laupäev, august 24, 2024

Pullerits: Kuidas Eesti Pariisi olümpial kolmest kuldmedalist ilma jäi?

Läbimõeldud tegevuse ja varakult käivitatud algatuse puhul oleks Eesti saanud Pariisi olümpialt kolm kuldmedalivõitjat.

Kas teate, mis kentsakad ja absurdsed alad olid Pariisis kavas? Hüva, 4x400 meetri segateatejooksuga oleme harjunud, ehkki jääb arusaamatuks, kellele seda enamasti teise ešeloni võistlust vaja on. Kavas oli ka 4x100 meetri kombineeritud segateateujumine. Kergejõustikus jagati kulda-karda koguni maratonkõndimise segateatevõistluses (või kuidas iganes seda värdala nimetada). Judos oli kavas segavõistkondade võistkonnavõistlus. Ja ärme unusta talisporti: taliolümpial on kavas teatekelgutamine.

Lühidalt: igasuguseid totraid võistkonnaalasid topitakse kavva. Mis tekitab küsimuse, miks ei ole kavas võistkondlikku kümnevõistlust. EMil ju jagatakse maratonijooksus medaleid meeskondlikus arvestuses – miks ei võiks seda siis teha ka Eesti paraadalal?

Pariisis oleks Eesti (Janek Õiglane, Johannes Erm ja Karel Tilga) saanud võistkondlikus arvestuses kümnevõistluses kuldmedali. Te muidugi kontrollige igaks juhuks mu liitmistehted üle, aga sain nende kolme peale kokku 25 518 punkti. Teiseks oleks tulnud Saksamaa 25 363 punktiga ja kolmandaks USA 24 943 punktiga. Need olidki kolm riiki, kes said/suutsid välja panna kolm kümnevõistlejat.

Eesti kergejõustikuliidu president on Erich Teigamägi. Ta võiks näidata initsiatiivi ning selle asemel, et tuua Eestisse igasuguseid väikseid võistlusi, mis on ainult kulu, suruda koos sakslaste, aga miks mitte ka koos norrakate ja hollandlastega – kes võiks Pariisi olümpia tulemuste järgi olla huvitatud riigid – hakatuseks vähemalt EM-võistluste programmi ka kümnevõistluse meeskondlik arvestus. Oleks Eestil iga kord vähemalt vägagi kindel medališanss.

Foto 1: Sven Roosen (vasakult, Holland), Johannes Erm ja Harrison Williams (USA) Pariisi olümpial kümnevõistluse viimase alal, 1500 meetri jooksu lõpetamise järel. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Pariisi olümpial embavad teineteist kümnevõistluse lõpetamise järel Johannes Erm ja Janek Õiglane, neid piidleb nende ees neljanda koha saanud Sven Roosen Hollandist. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Eesti kümnevõistlejad (vasakult) Johannes Erm, Janek Õiglane ja Karel Tilga Pariisi olümpial pärast võistluse lõppu. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

41 Kommentaarid:

At 14:21, Anonymous Anonüümne said...

Suurtel riikidel on rohkem kui 4 head jooksjat nii et segateade saab ka kõva. Väiksemad riigid saavad nuputada et järsku on segateates rohkem šanssi. Igati tore ala

 
At 14:25, Anonymous Anonüümne said...

Sprinteritel on teade , pikamaa meestel ei ole. Võiks ju teha mingi 1500 + 5000 + 3000m. See aspekt et kas jaksavad , indiv 5000 eeljooksuga ja teate 5000 mingi päev

 
At 14:38, Anonymous Anonüümne said...

Priit, ujumises on 4 x 100 m kombineeritud teateujumine olnud olümpial kavas enam vähem aegade algusest. Tegemist on teateujumisega, kus esimene etapp ujutakse selili, siis rinnuli, seejärel liblikat ja lõpuks vabastiilis. Kavas on olnud ja on jätkuvalt nii meeste kui naiste võistlus.
Viimasel ajal on lisandunud kolmandana segavõistkondade võistlus. Tegemist on tipptasemel väga omapärase ja vaatemängulise alaga kuna reeglite ainus tingimus on see, et osalevad 2 meest ja 2 naist. Millist etappi ujub mees ja millist naine on iga võistkonna enda otsustada. See on toonud kaasa tipptasemel päris tõsise taktikamängu -- võita ihkav võistkond peab valima võimalikult tugeva koosseisu ja soovitavalt nii, et tugevused võimenduksid. Silmas peab pidama ka seda, et erinevad ujumisstiilid on päris erineva kiirusega, näiteks 100 m rinnuli ujutakse üle 10 sek aeglasemalt kui 100 vabalt.
Võistlus pilt on päris põnev, võistkonnad hargnevad kiiresti päris laiali -- mehed ujuvad naistest kiiremini kuid siis tuleb järgmine vahetus ja asi on vastupidi. Väga põnev vaadata, liider ei ole ilmselge ja võitja selgub alles viimastel meetritel. Viimase etapi puhul on tihti küsimus selles, kas ühe võistkonna naisujuja jõuab teise tiimi meesvõistleja eest ära ujuda või oli eelnev edu liiga väike.
Kindlasti ei ole see miski teisejärguline või mõttetu ala.

 
At 14:56, Anonymous Anonüümne said...

Kui võistkondlik kümnevõistlus saab olema lihtsalt 3 võistleja punktide kokku liitmine, siis see pole see. See annab suurtele võistkondadele lihtsalt võimaluse ühe võistlusega kaks medalit teenida. Pealegi tekitab see suurvõistlustele kvalifitseerimise paraja segaduse.
Palju vahvam oleks eraldi mitmevõistlus, kus 10 (või x) ala teeb võistkond, kus näiteks 2 meest ja 1 naine vms. Ning see ei ole mitte kahepäevane võistlus vaid ühel õhtul paari tunniga tehtav non-stop. Lisatingimuseks võiks olla, et iga võistleja peab tegema 1 jooksuala ja 1 väljakuala vms.
See oleks ka päris põnev vaadata.

 
At 15:39, Anonymous Anonüümne said...

Sellised toredad mitmevõistlused on toredad aga saavad suurte riikide kotti. Väikestel pole paljudele aladele kedagi konkurentsivõimelist panna. Näiteks Soomet nagu peetakse odaviskemaaks, aga naiste poolel tühi maa. Lätil oli küll mehi ja naisi odaviskefinaalis suurvõistlustel

 
At 16:01, Anonymous Anonüümne said...

Suurtel riikidel on kahtlemata kõikides võistkonnavõistlustes eelis.
Aga sellised segavõistkonna võistlused annavad ka väiksematele vahest võimaluse.
Et kui 4 tippmeest või -naist ei ole, siis 2+2 või 1+1 äkki ikka leidub. Seega on need segavõistkonnad vägagi teretulnud.
btw, tundub, et see postitus on mõnes mõttes järg eelmisele, kus üritati tõestada, et naiste sport on mõttetu või vähemalt igav ja seda oli olümpial liiga palju. Priit on lisaks jalgpallile ja laskesuusatamisele enesele veel ühe vaenlase leidnud ja sellega kohe võitlusesse asunud 🤣🤣🤣. Aga Priit pole ju ka spordiajakirjanik ning spordist ja paljudest muudest maailma asjadest on tal mõnevõrra piiratud arusaam. Saame aru ja anname andeks.

 
At 16:21, Anonymous Anonüümne said...

No jaa, kui kergeraksu tuuakse teistelt aladelt küsitavaid praktikaid, nagu too lohutus- või vahejooksud, mis sõudmises kasutusel, siis võiks ju ka tõstmise kombeid kergejõustikusse tuua ja rakendada nt PP toodud mitmevõistluse meeskonnavõistluses: 1. päeva lõpul võiks jagada "väikseid" medaleid. Pariisis oleksime siis saanud suurele kullale lisaks ka väikesed hõbedad (sakslased olid mu rehkenduste järgi esimesel päeval meist paremad).

 
At 16:25, Anonymous Anonüümne said...

Naiste sport ei ole igav ja mõttetu aga osad spordialad on igal juhul mehised ja naisi seal näha on imelik. Kontakti alad näiteks ja kasvõi laskesuusk, mis on sõjalisrakenduslik, miks peab naine suusatama püss seljas? Täna oleme sellega muidugi harjunud

 
At 17:54, Anonymous Anonüümne said...

No laskesuusa osas võiks sellest kunagisest VTK-st ja Põuavälgust nüüd üle saada. Tegemist on täna ühe põnevaima ja enim publikut kokku toova talispordialaga. Murdmaasuusatamine ei saa ligilähedalegi.

 
At 21:55, Anonymous Anonüümne said...

Ala, kus tehakse kahte asja korraga, ei tehta kumbagi korralikult. No mis suusatamine seal laskesuusatamises toimub? Sõidetakse mingeid jupikesi ja puhatakse iga jupikese järel. Laskmine on puhtalt õnneasi, kui seda teha värisevate kätega. Rahvale muidugi meeldib, sest tsirkust ikka põnev vaadata.

 
At 23:32, Anonymous Anonüümne said...

Pidades 4x100 kombineertitud teateujumist miskiks kentsakaks ja absurdseks alaks näitab PP vaid enda võhiklikkust, ei muud.
Teadmiseks -- see ala oli esimest korda kavas 1960.a. Rooma olümpiamängudel.

 
At 00:00, Anonymous Anonüümne said...

Pariisis 2024 kuulus meeste 4 x 100 kombineeritud teateujumises pronksi ja segavõistkondade seas 4. koha saanud Prantsusmaa tiimi selle olümpia superstaar Leon Marchand; naiste samal distantsil hõbeda ja segavõistkondade seas pronksi saanud Austraalia tiimi ankrunaine oli 5 kordne olümpiavõitja Molly O'Callaghan.
Varasemalt on samal alal nii olümpiavõitjaks kui maailmameistriks tulnud ka Mark Spitz ja Michael Phelps -- ilmselgelt on tegemist "teise ešeloni" võistlusega, mida kellelegi vaja ei ole. PP võiks enne väheke mõelda ja googeldada kui lauslollust ja jama kirja paneb -- samas ega muud ole ka oodata kui mehe ego on kordi suurem kui mõistus.

 
At 13:28, Blogger Priit Pullerits said...

Lugeda ei oska või? Jutt on segateateujumisest. Et segateateujumine oli kavas juba Roomas 1960?!

 
At 13:55, Anonymous Anonüümne said...

Priit, pole mõtet ärrituda. Esialgu oli sul kirjas nimelt kombineeritud teateujumine, mitte segateateujumine.
Pariisi OM ujumise tulemusi vaadates ei saa küll öelda, et segateateujumises oleks tegemist olnud miski "teise ešeloni" alaga. Kõikides tiimides olid ujumas parimad võimalikud tegijad, konkreetsed näiteid on eespool juba toodud ka segavõistkondade kohta.
Kergejõustiku 4 x 400 segateate protokolli vaadates ei saa samuti väita, et justkui tippe see ei huvitaks. Medal on medal, võitjad lähevad ajalukku ja ülejäänud jäävad reaks protokollis. Mida sellest arvavad vananevad kibestunud kirjatsurad, ei huvita peale nende eneste mitte kedagi.
Publik (nii teleri ees kui koha peal) tuleb saama emotsiooni. Seda emotsiooni oli Pariisis küllaga -- ka Eesti sportlaste esituses. Kindlasti oleks Eesti emotsioon olnud veel suurem kui mõni medal oleks tulnud kuid sport ongi tihti draama -- Differti käest läinud pronksimatš, Ermi teivashüpe ja Mägi eelviimane tõke jäävad vähemalt eestlastele kauaks meelde. Samaväärselt Zirki 200m liblika poolfinaali ja finaaliga ning Õiglase teivashüppega. See ongi sport ja see on põhjus, miks seda vaadata.
Jagada alasid meeldvaldselt "kentsakateks ja absurdseteks" ning siis ilmselt "tõsisteks ja mõistuspärasteks" on nõme. Kui ei meeldi, ära vaata aga maha teha on nõme ja väiklane.

 
At 14:54, Anonymous Anonüümne said...

Medal on medal jah ja USA-l on võimalus ka teise eseloniga segateade kinni panna. Muud riigid jooksevad samade inimestega kelle tõmbab võhmale. 4*100 saab ka sega teha kui naised alustavad esimese kahe vahetusega et ei tekiks meeste naistele selga jooksmist kolinal

 
At 16:07, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits tehku rohkem kriitikat, eriti teemade osas mida tuleb postimehest. Puhast paska peab ütlema.

 
At 17:35, Anonymous Anonüümne said...

PM ja kompanii on viskunud mingi vene raadiojaama kaitsele. Käskisid PP-l toetava loo kirjutada.

 
At 17:56, Anonymous Anonüümne said...

Täiesti arusaamatu, et miks Priit raadioga oma käsi määrib. Mees kes sõdis Narva tanki vastu on alla andnud stalinlistlike sümbolite ja venelaste obeliski ees ning nüüd lausa nutab kaasa vene raadio sulgemisele. Paistab, et kindralid raketivägedest on uinunud agendi üles äratanud.

 
At 18:53, Anonymous Anonüümne said...

Kunagi tegutses Eestis raadiojaam Nadežda, mille saatja asus Keila tankipolgu territooriumil. Sealt tuli ka sellist head mussi ja operatiivinfot. Kuid võimud - Savisaar - käskisid jaama sulgeda ja see suletigi.

 
At 18:57, Anonymous Anonüümne said...

Kuda savisaar nii boss oli et meie transdnestria mehi kamandas?

 
At 19:19, Anonymous Anonüümne said...

Money talks, bullshit walks...
Kui kontserni ühel ettevõttel on probeem, siis kogu kontsern tõuseb kaitsele. Kui ise ei taipa, siis jagatakse mõned sõbralikud vihjed ja nõuanded. Lihtne ja loogiline.

 
At 19:24, Anonymous Anonüümne said...

Siseministeeriumi üksused võtsid Keila saatja üle kell 15:30, 26. augustil 1991. Kõik. Oleks tol ajal olnud PP-suguseid südikaid raadio eest seisjaid, kes teab ehk kuulaksime Lootuse raadiot tänapäevgi.

 
At 22:31, Anonymous Anonüümne said...

Väidad, et Priidul puuduvad põhimõtted ja ta on suisa äraostetav? Väga karm süüdistus. Tal ju pangalaenu ei ole. Auto ostis kontol vedelenud raha eest. Kas tõesti on raha meie mehel aru ära keeranud?

 
At 09:02, Blogger Priit Pullerits said...

Raadiolubade jagamise loo kommenteerijad ilmutavad pealiskaudsust ja asjatundmatust. Kes tõepoolest luges, see nägi, et asi on selles, et komisjon andis loa seni tegutsenud jaama asemel teisele vene jaamale - jaamale, mille kohta me keegi mitte midagi ei tea ja mille puhul on põhjust kahtlustada sidemeid Venemaaga. Duo Media gruppi kuuluv Narodnoe Radio, mis loast ilma jäi, on Eesti juhtide, Jüri Piheli ja Priit Vare pilgu ja käe all tegutsev raadiojaam, kust said ära korjatud isegi need vene muusikapalad, mis võiks olla veidigi kahemõttelised sisult. Jaam on absoluutselt apoliitiline, st poliitikaga ei tegele. Ja seda, nagu öeldud, garanteerivad eesti juhid. Asemele tuleva jaama kohta teame nii palju, et sellenimeline (Radio Maximum) on Venemaal suur jaam, ja arvestades, et uus jaam lubab Eestis täita 50% eetriaega sõnalise sisuga, tekib küsimus, kes seda teevad ja mis on see sisu, sest 50% on Kuku raadio tase ning Kuku ei ole teatavasti suurt plussi tootev jaam, kui üldse. Küsimus on selles, mida hakkab see uus jaam pakkuma siinsele vene publikule lubatud suures sõnalises osas; on kahtlust arvata, et osa sellest sisust võib tulla Venemaalt (frantsiiside värk). Seal on palju küsitavusi ja lahtisi otsi. Ehk teisisõnu: me saame Eestis siinsele vene publikule apoliitilise jaama asemel tont teab mida pakkuva ja millega seotud uue jaama.
Miks siis TTJA sellise otsuse tegi? Vastus, nagu ikka, peitub TTJA hindmiskomisjoni koosseisus. Seal oli üks liige Oksana Talisainen, kes kunagi oli Jana Toomi büroo juht. Seal oli Andres Jõesaar, kelle kohta on juba ammu ringhäälingukuluaarides räägitud, et ta tegutseb selle nimel, et tugevdada ERRi positsioone ning nõrgendada kommertsjaamu - aga Narodnoe on ju üks edukamaid venekeelseid jaamu ja liiati mõjuka Duo Media grupi omanduses.
Nii, nüüd teate ja mõistate loodetavasti asjade tagamaid paremini. Ja enam tühja ei plärtsu.

 
At 09:15, Anonymous Anonüümne said...

Teie kontserni eesti juhid ei tekita usaldust, sest teie eesti juhid vahendasid just mitte kaua aega tagasi Eesti reklaamiraha Solovjovi saate Vene propakanalisse.
Raha ei haise.

 
At 11:30, Anonymous Anonüümne said...

2 inimese mõju 9-st ei tasuks ülehinnata. Ilmselgelt vaakus artiklis toodud raadiojaam künnise piiril ja polnud medali kandidaadi väärilise sooritusega. Hale eneseõigustus Priidu poolt. TTJA pressikas on juba ammendav info: "Komisjon hindas taotluste vastavust kultuuriministri seatud kõrvaltingimustele ja meediateenuste seaduse nõuetele. Olulisemad kriteeriumid olid: sõnasaadete keel, sõnasaadete osakaal programmis, Eesti autorite muusikateoste maht programmis ja peamine sihtrühm. Samuti tuli komisjonil arvestada, et levipiirkonnas oleks esindatud erinevatele sihtrühmadele suunatud programmide valik. Lisaks tuleb raadiolubade väljastamisel arvesse võtta raadioturu konkurentsiolukorda ning jälgida, et ei tekiks või tugevdataks turgu valitsevat seisundit.

Hindamiskomisjon koosnes 9 liikmest. Esindatud olid Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Ringhäälingute Liit, Tartu Ülikool, Kultuuriministeerium ja TTJA. Komisjon hindas taotlusi kohapunktidega. Raadioload väljastati hindamiskomisjoni tulemuste alusel."

 
At 11:55, Anonymous Anonüümne said...

Kuulge, meil on põhjust Eesti üle uhked olla - hõbe medal triatloni EM-l https://sport.delfi.ee/artikkel/120317235/delfi-video-ironmani-em-il-teise-koha-saanud-jurgen-ligi-medal-on-medal-kuid-sook-ei-lahe-tukk-aega-sisse

 
At 13:11, Blogger Priit Pullerits said...

Aiaiai, 11:30, jälle usuvad inimesed, kes asjast on kaugel, et nad on targemad ja teavad rohkem kui mina, kes ma teen reporteritööd. Et kahe inimese mõju on väike??? Ootoot, isegi ühe inimese mõju on väga suur, kui vaatate, kui napilt tuli tulemus Maximumi kasuks. Jälgige seda:

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti üheksaliikmelise hindamiskomisjoni jaotatud kohapunktid liidetuna (loa saab see, kes kogub vähem punkte):

Radio Maximum (Baltic Media Network OÜ) – Narodnoe Radio (Duo Media Networks OÜ)

Programm vastab enim kultuuriministri määratud sihtrühmale 13:14
Programm mitmekesistab enim piirkonna raadioprogrammide valikut 12:15
Programm on levipiirkonnas varem levinud 18:9
Raadioteenuse osutajal on väikem turuosa 9:18
Lõpptulemus 52:56. Seega saab loa Radio Maximum.

Kahe viimase skooriga on võimatu manipuleerida, seal ei ole midagi hääletada, sest faktid on selged, mistõttu ka hääled on jagunenud selgelt kord ühele, kord teisele poole 18:9.

Aga vaadake kahte esimest skooririda! Kas näete, kui napp on seal vahe? Ühe inimese hääled neil kahel real teevad neljapunktilise vahe! (Andsid 2x(1:2) ühele jaamale, mitte 2x(2:1) ehk skoorist 2:4 sai skoor 4:2 ehk ühelt kaks vähemaks ja teisele kaks juurde.) Kahe inimese hääled lausa kaheksapunktilise vahe! Nii et tõepoolest, iga hääl loeb ja on kullakaaluga.

Aga hea on niisama lahmida ja targutada, selle asemel et veidigi süüvida faktidesse, mis, muide, olid ka loo juures eraldi esitatud, nii lehes kui veebis. Aga kunas siis faktid on lahmijate ja nn kõigetargemate arvamust mõjutanud?!

 
At 14:28, Anonymous Anonüümne said...

Punktiheitlus. Polnud selles heitluses ülekaalukalt raadioprogrammi mitmekesistamist. Kodutöö oli Duol tegemata. Komisjoni liikmetega rääkimata. Elementaarne, ütleks Edgar. Pihel on nii pikalt äris olnud ja ei tea siis kuidas hääletamisel punktide jagamine toimib. Ju siis on ikkagi kontsern liiga tugevalt poliitikutele varbale astunud ja nüüd kärbitakse tiibu poliitikute poolt leitud komisjoniliikmete abil. Tavaline Eesti elu. Vaata kus tahad, ikka kesikud näitavad võimu oma komisjonidega nii kui selleks võimalus avaneb. Naiivne on see, kes arvab, et nii nagu oli vanasti läheb elu ka edasi. Ja tuleme tagasi fakti juurde, et tegemist on venelastele suunatud raadiojaamaga. Äri ei saa olla õigustuseks, et seda teemat lihtsalt häälte jagunemise tasandilt vaadatakse. Õige suhtumine oleks olnud see, et Priit nõudnuks mõne lati alla jäänud eestlastele suunatud raadio eetrisse paiskamist.

 
At 14:57, Anonymous Anonüümne said...

PP, kas te olete suure reporteritöö käigus ka Narodnoe Radiot kuulanud või kuulate suisa vabatahtlikult toda raadiot? Kuidas jaama iseloomustate, mis on teie lemmiksaated?

 
At 15:09, Anonymous Anonüümne said...

Rõõmustame koos Ligiga. Kindlasti kõik blogi stammpanustajad kiidavad Jürgenit särava medali väljateenimise eest. Ikkagi meie mees medalil, see on kõva sõna ja seda kõike raske ja vaeva nõudva Riigikogu töö kõrvalt. Häbi peaks olema neil loodritel ja penskaritel, kes Ligi moodi ei suuda Eesti lippu kõrgelt lehvitada. Vaevalt, et Ligi siin blogis lugemas käib aga mõned sõbrad kes teda tunnevad võiks ju talle meie poolt tervitusi edastada.

 
At 15:31, Blogger Priit Pullerits said...

Veel vene keelest meie avalikus ruumis. See info tuleb ühelt tuntud endiselt jooksumehelt.

1. Täna hommikul oli Vikerraadios olnud intervjuu, kus Kohtla-Järve spordikooli juht rääkis vene keeles. Siiamaani pole Eestimaa koolijuht suhtlustasandil eesti keelt suhu saanud??!!

2. Suve algul "TV 10 olümpiastardi" sarjas rääkis Jõhvi kandi kooli kehalise kasvatuse õpetaja / treener intervjuud andes vene keeles. Siiamaani pole eesti keelt selgeks saanud??!!

Mina avaliku sektori ja riigisektori esindajate venekeelseid intervjuusid eetrisse ei laseks, selles keeles rääkijaile sõna ei annaks.

 
At 16:47, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas sa Priit aru ei saa, et vene keelse jutu eetrisse laskmine oli ju selge viide ametnikele, et nende inimeste puhul vilistatakse riigi poolt keelenõuetele neid nondel ametikohtadel pidades. Isegi kui paberid on korras, siis tekib küsimus, et kas mingi loomingulise vaatenurga abil või miski võimukangi abil. Siit tuleb küsimus, et kas Eestit valitseb korruptsioon või eestimeelsed ja keelsed ametnikud.

 
At 17:41, Blogger Priit Pullerits said...

Väga hale katse, 16:47, neid vene keeles rääkijaid õigustada.

 
At 18:23, Anonymous Anonüümne said...

Nii peakski olema, et vene keele kasutamisest tuleb monitoorida ja raporteerida, et seda jama Eestis vähem oleks. PP valvekoerana koos kogukonnaga oleks võimas jõud. Kuid tegelikkus on teine. Toetutakse endistele persekukkununud jooksjatele ja üksikutele seikadele, kuid toetatakse tervet vene raadiojaama. Narodnaja raadio haleda reportaaži tegemine oleks sobinud mingile väiksemale vorstile, kui juhtkond midagi suunatud vajab. See ei ole muidugi ainus meediamaja õigustav artikkel viimase aja jooksul. PMi Nädal küsitles olümpia kommenteerimisega läbikukkunud Timo Tarvet justkui vaataja-kuulaja südamesse pugenud ajakirjanikku. Tolles artiklis vastas avatseremoonia kajastamisega põrunud TT, et ega TV-vaatajagi just Prantsuse ajaloost ja kultuurist suurt rohkem teadnud. Mis on tõsi. Mees adub ilmselgelt oma ülesannet vildakalt - tehniliselt eeter täis rääkida on magedalt vähe. Olen Kajuveeriga vähemalt ühes nõus - taolist sellisele tööle ERRi ei valiks.

 
At 19:15, Anonymous Anonüümne said...

No just. Väga ülbe arvamine et vaataja midagi prantsuse kultuurist ei tea. Sellise pressiga sõideti siis üle normaalne kriitika. Mis "prantsuse kultuuri" etendas tuntud kväärikloun ?

 
At 20:23, Anonymous Anonüümne said...

Odav raadio ja odav tv aeg on läbi. Seda pole mõtet teha. Näen värava taga kuhu see odav meedia on uue põlvkonna viinud. Kesikud saatsid oma juugendi tänavatele. Möll käib. Ilmselt on aja küsimus kui nad Kõlvarti juhtimisel Eestis punapöörde teevad. Sotsid jooksevad kaasa, reff aetakse nurka, nii see käib. Õppige.

 
At 20:26, Anonymous Anonüümne said...

Uute Uudiste põhimees Makarov sai kinga vale asja kiitmise eest. Eksida ei tohi.

Teistele nautimiseks Gojira - Ah! Ça Ira!
https://www.youtube.com/watch?v=cgK07Mjnl-w

 
At 21:07, Anonymous Anonüümne said...

Need noored tänaval on samahästi Madisoni poisid. Rahu, te ei ole uudistega kõige paremini kursis.

 
At 23:41, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits, vali oma allikaid paremini - Kohtla-Järvel ei ole spordikooli. Raadios rääkinud treener Mihhailov saab vajadusel ilusti eesti keeles suheldud. Kes on teemaga kursis, siis saavad aru, miks reporter Kundla just nii jutu eetrisse lasi. Blogi on langenud "naised saunas rääkisid" tasemele.

 
At 09:32, Anonymous Anonüümne said...

Priit raisk eksitab blogi lugejaid tõesti. RÄME VILE! Viidatud venekeelne jutt oli tõesti Kohtla-Järve ujumisklubi Aktiiv juht Sergei Mihhailovi poolt. Kuidas võib blogipidajal sh õppejõul ja ajakirjanikul ikka faktimajandus nii sassi minna? Küll aga on tegemist huvitava klubijuhiga kes avaldas 22/9/11 avaldas sellise sisuga postituse: "Kaja Kallas! Tule räägi rahvaga ja ära häma TV-s, oleme valmis alustama kodanikuallumatuse ja massimeeleavalduste korraldamist. Kaja Kallas astu tagasi! Sina vastutad." Tõesti , vähemalt kirjalikul suhtlusel saab Mihhailov eesti keelega kenasti hakkama.

 

Postita kommentaar

<< Esileht