Pullerits: Kuidas looduskaunil ringil hooajaks kiirust arendada?

LISATUD VÄRSKE VIDEO!

Nüüd peab hakkama vist vaikselt kiirust ka suurendama. Mahtu juba tõstsin. Eile teatas Strava, et registreeris oma keskkonnas minu pikima sõidu – 34,08 kilomeetrit. Lisaks andis teada, et olen Vorbuse põikel kerkinud kohalikuks legendiks (Local Legend). Tore kuulda, sest mõni aeg tagasi jäin ühel teisel Tartu linnalähedasel lõigul sellest tiitlist ilma. Mitte et see tiitel midagi maksaks ja sellest ilmajäämine muudaks...

Aga kiirust, jah – kiirust on küll vaja. Stravas näitavad mõned mehed päris pöörast minekut, näiteks Haage-Märja 3,5-kilomeetrisel lõigul on kõigi aegade kolm esimest keskmiste kiirustega 51,7, 51,3 ja 50,3 km/h. (Tõsi, ükski neist tulemustest pole saavutatud tänavu.) Mis mul vastu panna? Eile sain tippkiiruseks 54,1 km/h. 

Kuid põnevam kui maanteel on vunkida kruusal, kas pole? Vaadake ise! Tee on kitsam ja käänulisem, kurvides on risk, et sõidad välja või sõidab ratas sul alt ära ja käid külili – väike risk ja adrenaliin on alatasa mängus. Rääkimata sellest, mis siis saab, kui nurga tagant miski või keegi vastu sööstab – auto või kohalik koer. See sunnib alalhoiuinstinkti ka kuulama, ei luba täiega hullu panna.

Niisiis, siin minu väike kevadine kiirustrenn teile eeskujuks ja innustuseks. Või leiab mõni seal taas mõne vea?

Fotod 1-3: Kruusateed Kagu-Eestis mitte kaugel Läti piirist. Kes peilib välja, kus need pildid on tehtud? Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 4: Laskumine Tsiistre lähistel lõunasse Nopri piimafarmi suunas. Foto autor: Priit Pullerits