Pullerits: Kuidas saada rattavõistlusel lahti krampidest?

Terve elu on Alar Nigul – teda ju kõik rattasõitjad teavad, eks ju! – võidelnud suure pingutuse korral krampidega. Kolm aastat tagasi L'Étape du Touril, kus kuumus kiskus viimasel pikal, 7–8-protsendisel tõusul 40 kraadi ligi, lõid spasmid reielihastesse nii valusad, et tekitasid suisa paanikat. Talle meenus, et siis tuleb teha senisest teistsuguseid liigutusi. Ta ajas vändates põlvi rohkem laiali, vahetas sadulas asendeid – ja avastas, et sellest on kasu. «Tekkis lootus, et krambid ei olegi maailmalõpp, et saan neid juhtida,» meenutab Nigul.

Ent tänavuse L'Étape du Touri eel oli taas hirmuks põhjust. Sest ees ootas kolm kõige raskemat, HC ehk Hors Catégorie tõusu.

Aga nii palju oli ta oma keha tundma õppinud, et teadis: kui hoiab pulssi 150 peal, siis ta higistama ei hakka; higistamine tähendab talle peatset krampide teket. Sedasi ta siis kahest esimesest rängast tõusust üles väntaski, jälgides südamelöögisagedust.

Viimase, Alpe d’Huezi tõusu eel tegi ta pausi, et süüa. Aga söök kurgust alla ei läinud. Seepärast pidi ta lõputõusul kolm korda kinni pidama, et üritada süüa ja juua. Sõidu ajal ei riskinud ta janu ja nälga kustutada, sest siis jääks hingetõmbed vahele. «See tundus ohtlik, et tõmban midagi kurku või suren ära,» ütleb ta.

Krambid andsid endast küll pisut märku, aga sõitu kordagi segama ei hakanud.

Siit järeldas Nigul: tark ei torma, vaid jälgib pulssi, kui ta teab, et õige südamelöögisagedus aitab probleeme ära hoida.

See on üks viiest kasulikust õppetunnist, millest Nigul rääkis mulle ajakirja Ma Olen Jalgrattur värskeima numbri loo jaoks minunimelises rubriigis «Pullerits tutvustab harrastajate õppetunde». Aga juttu on ajakirjas muustki:

*Rattahullud kogunevad septembris Haanjasse. Eriti hulle on ka. Üks neist räägib.
*Rattaharrastajad, kuidas on ronida Alpe d’Huezi otsa? Üheksa vastust.
*Rattamatk Tallinnast Vilniusse, nagu läks kunagi Balti kett. Aga mitte mööda asfaltteed.
*Ameeriklasest e-resident avastas rattaga Eestimaad.
*Mummulise kastirattaga 3200 kilomeetrit Tour de France’i järgimas.
*Siim Kiskonenil läheb kolmas amatööriaasta Prantsusmaal. Võidud tulevad. Ta räägib, mis plaanid on tal edasi.
*Adrenaliin – seda sõna kordavad kõik downhill’i mehed Kütiorus. Juttu kaheksaga neist.
*Andrejs Apsītis - Läti olümpiaratturi tähelepanuväärsed sõidud.
*Rattakohtunike lugude sarjas räägib seekord Lia Rannamets.
*Tartu rattamaratonil tulevad samuti lainestardid.
*Tõukside revolutsioonist – ehk teevad tõukerattad selle, mis jalgratastel seni pole õnnestunud.

*

Ja siin mu avalik ja jõuline seisukoht Eesti kahe endise jalgpallikoondislase tegevuse kohta Venemaal.

Fotod 1-3: Alar Nigul tänavusel L'Étape du Touril. Fotod Alar Niguli erakogust
Foto 4: Ajakirja Ma Olen Jalgrattur värskeima, 34. numbri esikaas.Kaanepildi edastas ajakirja peatoimetaja Vahur Kalmre