Neljapäev, september 22, 2022

Pullerits: Mida peaks tegelikult küsima sportlastelt?

Esialgu plaanisin siin järgneva kirjutada vastuseks eelmise sissekande kommentaaride osas kerkinud teemale, kuid siis sain aru, et teema on liiga suur ja oluline, et heita see kommentaariumi solgipange.

Küsimus oli selles, mida peaks küsima Eesti koondislastelt, et oleks ikka küsitud. Kui rääkida laskesuusatamisest, siis pakun välja järgmise. Teie saate kommenmtaariumis muidugi edasi arendada!

Näiteks Rene või ükskõik kes, et oled juba aastaid MK-karussellil tiirelnud, aga individuaalselt esikümnesse pole tulnud - kas sa tõesti usud, et nüüd, kui oled aastaid treeninud ja võistelnud, võiks järsku tulla arenguhüpe, mis pakub rõõmu sulle ja poolehoidjatele?

Kui vastus on, et jah, usun, siis palun seleta, millele see usk tugineb, kuigi senised tulemused ei anna selleks mingit alust. (Ja kui ta räägib sellest teisest kohast, mille ta koos Regina Ermitsaga [Ojaga] sai, siis tuletada meelde, kes olid seal tegelikult stardis ning et enamasti ei saa panustada konkurentide puudumisele, eriti tiitlivõistlustel.)

Kui vastus on, et ei, siis palun seleta, miks sa seda kõike teed - kas selleks, et lihtsalt meeldib, olgu tulemused millised tahes, ja muud paremat ei tule pähe, mida teha; ja siis lisaküsimus, et kas sel juhul poleks õigem, et ütleksidki, et koht 30. ja 40. vahel ongi heal päeval sinu tase, palun rohkemat mitte loota, sest annad aru ja - ja sisimas soovid, et ka rahvas annaks endale aru -, et see on reaalne lagi ja kui selle ära teed, siis ongi hästi.

Millele peaks jätkuks küsima, et mis see 37. koht sulle endale annab, kas see on tõesti see, mille tagaajamiseks tasub kulutada tervist ja raisata aega ning minna ikka ja jälle starti lootusega, et äkki täna siiski tuleb, kuigi sisimas tead ja teavad kõik, et ei tule tuhkagi.

Seega, tõelisi ja sisulisi küsimusi, mida esitada, on küllaga. Millal te olete neid ERRi laskesuusaülekannetes kuulnud küsitavat? Hüva, võib-olla Tiisler seenior on, aga üldiselt on ikka intervjueerimine liiga pehme; valusaid küsimusi tuleb ainult siis, kui on selgelt näha, et sportlane on ise ka enda peale pahane - siis ulatatakse abikäsi, et ta saaks pahameeleauru välja lasta.

Kokkuvõtvalt: arvan, et jõulisi ja kriitilisi küsimusi ei tekiks, kui enne hooaja algust poleks iga kord neid lootusi üles kütvaid intervjuusid ja koondiste esitlusi, kus sportlased räägivad, kuidas nad on nüüd teistmoodi valmistunud, leidnud mingid uued nõksud, kuidas uus treener on avastanud nende senikasutamata reserve, kuidas kontrollsõidud on olnud paljulubavad jne; sellega loovad nad fooni, et algaval hooajal midagi ilmselt tuleb, tuleb nimelt paremini kui varem - ja kui siis ei tule, sest tavaliselt ju ei tulegi, on paratamatu, et tekib pettumus nii poolehoidjais kui ajakirjanduses. Kuid ajakirjandus peaks siis olema palju uurivam ja puurivam, aga kuidas sa oled, kui oled sportlastega või alaliidu või võistluste korraldajatega liiga vennastunud.

Küsin: kui palju te teate Eestis ajakirjanikke, kes on olnud valmis oma töös oma uurivate-puurivate küsimustega minema vastuollu nii Mati Alaveri, Jaak Mae kui Kristina Šmigun-Vähiga? Ma tean ühte. Teil ei tule teda kaugelt otsida.

Selliseid vastuolusid ei maksa karta. Just business, nothing personal. Arvan, lausa usun, et saan kõigi kolmega vaatamata möödanikus murtud piikidele hästi läbi. Loodan ja samuti usun, et see tunne ei ole ühepoolne.

Fotod 1-3: Rene Zahkna ja Regina Oja märtsis Otepääl laskesuusatamise MK-etapil paarissegateatesõidus. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

32 Kommentaarid:

At 11:57, Anonymous Anonüümne said...

Eesti ajakirjanduse tarbijad on ammu leppinud, et ajakirjanik on loll vahemees - middleman. Keegi ei ootagi, et ajakirjanik teeks midagi ilma poliitilise tellimuseta. Iga täiemõistusega inimene saab aru, et Eesti ajakirjandus on propagandavahend, mis on valitseva klanni teenistuses. Keegi isegi ei arva, et eetrisse läheb riigi ja sponsorite poolt suurelt toetatud spordiala kohta kriitiline küsimus. Vähe sellest, keegi isegi ei oota meie sportlastelt medaleid enne kui on reaalselt keegi medali toonud. See ei ole eestlaste asi, see on eelkõige sportlaste, sponsorite ja riigi poolsete katuse pakkujate probleem. Tegelikult peaks just nimelt mitte spordireporter pöörduma otse karmide küsimustega riiklike katuse pakkujate poole, et miks on vaja lootusetuid sportlasi toetada? Las asjapulgad vastavad ja vingerdavad. Küsige kasvõi Kaja käest, kui keegi teine selget vastust ei suuda anda!

 
At 12:33, Anonymous MargusM said...

Priit, kuidas sinu enda "saavutustega" on?
Kunagi ammustel aegadel oled saanud teisejärgulises teemavaldkonnas läikiva plekitüki ja mõned aastad tagasi firma talvepeol ka miskit sarnast.. ehk oleks aeg minna tootvale tööle?

 
At 13:04, Blogger Priit Pullerits said...

Tänan muret tundmast, aga mure on asjata. Läheb väga hästi! Alles sain aasta parima ajakirjaniku tunnustuse (preemiaks 7000 eurot). Inimesed on jätkuvalt nõus minuga hel meelel rääkima, sest, nagu nii mõneki otse on öelnud, peavad nad mind täpseks, vastutustundlikuks ja professionaalseks. Nad teavad, et saavad mind usaldada, alt ma ei vea ja käru ei keera, materjali ei moonuta ega kalluta. Hea on tajuda, kui su nimi on neile nagu kvaliteedimärk ja -garantii. Toimetus usaldab mulle tav aliselt paljud keerulisemad ja raskemini tehtavad lood, sest nad teavad, et toon kastanid tulest välja, alt ära ei hüppa ja töövõime on eeskujulik. Nii et kõik on suurepärane!

Kuidas endal läheb, MargusM? Äkki oleks hoopis aeg pensionile minna, sest peale selle blogi pole teist keegi kuskil midagi kuulnud. Täitsa tühi koht nagu...

 
At 13:28, Anonymous Anonüümne said...

Profesionaalsus = tundlike probleeme ei käsitle , millest siin rääkida teravate küsimuste teemal ahh? Ma ei mäleta VIP persooni intekat, kus oleks selgunud tõde. On ainult softball. Muide olümpiamängudelt võeti pärast Pekingit 2008 see üldse maha. Keda pehmepall ikka kotib?

 
At 16:17, Blogger Priit Pullerits said...

Täna siis selline litakas. Praegune aeg soosib, lausa nõuab resoluutseid sõnavõtte:

https://arvamus.postimees.ee/7611074/priit-pullerits-vene-sigadused-peavad-eesti-samme-kiirendama#_ga=2.162534004.977868910.1663513349-1744021326.1641551374

 
At 16:37, Anonymous Anonüümne said...

Vene sigadused ei jäta muud võimalust kui kõrvaldada nõukapropa arhitektuurilised jäänukid linnaruumist. Kes püüab neid tellimustöid väärt kultuuriks ja kunstiks nimetada tuleks selgelt venelastele kasulikuks idioodiks määratleda ja mitte raisata aega nendega vaidlemisele. Viimane aeg on tegutseda ja kehtestada ennast iseseisva riigina ning vabaneda nõukataagast. Need sümbolid toodavad russki miri Zombisid. Neist Zombidest ei saa vabaneda ilma, et kultuuriruumist oleks kadunud nõukaaja sündmusi heroiseerivad objektid.

 
At 16:49, Anonymous Anonüümne said...

Kas meie suusaliit ka midagi ütleb?
https://sport.postimees.ee/7611227/soomlased-seisavad-venelaste-suusaradadele-lubamisele-kategooriliselt-vastu

Norrakad on ka venelaste osalemise vastu, vaatamata mõnede suusatajate lödile suhtumisele.

FISi skandaalne president Michel Vion on endine Prantsuse mäesuusataja. Pukist maha see lontrus!

 
At 17:02, Anonymous Anonüümne said...

Marju Lauristin Priidust: “Ma väga loodan, et ta hakkab doktoritööd tegema ning raamatuid lugema ja silmaring läheb ehk laiemaks. Endakriitiline vaatenurk, ma arvan, see kulub ka Priidule ära.”

Priidu ülikooliaastatest: "Pulleritsu pühendumus cum laude saamisele võttis ühel 1989. aasta kevadel koomilise pöörde. Otsustati protestida kogu kursusega sõjalise õppe vastu ja mitte minna soomustransportööri eksamile. Kokkuleppele vaatamata hiilis Pullerits siiski kateedrisse, et eksam kenasti ära teha. Kuivõrd teisi ei tulnud, tegelesid seltsimehed ohvitserid ainsa tudengiga pikalt, lasid muudkui noormehel soomukist sisse ja välja käia (oli selline aja peale harjutus), lõpuks panid ikka hindeks “neli-miinus”. See oleks aga tunnistuse ära rikkunud. Puänt seisneb selles, et aasta hiljem, kui Pulleritsule diplomit välja kirjutati, ei arvestatud ühiskondlike olude muutumise tõttu enam sõjalisi eksameid. Nii läks kogu püüdlikkus vett vedama."

Mõlemad tsitaadid Eesti Päevalehe loost Priit Pulleritsu unikaalportree"

Tundub, et eneseimetlus läheb Priidul aina suuremaks ja ego ei mahu enam ammu juba ühte väljaandesse ära -- miks muidu samu lugusid korduvalt nii Postimehes kui siin blogis avaldada. Aga pane ikka julgelt edasi, enamasti on selline enesekiitus lihtsalt naljakas :-)

 
At 17:23, Anonymous Anonüümne said...

17:02, vaat see on litakas.

 
At 17:25, Anonymous Anonüümne said...

Lood Priit Pulleritsust on kasulik lugemisvara kõigile Eestimaa rahvastele. Neist lugudest on igalühel palju õppida ja travilikku tarkust kõrva taha panna.
Just soomukist sisse ja välja käimine on tänases päevas väga tarvilik oskus. Nüüd, kus mobilisatsioon on väljakuulutatud nii siin kui sealpool, on kiire tegevus soomukiga seos sageli elu- ja surma küsimus. Just see lugu, mille üle teie siin ilgute ja naerda pugistate, näitab tegelikult Pulleritsu tarkust, ettenägelikkust ja oskust keskendudad tühisemateski asjades suurele pildile ning pikale plaanile. Tema jääb ellu, aga teie jääte soomuki ukse vahele kinni ja kaotate pea.

 
At 17:33, Anonymous Anonüümne said...

https://sport.delfi.ee/artikkel/120071342/taiesti-arusaamatu-rahvusvaheline-suusaliit-loodab-et-venemaa-sportlased-lubatakse-oige-pea-voistlema. Jää hakkab vaikselt liikuma. Pulleritsulgi oleks aeg hakata plaati vahetama.

 
At 17:36, Anonymous Anonüümne said...

Päris kole lugu, Priit ei käinud pidudel. Ka mina ei käinud ülikooli ajal pidudel, mõned korrad, aga nähtu mulle kui spordipoisile ei sobinud. Mõtlesin, et ehk olen imelik, aga siis hiljem sattusin kokku Briti ja USA head ülikoolid lõpetanud inimestega, kes ütlesid, et see on normaalne - ka nemad ei pannud, vaid õppisid, harisid, mõtlesid. Mäletan, et pikkadel õhtudel mõtlesin tihti omakeskis sporti tehes igasuguseid mõtteid, millele olen hilisemas elus saanud ka vastuse ning need on aidanud lahendada mitmeid erialaseid probleeme - kui ma oleks pidu pannud, siis neid mõtteid poleks tekkinud!

 
At 18:08, Anonymous Anonüümne said...

Sisse-välja harjutuse eest saada 4-, kui teisi pugejaid polegi, on kehva tulemus tänase õppekogunemise kontekstis. Pealegi Pullerits on küllalt pikk prillidega mees, ta soomukisse või tanki ei sobi. Ikka raketivägedesse, aga raketiväelasi praegu ei kutsuta, st Eesti ei kutsu.

 
At 18:23, Anonymous Anonüümne said...

To 18:08 Käivad sahinad, et Putin, kellel häid raketiväelasid napib ,olla Pulleritsule suisa personaalse pakkumise teinud. Pulleritsus ja Putinis on palju sarnast. Mõlemad on sportlikud ja sitkete soontega. Koos võiksid nad suuri asju korda saata.

 
At 18:27, Blogger Priit Pullerits said...

Ajakirjanduses peab olema faktitäpne, 17:02 vahendatu on paljudes asjades vale. Parandan vead:

Ma olin ainus, kes pääses soomustransportööri eksamile, sest mul polnud võlgnevusi. Ma ei pidanud eksamile hiilima. Eksam toimus samal ajal, kui ohvitser kõiki teisi, kellel oli võlgnevus, kottis, ja pikalt kottis, mõned pidid ikka mitu päeva hakkama panema, laskma end ohvitseridel alandada ja jooksutada, et saaksid üldse nii kaugele, et eksamile lastaks.
Mitte mingit protesti, et BTRi eksamile mitte minna, ei olnud. Sest veel kord: samal ajal kui mina eksamit tegin, püüdsid teised alanduvalt oma võlgnevusi likvideerida.
Teised, nagu öeldud, olid kõik kohal (sest kuidas saaks nad siin seal juhtunut kirjeldada, kui neid enda sõnul kohal ei olmnud?! - nii haledalt oma muinasjutuga sisse kukkuda...)
Ma ei pidanud soomukist sisse-välja käima eksamil. Seda pidid tegema teised, kes eksamile ei pääsenud, ja korduvalt, sest nende normide ärategemine oli üldse eksamile pääsemise eeltingimus! Eksam oli teoreetiline.
Ma ei saanud eksamil nelja miinusega, vaid sain viie. Selle tõenduseks on ka ülikooli lõpudiplom, kus mul ei olnud mitte ühtegi nelja, kõik olid viied.
Vale on ka väide, et sõjalise eksami tulemust ei arvestatud. Veel kord: see on lõputunnistusel kirjas.

Mis puutub Lauristini, siis talle vist ei meeldi, et minust ei saanud marksisti ja sotsiaaldemokraati ega üleüldse vasakpoolset.

 
At 20:15, Anonymous Anonüümne said...

Kas hinne "5" on siin parem kui "4-"? Teaduslikus kommunismis samuti viieline?
Murelikuks teeb veel üks seik - mina ja teised. Selline eemale hoidmine, kas seetõttu, et te ei soovinud marksistidega koos olla?

 
At 20:50, Anonymous Anonüümne said...

Teades, kui hästi Pullerits musta valgeks oskab rääkida, siis on see taas üks katse teisi valetajana näidata ja oma ego läbi asjade ilustamise upitada.

 
At 20:55, Anonymous Anonüümne said...

Oi Priit, mis kõik välja tuleb. See, mida sa nüüd räägid, ei tähenda midagi, tõde on mustvalgelt kirjas :-) Sa ju tead seda kuldreeglit, et esimene rääkija räägib tõe, hilisemad jutud ei maksa midagi.

Tegelikult palju huvitavam küsimus on hoopis see, miks sa üldse pärast Vene sõjaväe ajateenistust veel sinna sõjalise kateedrisse läksid? Ma käisin umbes samal ajal ülikoolis, samuti peale Vene sõjaväest tagasitulekut ning hoidsin sõjalise kateedrist piisavalt pikka distantsi. Ainus vastukaja sellisele tegevusele oli, et ma ei saa peale lõpetamist ohvitseripaguneid -- tänan, ei soovinud.

 
At 23:38, Anonymous Anonüümne said...

Ilmselt oli Tartus ajaloo kajastamise ja NL riigi kehatemperatuuri ja krooniliste haiguste kajastamine sitt. Vooliti ülikoolis pugejaid ja karjeriste ning ohvitsere kes loodetavasti ei pidanud relv käes rindejoone suunas plagama vaid keda ähvardas surm blindaazis rindekaardi lähedal ropu sõimu saatel. Noh ikkagi perspektiivikam elunemise võimalus kui natokate vastu uraa hüüdes langeda. Ma isegi saan seetõttu pugemishimust aru. Kiitusega lõpetamine oli elementaarne kui soovisid sooja kohta saada NL süsteemis. Nii oli ime väike võimalus ka nomenklatuuri hulka imbuda. Ja mida näitab cum laude? Eks ikka seda, et inimene on võimeline teistest rohkem ületunde tegema. Lootuses, et õnn saabub nii õuele. Tänaseks oleks nõuka süsteemis pinss kohe käes. Seega on mõistlik teha kiiresti elutöö kokkuvõte, et ei peaks nagu Kirss oma elutöö auhinda saama postuumselt. Lühike küsimus, et kas oli see nooruses pugemine seda kõike väärt kui pead ümmardama intekates neid, kes raha lugema ei pea ja kes mõnulevad külluses? Võiks ju panna täie laksuga aga ei saa, sest see ongi su leib.

 
At 23:46, Anonymous Anonüümne said...

To 20:55 Vastus küsimusele on lihtne. Pullerits on alati olnud ülimalt riigi ja valitsusetruu inimene. Olgu võimul siis ,kes tahes. Olen enam kui kindel, et kui peaks juhtuma, et langeme taas suure Venemaa rüppe on ta esimene mees, kes hakkab Venemaale ja venelastele ülistuslaule laulma. See polnudki nii ammu, kui Pullerits kiitis täiel rinnal Venemaa sportlasi, tegi nendega intervjuusid ja selfisid ning hammustas igaüht, kes julges venelaste dopingupuhtuses kahelda. Kahepalgeline tuulelipp, mitte mees.

 
At 01:08, Anonymous Anonüümne said...

Nii lineaarne see kohandumine ka ei oleks. Olgugi, et TRÜ ajal oli ette näidata piinlikke eduelamusi, siis see ei tähenda, et vana aja tagasi tulles kõik sarnaselt jätkuks. Ülistada venelasi? No kuulge! See toimub teisiti. Suundutakse või NB! suunatakse kirjutama valdkondadest, kus kohusetundlikust ja detailitäpsest žurnalistist oleks kõige rohkem kasu. Hea valdkond on põllumajandus. Kui palju saaks sealt lugusid lihtsatest, ent tublidest inimestest, kes meile leiva lauale toovad. Loed ja pisar kipub silma. Põnevuse hoidmiseks kajastad majandite sotsvõistluse tulemusi, kes on rebinud pingereas ette ja mitmendaks on langenud Tartu Näidissovhoos. Huvitav on see, et ka täna kirjutab PP palju põllumajandusest. Ettenägelikkus?

 
At 07:15, Blogger Priit Pullerits said...

Lahedad fantaasiad teil! Aitäh hea huumori eest!

 
At 08:24, Anonymous Anonüümne said...

Kusjuures, põllumajanduse kajastamine oli mu leivanumber. 1:08 kajastab detailitäpselt seda valdkonda. Meie õhkamine käis veel lisaks vapustava kodumaise looduse üle. Konrad Mägi laadis viljapõllud, künkad, kolletavad salud, vonklevad teed nende vahel koos põlluharijate memmede ja puud langetavate taatidega, kelle rinnad särasid ordenitest ja kes aegajalt käisid Toompeal hääletamas ja rahvale õiget suunda majakana näitamas. See oli nii ilus, et mõnikord kippus lõppšedöövrit imetledes ka omale suur kristalselt helkiv pisar silma.

Vilja Veski

 
At 09:24, Anonymous Anonüümne said...

Kaja Kallas teavitab meid võimalikest pikaajalistest elektrikatkestustest, mida see tegelikult tähendab? Meie jaoks loomulikult probleeme Narvas. Venelaste plaanist lasta Narva jõgi veetuks, et oleks lihtne pontoonsildasid sealt üle panna ja diversiooniaktidega häirida ajutiste jahutusvee pumpade tööd kas siis metsa raie töödega Peipsist Jaanilinnani ning sodi vette uputamisega või hulgaliselt kalavõrkude sokutamisega pumplate sissevõtukollektorisse. Lisaks veel toetusstreigid Enefiti tööliste ja haubitsat ning tanki ülistavate soldatite seas ja ülekuumutatavad katlad, mis vajavad ennetähtaegset remonti halbade asjaolude kumulatsiooni tõttu. Need on probleemid, mis ootavad meid kui venelaste mobiliseeritud miljoniarmee on talveks valmis pandud. Kusjuures juhul kui venelased plaanivad oma rasketehnikaga provokatiivselt ületada jõe kallas üle Narva veehoidla tammi, siis pole venelastel vaja muretseda selle eest, et nad peaksid laskma veehoidla tühjaks. Seda teeksid hoopis eestlased preventiivselt ise tammi õhkimisega oma kätega. Seda peame lugema tegelikult välja Kaja soovist, et eestlased valmistuksid katkestusteks. Loomulikult oskab Priit alati musta valgeks rääkida ja masse rahustada, äkki lisad siia mõne toonust tõstva rahustava kommentaari, et kuidas sul on juba elukohtadesse varutud tikud ja pliidipuud, linnakorterisse piiritusel või samakal töötav minipliit tee keetmiseks ja vajadusel jätkub seda isegi võõrastele pakkumiseks. Kuidas rattaga jõuab vajadusel isegi mõne tunniga mõne laeva peale sõita, mis pakub Rootsi lauas alati head ja paremat näljastele teelistele.

 
At 14:23, Anonymous suzuki vitara said...

Tegelikult ju peakski kõige paremad võistlema.Kui antud iseik on hea siis miks mitte. Ega tennises ka Maret Ani ja Margit Rüütel ei jõudnud top 2 hulks WTA-s. Kas nende mängimisel polnud siis mõtet? Alad arenevadki nii, et keegi alustab ja järgmised teevad paremini. Kohe nii ei saa, et esimeselvõistlusele pääsejal tuleb edu. Olümpial ka eelmine aasta käis Eesti ratsutaja. Sai koha kuna keegi loobus. Kas sinna minna oli mõttetu? See just näitas Eesti ratsutamise taset ja tõi ala nii Eestis pildile kui ka rahvusvaheliselt. Olümpial on tähtis osavõtt, mitte võit. Kuigi ka võita on hea. Ega Erki Nool ka TSIKis polnud paremate hulgas, vähemalt esialgu. Aga tuli temast olümpiavõitja. Nii, et tuleb võimalusi anda. Midu nõukaajal oli ajateenistus ka kohustuslik, see polnud vabatahtlik. Vaevalt, et Pullerits parteilane oli, ta liiga iseteadlik ja omaarvamusega. Aga künimus miks see telekanal ei näita korvpalli ja võrkpalli talvel, vaid seda taliala? Korvpallis niikuinii vaatajaid oleks rohkem. See suvi näidati mõnda korvpalli- ja võrkpallimängu. Said hakkama küll näitamisega. Üks küsimus tekib veel seoses spordiajkirjanike haridustasemega. Kas see on piisav. Kas on ok kui sporditoimetuse juhil pole ajakirjanduslikku kõrgharidust? Või üldse kõrgharidust. Ei tasu uustada, et ajakirjandus on neljas võim seadusandliku-, täidesaatva-, kohtuvõimu kõrval. Seda öeldakse naljatades aga siiski ütlemisel on oluline mõte sees. Kui oluline on ajakirjanduses haridusase? Mõtlemiskoht.

 
At 14:34, Anonymous Anonüümne said...

Kui vaadata postimehe spordirubriigi poisse, siis mingit zurnalistika ja spordi tundmist seal ei paista. Pank et sai me stat

 
At 15:42, Anonymous Anonüümne said...

Pole viga, seoses elektri tarnekindluse tagamise vajadusega gaasielektrijaamade abil, ilma venelaste elektrivõrguta, tõstetakse ühtlasi ka elektri hinda kõigile tarbijatele 40% lisaks juba tänastele hinnatõusudele, mis tulenevad börsisüsteemist. Vaevalt, et haritud sportlikud postipoisid seda üle elavad, konkurentsis püsimiseks piisab edaspidi sellest kui põhiharidus on omandatud ja tekkinud on soov tööinimese elu nautida. Cum laude tiitlite ja pugemise eest enam lisatasu ei maksta. Spordirahvas olge valmis, sporditeema kajastusel on veel allakäigutrepil piisavalt arenguruumi.

 
At 16:07, Anonymous Anonüümne said...

Sporditoimetuste vahel tuleb kõva võistlus käima panna, konkurentsita edasiminekut ei toimu. Kahtlemata tuleb PP-l ülikoolis tudengitele veel rohkem vett ja vilet anda. Hetkel on lehtede toimetused kehvapoolsed, koduliiga tasemega. Vanad pässid, nagu J.Martinson ja P.Pahv, ei kuku piisavalt kiiresti eest ära, ja uusi teraseid vendi, kes kirjutaks kui P.Pullerits ja D.Tserp, ei tule peale. Suur õnnetus on spetsell väljaannetega. 1. Spordilehte pole, 2. Need Narmonti ajakirjad (Tennis, Jooksja jms) ja nt Ma Olen Jalgratas tüüpi soust on sisuturunduslikud väljaanded, kus reklaam ja ajakirjanduslik sisu on segunenud. Propaganda. Neid teisi tuleb ignoreerida ja toetada uut, puhast, teravat tärkavat spordi žurnalistikat.

 
At 19:53, Anonymous Anonüümne said...

Mis spordialaga Tisleerid muidu kah tegelenud on? Viinaviskamine ei kvalifitseeru päris spordialaks.

 
At 11:12, Anonymous Anonüümne said...

Küll on kummaline lugeda seda pingpongi Padre kohta, justkui suudaks see kummagi poole hoiakuid muuta. Milleks see raiskamine siis, sellisel ajal. Üllatav on ka kuulda ja lugeda , et peaminister olla teinud müügikõne mis juskui pidi inimesi ärevusse/ostutuhinasse ajama.
Küll on ikka õnnetuseks nõrganärvilis meie hulgas palju.

 
At 11:40, Anonymous Anonüümne said...

11:12 -- raskel ajal on ikka klounid ja hampelmannid abiks...

 
At 23:59, Anonymous Anonüümne said...

Raskel ajal tuleb vaadata kui enam ei kuule. Suurt pilti tutvustav film naiivikutele, ok parandame mõtet, väikse kogemuse pagasiga inimestele https://www.imdb.com/title/tt14253846/. Elagu EKRE

 

Postita kommentaar

<< Esileht