Pullerits: Mis tekitab rattasadulas müstilisi/seletamatuid pulsi erinevusi?

EOK ja treenerite teema pole end sugugi ammendanud, kuid vahepeal tuleb endaga ka tegeleda. Ja seal ei ole asjad sugugi vähem intrigeerivad.

Nüüd on vaja kahte sorti spetsialiste. Esiteks neid, kes jagavad midagi meditsiinist, ja teiseks neid, kes tunnevad tehnoloogia hingeelu.

Sõitsin eelmise nädala lõpus üksinda maanteerattaga Tartus ja selle ümbruses. See on järgnevat silmas pidades oluline – tingimused olid kõigil päevadel samasugused. Aga näitajad – väga erinevad.

Reedel sõitsin 29,3 km ajaga 1:04.19, keskmine kiirus 27,3 km/h – aga keskmine pulsisagedus 148 (ja maksimaalne pulss koguni 175). Üüratult kõrge pulss, olgu märgitud.

Laupäeval sõitsin 28,0 km ajaga 58.42, keskmine kiirus 28,7 km/h (märgatavalt kiirem kui eelmisel päeval) – aga keskmine pulsisagedus 115 (ja maksimaalne pulss 134). Pigem isegi madal pulss, ütleks.

Pühapäeval sõitsin 27,4 km ajaga 1:00.19, keskmine kiirus 27,3 km/h (ehk täpselt sama, mis üle-eelmisel päeval) – aga keskmine pulsisagedus kõigest 103 (ja maksimaalne pulss 124). Väga madal, kas pole?

Tuletan meelde, et reedest pühapäevani olid vabad päevad ning muid kohustusi ja tööstressi ei olnud. Ent millest ikkagi nii suur pulsi erinevus? Või tuleb viga otsida Garmin Forerunner 55 spordikellast?

Sõna on spetsialistidel! (Panikööridel mitte kirjutada.)

Foto 1: Vaade Tartus piki Emajõge. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Maaülikooli tornühiselamu Tähtveres õhtuses punakas päikesekumas. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Vaksali tänava pikendus raudtee ääres. Sel 1,27 km pikkusel lõigul kuulub Priit Pullerits ajaga 1.46 Strava kõigi aegade pingereas 7. kohale. Foto autor: Priit Pullerits