Pullerits: Miks jäävad ETV laskesuusakommentaarides faktid tagaplaanile?

Juhtusin eile, pühapäeva pärastlõunal pärast rattasõitu, enne kui hakkas lund sadama, vaatama telerist, mil lõunasöögi järel veidi leiba luusse lassin, mida siis kõik üle riigi silmad punnis nädalavahetusel jõllitavad. Vaatasin esimest korda alanud talihooajal. Poleks pilti näinud, oleks Tarmo Tiisleri kommentaari järgi arvanud, et Regina Ermits (fotol ülal) sõidab vähemalt olümpiamedali peale. Aga ei, oli järjekordne rutiinne MK-etapp, nagu neid talve jooksul toimub ridamisi, vaat et igal nädalavahetusel.

Ermits oli mu tudeng koroonaajal. Seetõttu teda ega teisi loengus silmast silma ei näinud. Aga nad pidid tegema iga nädal mitu tundi nõudva kodutöö; nende parandamine ja kommenteerimine võttis mul omakorda arvukalt tunde, nädalas vähemalt viis-kuus, pahatihti rohkemgi. Ma ei räägi kunagi tudengite, nende tööde ja tulemuste kohta midagi avalikult, sest õppetöös peab säilima teatav konfidentsiaalsus: see, mis ülikoolis toimub, ka ülikooli jääb. Kuid üldiseloomustuse andmine pole vast keelatud, eriti kui üliõpilane on olnud tubli ja heade tulemustega. Ermits oli. Sellega on ka üldiseloomustus antud.

Esimest korda nägin teda talv või kaks hiljem Haanjas, kui ta harjutas sealsetel radadel ja sealses tiirus.

Muidugi oli Ermitsa (fotol paremal) eilne 8. koht samuti tubli, eriti arvestades Eesti laskesuusatamise viimaste aastate tulemusi. Aga ei ole mõistlik Tiisleri kombel kommentaaridega pilvedesse tõusta. Peame vaatame ka fakte. Suusatamise aeg oli Ermitsal eile 27., kiireimast 1.02 aeglasem. Kaotust 20ndale, Lisa Vittozzile (fotol all vasakul), kogunes kümme sekundit. Laskmisele kulutatud aja poolest oli ta 23. Kaotust selles arvestuses kiireimale, Vittozzile, kogunes 23 sekundit. Kokkuvõttes kerkis ta nende kolmanda kümne näitajatega 24. kohalt 8. kohale, mis ei allu pealtnäha mingile matemaatilisele loogikale. Aga kerkis sellepärast, et lasi veatult, ühegi eksimuseta.

Järeldus on ilmne: Eesti laskesuusatajal on lootust heale kohale üksnes siis, kui ta laseb nulliga ja konkurendid eksivad. Mida tegelikult, tunnistagem, ongi ju Eesti laskesuusatamise esindajad ajast aega rääkinud: et kui õnnestub teha puhta laskmisega võistlus ja konkurendid eksivad – ehk loota tuleb vastaste ebaõnnele –, siis võib tekkida šanss. Ermitsal tekkiski ja ta kasutas selle ära.

Kuid jäägem siiski kaine mõistuse juurde ja arvestagem fakte: kolmest otsustavast tegurist – sõidukiirus, laskmise kiirus ja laskmise täpsus – olid kaks sellised, kus, kui viisakalt öelda, on veel märkimisväärset arenguruumi. Kõige suurema ettearvamatusega tegur, laskmine, õnnestus sedapuhku täielikult, aga kui sageli seda juhtub? Mullusel hooajal oli Ermitsalt lamades tabavusprotsent 71 ja püsti 86, tänavu seni vastavalt 84 ja 91. Edasiminek on, kuid hooaeg on veel noor.

Eilsel võitjal Vittozzil (parempoolsel fotol paremal) on need protsendid tänavu vastavalt 89 ja 91, teiseks tulnud Anna Magnussonil 92 ja 94, kolmandana lõpetanud Maren Kirkeeidel 86 ja 87 ehk Ermitsast kokkuvõttes isegi pisut kehvemad. Aga Kirkeeide suusatab palju kiiremini; kaotust kiireimale on tal sel hooajal kilomeetri kohta keskmiselt 1,7 sekundit, Ermitsal 6,8 sekundit. Väike edasiminek selles osas mullusega tal on – siis kaotas ta 7,4 sekundit.

Need on näitajad, mida tuleks vaadata ja analüüsida ja mis peaks ka ETV kommentaatoritel kogu aeg käepärast olema, et kommentaar oleks ikka sisuline ja asjatundlik, mitte lihtsalt rõkkav ja hurraatav.

Foto 1: Regina Ermits laupäeval Hochfilzeni MK-etapil teatesõidus. Foto autor: IMAGO/CEPix/Scanpix
Foto 2: Regina Ermits reedel Hochfilzeni MK-etapil 7,5 km sprindivõistlusel. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 3: Lisa Vittozzi (Itaalia) Hochfilzeni MK-etapil. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 4: Lisa Vittozzi eile Susan Külma kannul Hochfilzeni MK-etapil. Foto autor: AFP/Scanpix