Pullerits: Millest Eesti naiskõrgushüppajatel alatasa puudu jääb?

Täna on siis Tokyo MMil kavas naiste kõrgushüpe ja osaleb ka Elisabeth Pihela (fotol vasakul), kelle ülesanne pole kerge: kvalifikatsiooninorm on 1.97 ja Pihela jagab isikliku rekordiga 1.92 36 osaleja hulgas 29.-31. kohta.

Sel puhul rääkisin ettevõtjast kergejõustikutreeneri Jaanus Kriiskiga kõrgushüpet lahkavat juttu, nagu nädala algul tegime temaga juttu tõkkejooksust. Kes tahab kõrgushüppele rohkem pihta saada, milline samm on seal otsustav, kui suure kiirusega tuleb latile läheneda, kui kaugelt on õige ära tõugata jne, saab seda lugeda minu usutlusest. Aga me ei räägi ainult tehnilistest nüanssidest, vaid ka sellest, mis jääb hüppesektorist väljapoole, näiteks:

«Olen tipptreeneritega rääkides aru saanud, et põhiline on taluda 24/7 elurutiini aastaid – see peab sulle sobima.

Kõrgushüppaja number üks asi on kaal. See väljendub keha rasvaprotsendis: naistel on see maailma tipptasemel 12–13, meestel 7–8. Meie tütarlastel see tõenäoliselt nii väike ei ole. Isegi kui korraks saadakse [rasvaprotsent] alla, siis ei suudeta seda hoida või tuleb sellega teha vaimselt õudselt tugevat tööd.

Sul peab olema tahe, arusaamine, pühendumus – ja kogu aeg. Mitte et mul on psühholoogi vaja. Su sportlastee hakkab läbi saama, kui vaja on psühholoogi või kedagi, kes peab sind veenma milleski. Sa pead ise tahtma teha, ja kui sulle meeldib, siis su keha harjub sellega ka ära. Psühholoogi on põhiliselt vaja ainult kahel juhul. Esiteks, kui ise arvad, et oled väga andekas, aga tegelikult ei ole ja mõtled ennast hulluks. Või kui keegi teine sisendab sulle, et oled väga andekas.

Mis tippsportlane sinust saab, kui vajad psühholoogi selleks, et rutiini taluda või ei suuda muidu kaalu hoida, sest see vajab pingutust?

Loomulikult peab sul ajus kõik korras olema, mitte nii, et treener mangub, et kuule, ära söö vanaema juures nii palju, palun jälgi kaalu. Ei, see tuleb sul iseenesest. Maailma tipptreenerid ei tegele n-ö lapse hoidmisega.

Meil on Eestis natuke lapse hoidmist. Andekaid on vähe ja siis neid poputatakse üle ja võib-olla ka sisendatakse liigselt, et nad on nii andekad – ja siis ongi psühholoogi vaja. Väga lihtsalt kasutame sõna «andekas». Võiksime ütelda, et oled tubli ja tee ning vaatame, kuhu jõuad.»

Vaatame siis, kuhu Eesti kergejõustiklased Tokyos välja jõuavad. Seniks harige end!

Fotod 1 ja 5: Elisabeth Pihela Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus 3. augustil Tallinnas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Fotod 2 ja 4: Ukraina kõrgushüppaja Juliia Levtšenko mullu 27. augustil Teemantliiga finaalis Zürichis. Fotode autorid: EPA/Scanpix (2. foto) ja IMAGO / Chai v.d. Laage / Scanpix (4. foto)
Foto 3: Kõrgushüppe maailmarekordi 2.10 omanik Jaroslava Mahutšihh Ukrainast mullu 27. augustil Teemantliiga finaalis Zürichis. Foto autor: EPA/Scanpix