Laupäev, juuni 19, 2021

Pullerits: Kas väitluses pulsikell versus enesetunne kaldub kaalukauss lõplikult enesetunde kasuks?

Ultrasportlane Rait Ratasepp (38; fotol paremal) lisab täiesti uue ja kainestava argumentatsiooni igipõlisesse debatti enesetunne versus pulsikell, kallutades seda minu pooldatud enesetunde järgimise poole.

Küllap mäletate, et eelmise kuu lõpus tuli ta välja ambitsioonika plaaniga joosta kümne päevaga 20 maratoni, kõik kiiremini kui kolme tunniga. Aga plaan jäi poole peal katki. Juba neljanda päeva esimese maratoni aeg läks tal üle kolme tunni ning sama päeva teisele maratonile kulus enam kui kolm ja pool tundi.

Kas algus oli liiga kiire? (Sel ja teistel vastupidavuskogemust puudutavatel teemadel tegin tänasesse Postimehesse põhjaliku uuriva-valgustava loo - sisukaima, mis sel teemal viimastel aastatel Eesti ajakirjanduses tehtud. Muide, Ratasepp saatis ka täna kiituse, et "väga asjalik lugu sai".) 

Tartu Ülikooli spordibioloogia kaasprofessor Jarek Mäestu (alumisel parempoolsel fotol paremal) sõnul pidanuks Ratasepp jooksma allpool oma aeroobset läve, pulsivahemikus 120–125 lööki minutis, kus valdavaks on rasvaainevahetus. Ratasepp jooksis esimese maratoni Mäestu hinnangul liiga kiiresti, ajaga 2:46, mistõttu keskmine pulss oli 147.

Mäestu sõnul on aeroobne lävi salakaval, sest selle ületamist ei tunne nii selgelt nagu anaeroobse läve ületamist, misjärel suureneb organismis kiiresti laktaadi ja muude laguainete sisaldus, jalad muutuvad tuimemaks ja hingamine sageneb.

Samas hindas Ratasepp ise esimest maratoni raskuse poolest kümne palli süsteemis kolmega ehk mõõdukaks.

Teisel maratonil (aeg 2:53) neli tundi hiljem oli Ratasepa keskmine pulss 142, tema hinnang jooksu raskusele aga seitse palli (väga raske). Mäestu seletus: taastumisaeg neli tundi kahe maratoni vahel jäi liiga lühikeseks.

Neljanda päeva maratonid (järjekorras 7. ja 8.) läbis ta juba palju aeglasemalt, ajaga 3:11 ja 3:36, ning keskmine pulsisagedus tuli samuti alla, vastavalt 129 ja 116 peale. Samas andis Ratasepp mõlemale jooksule ühesuguse hinnangu, kümnest pallist tervelt kaheksa. Mäestu sõnul on see selge märk, et kuhjunud oli väsimus ja ammenduvaid jõuvarusid ei õnnestunud taastada.

Mäestu pakutud lahendus: Ratasepp oleks pidanud alustama aeglasemalt, jooksma esimesed maratonid napilt kolme tunni alla – sedasi oleks ta püsinud aeroobse läve all, keskmise pulsinäiduga 120–125, kus ta suudab pikka aega ökonoomselt töötada.

Ratasepp oponeerib Mäestu arvamusele, öeldes, et jälgib jooksu ajal enesetunnet, mida ta on õppinud arvestama ja mis ei ole teda varem alt vedanud. Ratasepp väidab, et laboris määratud aeroobsed ja anaeroobsed läved ei lähe tegelikkusega kokku, sest näiteks mullu sügisel jooksis ta maratoni keskmise pulsiga 176 (aeg 2:30), mis tähendab, et sellist tempot pidanuks ta kannatama kõigest kümmekond minutit, kuna tema anaeroobne lävi laboritingimustes on 155.

Muudest põnevatest asjaoludest - näiteks sellest, miks tahtejõud võib osutuda kahjulikuks ja miks koormuse ja vaäsimuse akumuleerudes kehakaal hoopis kasvab, mitte ei kahane - tegin, nagu ennist ütlesin, hariva loo. Soovitan tutvuda, siis olete edaspidi siin mulle võrdväärsem arutelupartner.

Foto 1: Ultrasportlane Rait Ratasepp kümnepäevasena kavandatud katsumuse avapäeval jooksmas Tartu äärelinnas. Foto autor: Jakob Meier
Foto 2: Rait Ratasepp alustamas kümnepäevasena kavandatud katsumust, eesmärk on joosta 20 maratoni. Foto autor: Jakob Meier
Foto 3: Spordibioloogia kaasprofessor Jarek Mäestu (paremal) võtab Rait Ratasepalt vereproovi. Foto autor: Jakob Meier
Foto 4: Rait Ratasepp teeb viimaseid venitusi enne järjekordse katsumuse algust. Eesmärk on läbida kümne päevaga 20 maratoni. Foto autor: Jakob Meier
Foto 5: Rait Ratasepp kümnepäevasena kavandatud katsumuse avapäeval jooksmas Tartu äärelinnas. Foto autor: Jakob Meier

49 Kommentaarid:

At 11:07, Anonymous Anonüümne said...

Milleks on vaja promoda selliseid ullikesi?

 
At 11:46, Anonymous Anonüümne said...

2 maratoni päevas puhta lolliks läinud. Okei vahepeal masseerivad ja võib voolikust toitained otse veeni panna, kuid see ei ole enam inimvõimed.
Vaata Pullerits tegi inimvõimet kui üksi preeriasse pani šaakalid oleks ta ära söönud ja kondid päikeses halliks pleekinud

 
At 11:46, Anonymous Anonüümne said...

... ja mis ei ole teda varem alt vedanud. aga nüüd vedas. kuidas järgmine kord?

 
At 12:26, Anonymous Anonüümne said...

Katsumus on see kui purjetad üle ookeani, ronid Tsomolunga otsa, tuiskad kartmatult üle keskameerika kilt platoo kus varitsevad röövloomad ja mürgised ussid ja vanade moablaste kurjad vaimud. Ka päike võib su ohvriks võtta ei ole tantsutüdrukuid kes märja rätiga hõõruvad ja kurnatud spordimeest turgutavad ise tuleb allika juurde roomata veriste põlvede ja küünarnukkide peal ja leida et vahepeal ära kuivanud raisk

 
At 12:49, Anonymous Anonüümne said...

12:26 unustasid kerakala peese keeramise. Japside ohtlikuim kiskja, mida ei tohi keiser järada.

 
At 13:21, Anonymous Anonüümne said...

Klikkige Pulleritsu: https://sport.postimees.ee/7274598/rally-estonia-2021-vaadake-kuidas-kaib-valmistumine-publikumagnetiks#_ga=2.248879104.66743316.1623018201-405308992.1503831236

 
At 14:19, Anonymous Anonüümne said...

Kas PP homsel otsustaval päeval on Tartu lauluväljakule akrediteeritud?
Kaalul on nii isamaa kui ka Isamaa.

 
At 15:01, Anonymous Anonüümne said...

Mis kahju saab teha oma pulsi ja tsoonide teadmine? Miks selle vastu sõdida? See on palju asjalikum info kui maantee rattaga Priidu laadselt keskmise kiiruse junnimine.
Priit pane veel põlatud pulsikellale ka powermeeter juurde, siis alles lõbu algab. Numbreid-sekundeid kirja panna ju teile meeldib. Fakt!
Nagu näitas ka Rattasepa praktika, ka kogenud ultramehed eksivad vahel enestunde ja tegelikkuse vahel. Ja mida ütlesid numbrid? Esimene maraton oli liiga kiire!
Miks seda teadmist mitte ära kasutada?

Huu

 
At 15:01, Anonymous Anonüümne said...

to 14:19
Ei tea kas asi toimub siseruumides või on kõik planeeritud välikatlasse?
Siesta ajal (ajal mil meil tavatsetakse üritusi korraldada) on seal reaalselt +40-+50, pääsu päikese eest ei ole.

 
At 15:06, Anonymous Anonüümne said...

Kui pealkirjas küsitule vastata siis pilt pannakse mõlemast kokku, kumbagi ei saa raudse tõe pähe võtta.
Enesetunde kohta on öeldud ka otseselt-"lits keda ei saa usaldada".

 
At 16:11, Anonymous Anonüümne said...

Ainus kogenud pikamaamees on Kägu. Tema on teinud 4 maratoni 24 tunniga võtke eeskuju.

 
At 16:29, Anonymous Anonüümne said...

Keda need rallikorraldaja kannatused kotivad, milleks sellest rääkida. Puhas vuhvel! Häbi. Eesti mees ütleb, et tehke oma asi ära ja ärge mölisege. Mingi ralli. Elementaarne, et tuleb tööd teha asja korraldamiseks, milles siin uudis on, kas selles, et raha varastamisest ainult ära ei elagi ja ka seaduslikud sulid peavad tööd rabama?

 
At 16:37, Anonymous Anonüümne said...

Kõigepealt pead maksumaksjana rallimeestele pappi köhima, siis kui tahad rallit vaatama minna, maksad veel pileti eest ja hästi maksad ja kui sul juhtub auto olema, siis tuleb veel ka autole pilet osta. Ja siis saad õhtul Boney M tribuutbändi kontserdile minna, mis jätkub meeleoluka 90'ndate stiilis diskoga, kus diidzeipuldis keerutab plaate DJ Frikk Tallinnast. Maailma parim, ühesõnaga.

 
At 16:56, Anonymous Anonüümne said...

16:37 selline kräpp? Uuriv ajakirjandus peaks jupid lahti võtma. Jummal hoidku milline haltuura

 
At 19:12, Anonymous Anonüümne said...

Konservatiiv Olesk on Priidu masti mees. Priit ei kasuta konservatiivsetel asjaoludel pulsikella, Peeter aga lapib katkist müüri kividega. Maailm aga on muutunud. Enam ei ole kindlusi, mida on mõtet algse funktsiooni nimel lappida. Tänapäeval tõmmatakse ligaloga asi maha ja pannakse asemele uus, mos 20 aasta pärast samuti maatasa tehakse. Seda nimetatakse jätkusuutlikuks 0 jäljega majandamiseks. Teisisõnu, et üks haige kärvab maha ja asemele pannakse uus kes kärvab kiuremini kui vana. Milleks siin pulsikella veel vaja? Selleks, et anda õigel hetkel võimalikult väikese jäljega kõrvaline müks, et saavutada mehe mahalangemine õigel hetkel. Ei ole ju vaja kõiki kohe maha koksata kui nad käsuliini ei täida. Lihtsalt on vaja nad eest ära saada. Nagu Peeter.

 
At 19:28, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits jätab midagi olulist rääkimata.

 
At 20:22, Blogger Priit Pullerits said...

Te tabate liini ja stiili, 19:28. Olen alati kinnitanud, et kõik, mis ma siin räägin, on tõde; aga kunagi ei saa ma kinnitada, et see on ka kogu tõde.

Ei, homme lauluväljakul ei ole, 14:19. Homme on asja Valka. Teistel rattameestel ka. Kes homme Valgas rattaga väljas ei ole, see rattamees pole - ja jutul lühike lõpp!

 
At 20:49, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kui koormusega pulss enam ei tõuse vaid langeb, siis ongi ülepingutuse näitaja. Ei pea mitut päeva ootama, tavainimesel piisab ka ühest H100-st.
Iga normaalne inimene peaks seda teadma - need, kes ennem on asja vastu huvi tundnud.
Sinu jaoks paistab see olevat siiski "kosmos"...

 
At 21:25, Anonymous Anonüümne said...

Aja jooksul oleme õppinud Pullert dešifreerima. Vana kirjutab aga ei aima et me loeme teda nagu pühapäeva seitungit

 
At 21:35, Anonymous Anonüümne said...

Õige rattamees on tour de Rõugel järgmine nädal stardis.

 
At 22:24, Anonymous Anonüümne said...

Tegin 6tundifüüsilist tööd karmis palavuses lisaks 4 tundi ratast 6000kcal kulutatud energia nende 2 asja peale. Anna andeks Priit homme puhkab ja vaatab telekast Valgat.

 
At 22:58, Blogger Priit Pullerits said...

...no vabandust, aga teil on küll prioriteedid paigast ära.

 
At 23:14, Anonymous Anonüümne said...

Ja jah 6 t on vähe, sellega ei tee midagi. Tahad midagi saavutada omale, siis lao aga hoolega 0 selle numbri taha. Nii saad aru, et rattasõidu võib päris ära unustada. Tegelikult saab nõnda supervormi küll kätte, mäletate jutumees Mietot, selle realiseerimine aga on nuputamise teema. Mis alal füüsilise tööga tehtud baas parima tulemuse annab. Pakun, et rodeos, eriti kui oled oma suure maja oma kätega üles kergitanud, siis eelkõige on loota tulemust just rodeotamises. Muud alad on selle kõrval kukesupp.

 
At 07:32, Anonymous Anonüümne said...

Priit see tundub, et paigast. Tegelikult oleks läinud Valka ja saanud 200 km rattapäeva . Aga harrastajale teeks igapäev selline maht karu teene. Allakäik kindel. Rattasõit on tegelikult kukesupp selle kõrval kui 6 tundi järjest tänavakive panna. Täiesti erinevad maailmad milles ühes saadavad kannatused teises nauding. Tänavakivde panek ei ole maasikate korjamine, mis on väga mugavaks ära tehtud tänapäeval.

 
At 07:36, Blogger Priit Pullerits said...

Miks panna tänavakive, kui võiks ju asfalteerida? Olete tänavakividel ise rattaga sõitnud? Ei ole ju mõnus. Miks siis küll panete neid?

 
At 08:13, Anonymous Anonüümne said...

Asfaldil ei ole nägu koduhoovis. Ja kui sellised ilmad, siis koduhoovis paljajalu asfaldil ei käi enam. Disainerite keeles täielik haltuura.

 
At 08:32, Anonymous Anonüümne said...

Vana räägib õigust. Loeme Tammsaaret. Kas eesti mees pani asfalti? Ei, ikka kive pani. Pullerits loe klassikat ja mõtle kus su juured.

 
At 09:03, Anonymous Anonüümne said...

Tahtsin juba kevadel siin hõigata (kui Priit tegi loo rattakulleritest), aga kõva füüsilise koormusega töö on ka metsaistutus. Ise olen istutanud Eestis vist max 1400 avajuurset kuuske päevas - ilmselt oli 8h või veidi pikem päev raielangil, sisuliselt ei jää hetkekski seisma, kogu aeg kõnnid või turnid üle juurikate ja tormi tõttu murdunud puude, kummikud jalas, paiguti veemülkad, päikese eest varju ei saa. Avajuurse istutamine käib spetsiaalse kitsa labidaga, st istutaja teeb vähemalt 1400 maapinnani kummardust päevas, seejuures on küljes rippumas kaks suurt ja päeva peale suht raskeks muutuvat kotti taimedega. Kuumal päeval tarbisin kuni 5l vett (spordijooke ma ei tahtnud, aga kuskilt lugesin, et kirvereegel on istutamise ajal juua 0.5l vedelikku tunnis). Pulssi pole mõõtnud.

Kui targalt ei tegutse, siis hakkab selline asi ilmselt suht kiirelt alaseljale ja ka käsi põrutab (karpaaltunneli sündroom vmt?). Aga siiski on suurt osa hädadest võimalik vältida läbimõeldud tehnika ja, noh, "kogemusega".

Eesti hooaeg kestab aprillist juunini ja siis hea õnne korral paar nädalat ka sügisel. Üks aasta tegin kevadel korraliku põua ajal 6-päevaseid töönädalaid, ise ka tajusin, et organism oli murdumise äärel, esimest korda elus venitasin ära kõhulihased (hästi imelik tunne!). Õnneks midagi hullemat, nt südamega, ei juhtunud.

Ei tea, palju ma päevas kaloreid kulutan, aga Kanada istutajatel on Google järgi mõõdetud 5000-7000 kalorit. Seal tundub see olevat väga suur tööstus, kirjelduste põhjal võtavad istutajad oma tööd ehk isegi hullupööra tõsiselt (samas, pikamaajooksjad on vist samasugused :). Üks eestlane, kes Kanadas käis, kirjutas ka kusagil foorumis väga huvitavalt sellest, aga ei leidnud viidet praegu üles.

Samuti ei leia viidet üles, aga kunagi lugesin, et mingite teaduslike mõõtmiste järgi on Kanada istutajate füüsiline vorm istutushooaja (vist 3-4 kuud) lõpuks võrreldav Kanada olümpiasportlaste tasemega. Täitsa võimalik.

Dokfilm Kanadast:
https://vimeo.com/62827819

Istutus ja pulss Kanada metsaistutajate foorumist (seal on palju juttu organismi piitsutamisest ja taastamisest üldse):
http://www.replant.ca/phpBB3/viewtopic.php?t=64611

Sealtsamast ka refereering sellele olümpiasportlaste võrdlusele:

"Outside magazine had a spread on outdoor jobs once, in the late 90s I believe. They included tree-planting and naturally referenced it all to Canadians as American tree planters are fully invisible. The article stated that someone had done some physiological studies of high-production tree planters and found them in better shape than some Olympic athletes....."

Nii et Priit, ei mingit MOABi enam, küta hoopis Kanadasse 20+ vanuses tudengitega koos metsa istutama. Õhtul teed vahel kanepit. Mis sa niisama väntad või, lauad all, mööda põldu paned. :)

Intensiivmetsanduse osa on see töö samas küll, st mul on ka nagu mingi eetiline konflikt olnud kogu aeg tegelikult. Suht masinlik töö, aga ilmselt sealt tekib ka nauding ja sõltuvus (ka jooksmine on ju masinlik raske tegevus, ühte tüüpi liigutustele keskendumine). Istutusmahud peaks ka Eestis kasvama (?), kuna RMK on nii palju metsa maha võtnud ja kust võeti, sinna tuleb ka asemele istutada.

 
At 09:09, Anonymous Anonüümne said...

Veel üks väljavõte istutuse ja südame kohta sealt foorumist - st Priit praeguses seisus võiks sihtida küll seda. :)

"Planting is great for building a physical base but does very little to develop any running specific muscles or help me train for long runs. I logged my heart rate for a month planting a few years back and only on the biggest money days my average heart rate was 145BPM. Usually it was around 120BPM which is not even a slow jog."

 
At 09:30, Anonymous Anonüümne said...

Rohkem ei jahvata siin ja lugesin ise vaid pealkirja, aga paistab et IBU ja laskesuusatajad, sh Eestist RO, tegelesidki sel kevadel veidi metsaistutusega:
https://www.insidethegames.biz/articles/1107643/ibu-biathlon-climate-challenge-update

"The International Biathlon Union (IBU) claims participants in the Biathlon Climate Challenge are on track to planting 50,000 trees by the middle of this month courtesy of their lung-busting efforts."

 
At 10:21, Anonymous Anonüümne said...

Omalt poolt lisaks, et metsa istutajad peaksid saama sama vara pesionile, mis olümpiavõitjad. Lisaks, et see pole mingi lihtne õhu võngutamine vaid annab meile tuleviku tarbeks puhtama õhu. Rääkimata paljudest muudest kasudest. Jah nende massi töödega ongi nii , et tegemise ajal ei näe tulemust ja ei näe lõppu tulevat neil kannatustel. Aga kui lõpp paistab siis on sellel väga meeliülendav tunne. Niiet raipenahad pukis peaks teema päevakorda võtma ja pensionid üle vaatama. Või mis vaatama, ümber tegema, sest see on sitasti tehtud.

 
At 10:45, Anonymous Anonüümne said...

08:32 Pulleritsu juured on Newjorgis

 
At 12:11, Anonymous Anonüümne said...

Tulles juurteema ehk litast enesetunde ja avalikustamise juurde tagasi, siis peaks iga inimese kõik varjatud kohad avalikuks tegema nagu passipildi ja sõrmejäljed nii ka tilli pikkuse vabalt ja valves koos vastavate ümbermõõtudega. Lisaks töölepingu punktid koos salajaste lisadega ja rahalise seisu reaalajas. Mis seal häbeneda?

 
At 12:34, Anonymous Anonüümne said...

Jeruusalemmas on.

 
At 13:00, Anonymous Anonüümne said...

Konservatiive juhitakse Vatikanist.

 
At 15:01, Anonymous Anonüümne said...

Mehed, kas paneme lätlastele ja leedulastele maanteel pähe?

Metsaga ärge liialdage, üle poole Eesti territooriumist on okupeeritud metsaga. Karuotil ja rebasel on küll tore, kuid moderne ent konservatiivne eestlane seal ei ela. Vaadake aerofotode pealt, kuidas Setomaa oli enne venelaste võitu kenasti põldude all, nüüd vaid mühisev ja üraksit täis laas. Nii kaugele ei vänta.

 
At 15:14, Anonymous Anonüümne said...

Mis see on? Mis on pealkirja vastus? Mis täpselt lahendab pr immide probleemi?
https://leht.postimees.ee/7275432/eesti-keel-lahendab-prantsuse-immigrantide-suure-probleemi

 
At 16:27, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits saab juhtnöörid Königsbergi Doomkiriku pealuu ja kondi meeste salakambrist

 
At 16:41, Anonymous Anonüümne said...

Kas tänane Valga rada läbib ka kuulsat Pulleritsu nimelist ristmikku?

 
At 16:50, Anonymous Anonüümne said...

Ajakirjanikust amerikaanec Neeme avalikustas oma elupaiga. Isegi ostumüügi hind on enamvähem teada. 388 tuhhi. Uhh. Lisaks veel nipet näpet hinnalist seintel ja terassil. Millal võib sellist uhkeldamist Priidult oodata? TÜ üliõpilaste kammimisega jääb selline unistus vist pigem ameerikasse. Vähe sellest, kimmarda veel erinevate ülemuste ees ja siis trei reklaamnuppe rahatuusade autodega eputamise rallile. Pagana ebaõiglane on see elu. Mille eest Köninsbergi kunnile sähergune karistus peale pandi, kas blogi pidamise eest või oma arvamuse väljendamise eest hoopis?

 
At 17:41, Anonymous Anonüümne said...

to 16:41
Valga paistab jah neetud koht olema-Padret olla nähtud -"üleni valges" :)

 
At 09:44, Anonymous Mehine Risto said...

Kuuma ilma puhul võhmameestele

https://www.elu24.ee/7276258/eesti-tokkesprinter-tegi-hommikumantli-eest-lahti-ja-naitas-rodul-vapustavat-vaadet

 
At 10:26, Anonymous Anonüümne said...

Nõrgema VO2 kapatsiteediga võhmamehi võib ju rahuldada aga jõulise kohaltvõtu karakteristikaga rodeomehi küll mitte. Sooja päikese all võetakse elu allikas laiali lahti ja ümarad unistuste künkad vallali. Nõrga

 
At 11:01, Anonymous Anonüümne said...

No see kadus niuhti, isegi kässis pole jälge.

 
At 11:19, Anonymous Anonüümne said...

Mingi jama, see šõu sai nüüd maha magatud, kas pervodele on kuski veel miski jälg interneeduse järgi jäänud imetlemiseks?

 
At 12:06, Anonymous Anonüümne said...

Võhmamehed peavad nukralt nentima et ei Soshanna ei Kreete ei Violetta, Nyusha läks ka mehele ja elu allikad on kokku kuivanud viimaseski vaba sõna allikas suusablogi blogis

 
At 12:43, Anonymous Anonüümne said...

Nyushat me mäletame, saatis tervisi ja soovis edukat hooaega. Motivatsioon kohe tõusis järgmisele levelile.
Võhmamees Teet

 
At 13:32, Anonymous Anonüümne said...

Kust tulevad uued rekordid, uued medalid, uued grand tuuride vaimustavad võidud kui elu allikad ära kuivavad? Kes teab? Kas Pullerits teab?

 
At 20:17, Anonymous Anonüümne said...

Ai mul läks karbunkel kangeks aga kohe vajus lufti ära

 

Postita kommentaar

<< Esileht