise info andis Margus ka Kristo Tohverile edasi.
Ainuke eitus tuli 16. septembril Toyotast, kelle fookus oli järgmisel perioodil paralümpiakomiteel.”
Vastus Kaljulaidile: „2023 majandusaasta aruandes on kirjas, et EOK-l oli 31.12.2023 vabasid vahendeid 1 522 653 eurot. EOK-st lahkudes [kirja koostaja räägib EOK eelmisest juhtkonnast] oli arvetel 18.10.2024 raha kokku 2 164 892 eurot. 15. oktoobri seisuga oli jooksva aasta tulude ja kulude vahe +659 147 eurot.
Meenutan, et kui me tulime EOK-sse, oli eelarve ca 5,0 miljonit ja arvete tasumiseks kasutati arvelduskrediiti. Selleks aastaks oli eelarve 15,0 miljonit ja arvel raha, et kohe sai uue hooga alustada.”
Kirja koostaja ütleb, et on õppinud mitte midagi isiklikult võtma, aga lugedes Kaljulaidi vastuseid ajakirjanikule, tekkis tal tunne, et siin on tegemist ebaõiglusega. „Kas see on tahtlik või tahtmatu, ei oska öelda,” on kirjutanud kirja koostaja. „Aga inimesed tundsid ennast puudutatuna.”
Mida siis nüüd teha, kui üks ütleb ühte ja teine teist?
Ainuvõimalik lahendus, mida välja saab pakkuda – ja millele andis omapoolse heakskiidu ka spordiga lähedalt seotud olnud Eestis tuntud finantstegelane –, on see, et EOK-s tuleb kiiremas korras teha sõltumatu audit. Alles sel juhul on lootust, et inimesed, nii üldsus kui EOK presidendi saatuse üle otsustajad, saavad usutava informatsiooni, mille pealt edasi toimetada. Seni kui auditit ei tehta, saab vee segamine takistamatult edasi kesta.
Fotod 1 ja 2: Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid mullu 2. mail Tallinnas EOK strateegia avalikustamisel. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid president Kersti Kaljulaid (keskel) ja peasekretär Kristo Tohver (vasakul) mullu 2. mail Tallinnas EOK strateegia avalikustamisel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 11:06
kommentaare: 30
30 Kommentaarid:
Kultuuriministeerium tegi 23. aastal EOKs auditi. Tulemused olid nukrad. Urmas Sõõrumaa kommenteeris KM auditit nii: ju siis ühes noores riigis ühe MTÜ juhtimine niimoodi käibki”. Otsi Priit see audit kõigepealt välja. V vähemalt sellest ajakirjanduses avaldatu. Vihje: Äripäev. Sporditindid ei pidanud märkimisväärseks KM kriitikat.Ja siis küsi Kaljulaidi pakutud detailsusega infot perioodist, mis selle auditi ja US juhtimise alla jäi.
https://www.aripaev.ee/uudised/2023/02/10/ministeerium-jattis-olumpiakomitee-seaduserikkumise-politseisse-andmata
siiski leiab ka Postimehest : https://sport.postimees.ee/7707906/eok-auditi-taustal-eesti-spordi-suuremaid-probleeme-on-administratiivne-suutlikkus
Siin on vaja ekreiidist trussiku ärimehe sõltumatut auditit.
https://www.aripaev.ee/uudised/2023/02/06/pilla-palla-elu-olumpiakomitees-rahaga-kaiakse-ringi-nagu-omaenese-kukruga
Noorte jalgpallis läks eestlaste ja venelaste vahel eile löömaks.
Vaatasin, mis treeneri tase on venelastest löömapoiste, Legioni meeskonna juhtidel:
kakelnud ja vägivallatsenud poiste treener Gleb Artjuhhov, 6. tase, vanemtreener
Legioni klubi asutaja Mihhail Artjuhhov, 7. tase, meistertreener
Igor Garmatjuk, 5. tase, treener
Ja minge vaadake selle Gramatjuki FBd, pildid nelkidega pronkssõduri ees.
Mis see siia teemasse puutub?
Asjad on rahadega halvemad kui.paistavad ja vägagi mitmed vaid peidavad nüüd saadud kasumite jälgi. Kahju et just sportlasete arvelt kõik toimub ja avalikkus arvab siiani et pole häda midagi. Näen kõrvalt kuidas noorteni ei jõua sentigi ja just nende noorteni kelles on sisu, mitte onupojapoliitikana jõudnud toetustest oma sugulastele ja lähedasteni.
Rait
Peremees teab, mis puutub, mis mitte! Unustasid vist, et oled tema blogis.
Priit, loe siis ometi neid Äripäeva ja omaenese tööandja artikleid - mis sa keerutad siin tolmu üles. Neist Äripäeva ja Postimehe artiklitest ilmneb ikka MASENDAV pilt Suklese-Sõõrumaa juhitud EOK-st: "Peasekretäri iseendaga kinnitatud tehingud, sadade tuhandete eurode jagu tegemata hankeid, lepingud spordielu siseringi rahvaga, paras ports kütusekaarte ning viis ametiautot on mõned näited maksumaksja raha kasutamisest Eesti Olümpiakomitees".
No härra Heinol ei olnud nädalavahetuse ERR-i spordisaates Tarmo Tiislerile enam midagi tarka öelda - "EOK vastas küll minu päringule, aga ma ei usu", "ma arvan" jne.
Hea soovitus on veelkord kuulata mida räägib Tõnis kogu ala, selle juhtimise, vajaduste (sh.ka teiste noorte!) kohta, et mõista üleüldse kitsaskohti. Alaga tegelejad teavad täpselt kes kuidas areneb, palju oleks vaja abi ja kas üldse abi on jõudnud vajajateni. Tean et paraku mitte...kuigi miljoneid lausa on kukrusse tekkinud.
Keir
Juba võistkonna ja klubi nimi viitab jobudele, kõrge kategooria jopskitele. Eesti sats, kui sooviks taolist nime, kirjutaks Leegion. Vene, saksa, itaalia ja teistes keeltes tuleb ühe "E"-ga hakkama saada.
Ikka Eesti leegion, relva-SSi sats.
Kena õhtu jätkuks lugu Beethoveni varamust:
https://www.youtube.com/watch?v=K4QA5o-QKg8
Ja kuidas see lahendab praeguse probleemi?
Omaaegne audit ilmus 2023 algul. Seega oli see kõige hilisemalt 2022 andmete põhjal. See on neli aastat tagasi. Praegu on küsimus selles, mis oli EOK rahaline seis 2024, kui Sõõrumaa andis EOK juhtimise üle Kaljulaiule, ja mis oli mullune seis võrreldes 2024ga ja mis on tänavune seis võrreldes kahe eelmise aastaga ehk millist tööd on teinud EOK praegused juhid.
See, et eelmises EOK juhtkonnas oli raha kasutamise probleeme, on piisavalt hästi dokumenteeritud. See ei ütle aga mitte midagi praeguse seisu kohta.
Liiati, mis eriti oluline, ei tehtud ju järelauditit, et selgitada, kas 2023 algul välja toodud puudused said aja jooksul kõrvaldatud.
Niisiis, veel kord: see whataboutism, et vaadake, mis eelmine juhtkond tegi, ei aita grammi võrragi praeguses olukorras selgust luua.
Ei ole whataboutism. EOK eelarve ei olnud üldse seotud raamatupidamise kontoplaanigagi, nii et 24 aasta kohta saab esitada ainult üldandmed. Vastab tõele, et see eelarve PLANEERITI tasakaalus, aga aasta lõppes 450 tuhandese miinusega. Sest laekumata jäid sponsortulud, mis olid eelarves planeeritud.
Ja kelle süü see oli, et sponsortulud jäid laekumata? Kas sponsorid, kes olid pidanud eelrääkimisi Sõõrumaa tiimiga, hüppasid alt ära, kui Kaljulaid sai võimule? Kas sellepärast?
Kui ettevõtte või organisatsiooni eelarve ei ole seotud kontoplaaniga, siis on pehmelt öeldes natuke pahasti. Eriti kui orgnisatsioon on avalik-õiguslik ja selle eelarve tuludepool koosneb avalikust rahast ning ettevõtete/eraisikute annetustest.
Seda enam on põhjust auditeerida.
btw, auditeerimine, erinevalt levinud arusaamast, ei ole miski karistuse või umbusalduse operatsioon. Audiitor ei ole prokurör.
Auditi eesmärk on anda auditeeritavast organisatsioonist sõltumatu (audiitor ei tohi olla miskil määral organisatsiooniga seotud) hinnang.
Auditeid tehakse mitmesuguseid -- finantsaudit, IT audit, turvaaudit, juhtimisaudit jne.
Vastavalt teemale hindab audiitor, kas ettevõtte tegevus on kooskõlas ettevõte siseste protsessidega (ja ka seda, kas need on olemas), kehtivate seaduste ja määrustega ja paljudes valdkondades ka heade tavadega -- näiteks raamatupidamise hea tavaga jne.
Audiitor ei karista kedagi. Auditi järeldused on ettevõttele endale sisendiks oma töö korraldamises -- veendmaks, et kõik on hästi või vastupidi, kus on vaja tööd parandada. Avalike asutuste puhul, sh. näiteks börsil noteeritud äriühingud, on auditi tulemus ka ülevaade osanikele kuidas nende varadega ümber käiakse.
Kes tellib ja kes maksab? See pole ju tasuta.
auditi tellib ja selle eest maksab iga organisatsioon ise. Eestis peavad auditi läbima kõik aktsiaseltsid ja riigiraamatupidamiskohustuslased.
OÜ-d peavad läbima igaastase auditeerimise kui neil piisavalt suur käive, piisavalt suured varad või piisavalt palju töötajaid.
See on loomulik -- sest auditi eesmärk on kinnitada, kas organisatsioon jälgib oma tegevuses reegleid ja häid tavasid. Nõue jälgida reegelid ja häid tavasid on iga organisatsiooni enese esmane kohustus, seega on igati loogiline, et
asutused ise tasuvad auditeerimise eest ja ise tellivad selle. Nagu eelpool öeldud, siis ärimaailmas täiesti igapäevane asi.
Kokkuvõtvalt -- majandusaasta aruannete auditeerimise mõte on see, et asutused ei teeks raamatupidamist "nagu jumal juhatab" ja et äriregister ei muutuks muinasjuturegistriks, kus iga ettevõtte kirjeldab end täpset nii nagu fantaasiat jätkub.
Suur tänu küllap meie kõigi nimel auditispetsialistile seda maailma avamast ja selgitamast!
Priit Pullerits -- aitäh selle artikli eest -- https://sport.postimees.ee/8456205/tonis-sildaru-treenerikutse-probleem-tungib-esile-ka-teistel-spordialadel
Kui mõttega lugeda, siis näitab see hästi, et paraku on meil hulka inimesi, kelle arvates reeglid on absoluutsed ning nende eesmärk on reegleid järgida isegi siis kui need reeglid silmnähtavalt ei tööta ja nad ka ise sellest aru saavad. Aga selle peale, et reegleid muuta, sellised inimesed ei tule. Sest reeglid on pühad ja ülimuslikud igasuguse reaalse elu ilmingu suhtes.
Mõned iseloomulikud tsitaadid:
* Meie asutusena ei saa valida, keda me treeneriks peame. Treener on spordiseaduse järgi isik, kellel on treenerikutse. Meie järgime seadusi. Kui seadus on kellegi arvates halb, siis on õigus algatada protsessid, mis viiksid seaduse muutmiseni. -- aga MEIE ISE ei hakka kunagi seadust ja reegleid muutma. Kui maailm meie reeglitega ei sobi, siis muutugu maailm, mitte reeglid!
* Meie ei saa alaliitude eest neile sobivaid õppekavasid koostada, samuti ei saa meie alale harrastajaid juurde tuua. Me oleme valmis igati kaasa mõtlema ja aitama, kuid teatud minimaalseid nõudeid peavad kõik alaliidud suutma täita, et kutseid välja anda. -- Ja kutsed on milleks? Kui alaliit, kes antud spordialaga parimal viisil kursis on, ei näe vajadust, siis üks kõrvalseisev SA juht teab kindlasti, et ON vaja -- sest nagu eelnevalt öeldud, kui teie maailm meie reeglitega ei sobi, siis muutke oma maailma!
* Eksamineerija ei pea olema targem kui eksami sooritaja. Eksamineerija küsib alaliidu poolt aktsepteeritud ja kokkulepitud küsimusi, testib kokkulepitud oskusi. Toon näite ülikoolist: kuidas tõestatakse, et ülikooli õppejõud on targem kui tudeng? Minu teada ei tõestatagi, õppejõud järgib protseduuri ja seda usaldatakse. Eksam on kokkulepitud mõõdupuuks, mis tõendab, kas tudeng on piisavalt pädev, et aine läbida. Eksamineerija suurem pädevus ei mängi rolli, kui hindamise sisu on ühiselt kokku lepitud. -- ülikoolid (PP võib ilmselt kinnitada) õpetab erialasid ja võtab vastu eksameid erialadel, mille jaoks neil on piisavalt pädevust. Eksamineerija peab aru saama, kas eksamineeritav valdab teemat või mitte. Positsioon ei asenda kogemust ja teadmisi. TÜ rektor Toomas Asser on akadeemik ja tunnustatud arst. Aga vaevu usutav, et ta oleks nõus hakkama PP tudengeid eksamineerima...
* Ma väga loodan, et keegi siiski pole sundinud Tõnis Sildarut treenerikutset tegema. Treenerikutse omandamise soov peaks tulema inimesest endast. Kui inimene ei näe selleks vajadust, siis ei pea seda tegema, kuid kui inimene soovib kutset taotleda, aga ei näe sellel kasutegurit, siis tuleb probleemidest avatult rääkida ja püüda aru saada, mida peaksime süsteemis muutma, et inimene tunneks selle vajalikkust. -- aga aasta treeneri tiitlit me ilma selle "paberita" ei väljasta! Ja just sele kutse kasutegurist tegelikult ju räägitakse. Et tulemustega tipptegijad ei näe seda. Pluss Eesti väiksusest tulevad teemad...
* kui ajakirjanduse esimesel kursusel õpib inimene, kes on saanud just Pulitzeri preemia, kas sellega peaks kaasnema automaatselt ülikoolis vähemalt magistrikraadi diplom? -- selge spinn ja demagoogia. Tõnis Sildaru puhul on küsimus mitte selles, et anda talle Henry juhendamise eest treenerikategooria vaid see, et ilma kategooriata ta ei kõlba justkui aasta treeneriks.
Selle artikli põhjal (" Eksamineerija suurem pädevus ei mängi rolli, kui hindamise sisu on ühiselt kokku lepitud.") -- avaliku halduse magistrikraadiga Jarko Koort ja ajakirjanik Priit Pullerits lähevad ülikooli tudengeid eksamineerima. Kuna pädevus ei mängi rolli, siis eksamineerivad nad meditsiinitudengeid anatoomias ja ehitustudengeid teoreetilises mehhaanikas.
Priidule ja Jarkole on ette antu leht küsimustega, mida nad tudengitelt eksamil küsivad. Vastused on ka märksõnadena ette antud samal lehel. Tuleb tudeng, loeb küsimust ja räägib pikalt kasutades erialast terminoloogiat, võõrkeeli (meditsiinis ladina keelt näiteks) jms. Suurema erialase pädevuseta Priit ja Jarko kuulavad ning noogutavad. Aru nad tudengi vastusest täpselt ei saa aga kuna kõrva järgi vähemalt osad lehel olevad märksõnad jutus kõlavad, saab tudeng eksami tehtud...
Ärge nüüd siinkohal väitke, et Priit ja Jarko anatoomias ja teoreetilises mehhaanikas üldse mingit pädevust ei oma -- usutavasti teavad nad, mis on magu ja mis on süda ja kus need inimesel asuvad -- vähemalt anatoomiateadmised on seega olemas. Ja Priit (Jarko osas pole kindel) suutis ilmselt poisikesena puu otsa ronides silma järgi päris hästi hinnata, millise oksa peale tasub astuda ja milline pigem ronija keharaskuse all murdub. Järelikult ka teoreetilise mehhaanika osas on Priidul mingi pädevus olemas.
Priit Pullerits ajakirjanikust tegevõppejõuna saab hästi aru, et eelnevalt kirjeldatud olukord on äärmiselt neruväärne, jabur ja reaalses maailmas võimatu. Aga Jarko avaliku halduse magistrina ja vastavaid koolitusi korraldava SA juhina arvab tõsimeeli, et (üli)koolides ja loendamatutes koolitusfirmades just nii asi käibki ja mitte midagi pole pildil valesti...
Suur tänu seda usutlust nii põhjalikult lugemast ja kaasa mõtlemast! See on vajalik, et see teema avalikus diskussioonis püsiks, sest kui ära vajub, läheb kõik vanaviisi edasi ja arutu süstem jätkub. Seepärast seda teemat suures ajakirjanduses jälgingi ja kajastan. Suur tänu Postimehele, kes mu hobi korras, kuid sugugi mitte ülejala ja vastutustundetult tehtud selleteemalisi asju avaldab. Üks lugu ei muuda midagi. Kaks lugu ka mitte. Võib-olla kolmandast loost alates hakkab tekkima väike nihe. Seetõttu on teemade päevakorral hoidmine ääretult vajalik, kui soovida ja loota, et midagi lõpuks ka päriselt muutuks.
Jah, 15:07, kogemus ajakirjanikuna annab päris hea pildi sellest, kuidas elus asjad käivad. Ma pole küll ühelgi alal nii suur spetsialist, et suuta asju peensusteni lahata - kuigi enne südamekirurg dr Toomas Sullingu intervjueerimist lugesin läbi tema paksu raamatu ja käisin isegi südamelõikuse teemal teaduskonverentsil, nii et tekkis kujutelm, et võiksin 1. kursuse tudengeile sellest sissejuhatava loengu pidada küll -, aga väga paljude alade erinevate inimestega kokku puutudes saab väga laiahaardelise pildi maailma asjade toimimisest, inimeste mõttelaadist ning kõigi nende osade omavahelisest seosest.
EOK-l pole mingit huvi auditit tellida. Vähemalt mitte enne kui kired on vaibunud. Keegi peaks seda kohustama EOK-l teha aga kes? Kui raha asjades segadus ja seda niigi vähe, siis milleks veel kulutada seda vähest nö kõrvalisele mittepõhitegevusele.
"selge spinn ja demagoogia" on liiga rutakas ja pahatahtlik hinnang. Võib ju igati olla, et siiralt näeb asja veidi vale nurga alt. Võiks uurida, kas vastaja järele mõeldes ei leia, et õigem analoogia oleks, kui Pulitzeri väärt artikli autor kõrvaldatakse konkursilt, kuna tal pole ajakirjanduse alal ametlikku kõrgharidust.
siisi-siiski, PP - "whataboutism" on ikkagi omal kohal. Kui vaadata eelmisi EOK presidente, siis mitte kõigil neist pole ette näidata sportlikku minevikku ega spordialast haridust. Mõni on ülekaaluline ja mõni keerutab pendlit. Mõne juhtimise ajal on olnud raha-asjades bardakk. Mõni lubas Eesti spordi maja ega suutnud seda 8 aastaga saavutada. Aga Kerstile seatud ootused on hoopis teisest mastist - miks su pintsak nii kallis on??? Miks sa pole tippsordi taustaga??? Miks sa ei tea, mis Leonovi haridus on??? (ilmselt enamik eestlastest ei tea). EOK vastab Märksi päringutele - Märks USUB, et ega see ei saa ikka õige info olla. Baruto "küll ei tea neid asju", aga ikka avaldab umbusaldust. Kiivikas ei tea üldse, mis tal omaenda alaliidus toimub, aga ka avaldab umbusaldust. Kas natuke nagu balansist väljas ei ole see "kukekarja kambakas"? Kus te kuked siis olite, kui KultMini audit räigetele rikkumistele viitas - miks te siis EOK presidenti ei umbusaldanud? Küsinud siis vähemalt tema pintsaku hindagi ...
Nii, Impulss ära vaadatud.
Trussikärimehelaadne lahmija tegi end taas korralikult täis.
Kui sisulist arvamust ei ole, siis on nõme ja lame sildistama hakata. Kui aga kirjutamata olla ei suuda hoolimata sellest, et kõrvade vahel vaid tühi koht on siis mine Delfisse, seal on piisavalt sinusuguseid kes iga jumala teema alla vaid miskit ekreiitide ja liberastide pläusti kirjutada oskavad.
Katsuks siin teemas püsida ning rääkida asja sisust.
Postita kommentaar
<< Esileht