Eesti Televisiooni laskesuusaülekanded olümpialt on klassikaline näide selle kohta, kuidas püüd pakkuda iga hinna eest järjest rohkem infot, ent jätta see mõtestamata, ei tee reportaaži kübetki paremaks, vaid tekitab üksnes tarbetut müra.
Nagu vaatajad Milano Cortina otselülitustest märganud, on pärast Eesti koondise esindaja lahkumist lasketiirust täitnud osa ekraanist tahvel (fotol paremal), millel on näidatud, kuhu lendasid sportlase tulistatud kuulid, taustal Eesti koondise esindaja kirjeldus selle kohta, mis on teleekraanil niigi näha. Küsimus on selles, mida on tolle infoga peale hakata televaatajal ehk kuidas teeb see tema arusaamise Eesti sportlase esinemisest sisukamaks ja paremaks. Või veel ümber sõnastades: milline on saadav informatsiooniline lisaväärtus?
Seda, et Eesti sportlane lasi näiteks teise lasu mööda ja ülejäänud kõik pihta, näeb ju igaüks, kes jälgib laskmise käiku. Kas too teine lask läks veidi üles vasakule või pisut alla paremale, ei oma mingit tähtsust. See ei ütle televaatajale absoluutselt midagi, kui ta ei saa teada, mis oli eksimuse põhjus. Toda põhjust ei tea ka ekraanil sõna saav Eesti koondise esindaja, kuni ta ei ole saanud seda sportlaselt hiljem järele küsida.
Ja kui kõik ülejäänud lasud tabasid märki, siis mida peab televaataja peale hakkama tahvlilt saadava teadmisega, mis näitab, kuhu lastud kuulid lendasid? See on ju loogiline, et need ei saa kõik minna n-ö kümnesse, arvestades, kui kõrge pulsiga tuleb tiirus lasta. Kuulid lähevad sinna, kuhu nad parajasti lähevad pärast seda, kui sportlane on vajutanud päästikule. Otsida sealt kiirkorras mingit põhjapanevat järeldust on lootusetu ülesanne, mida tõestab ka see, et laskmistulemusi kommenteeriv – kommentaariks on seda muidugi liig nimetada – Eesti koondise esindaja ei suuda pakkuda rohkemat, kui selle kirjeldust, mis on niigi ilmselge.
Jah, võib ju öelda, et see, kuhu kuulid lendasid, on ikkagi faktid ja fakte peaks näitama. Kuid sellistel puhkudel meenub mulle alati Postimehe/Edasi endise peatoimetaja ja Eesti Meedia omaaegse kauase juhatuse esimehe Mart Kadastiku ütlus: fakt iseenesest ei räägi midagi, fakt tuleb rääkima panna. See tähendab, et fakti tuleb seletada, sellele tuleb lisada ka võrdlus ja kontekst.
Seletust ja põhjendust Eesti koondise suusatajate eksimustele pole me ülekannetes saanud, sest neid pole selleks ajaks, kui laskmistulemustega tahvel ekraanile ilmub, olemas. Fakt hakkaks rääkima rohkem siis, kui seda saaks võrrelda näiteks teiste samal ajal tiirus käinud sportlaste laskmisnäitajatega või sama Eesti sportlase eelmiste laskmistulemustega olümpial, ehkki seal hakkavad juba rolli mängima erinevad muud tegurid, alates ilmast ja lõpetades konkreetse võistlussituatsiooniga.
Lühidalt ja kokkuvõtvalt: Eesti sportlaste laskmistulemuste kuvamine tahvlilt teleekraanile ei anna televaatajatele mingit olulist infot, vaid näib pigem ülepingutatud püüuna lisada juba niigi populaarsetele laskesuusaülekannetele veel midagi, mis võiks võistluse jälgimist huvitavamaks ja põnevamaks muuta. Ent nagu sageli niisugustel puhkudel, hakkab infoga ülepakkumine mõjuma liigse müra tekitamisena.
Kui ETV kommentaatorid tahavad tõesti teha ülekannet sisukamaks, võiks nad pakkuda palju kõnekamaid fakte – mis nõuab väikest eeltööd. Aga õnneks on enamik eeltööks vajalikku rahvusvahelise laskesuusatamise liidu IBU kodulehelt kergesti leitav.
Palun väga, seal on kenasti välja toodud, kui palju kaotab näiteks Eesti teateneliku kolmanda vahetuse sõitja
Mark-Markos Kehva (vasakpoolsel pildil vasakul ja kahel ülemisel pildil) parimale sõidukiiruses (7,7 sekundit kilomeetri kohta), milline on tema tabavusprotsent lamades ja püsti lastes (vastavalt 88 ja 86). Enne starti on ju teada, kes on kolmandas vahetuses tema konkurendid, nagu saab IBU lehelt Kehva konkurentide kohta teada, milline on nonde kaotus parimale ning tabavusprotsendid.
Kui reporterid ja kommentaatorid teeks pisutki eeltööd ja varustaks end enne ülekannet selle infoga, saaks nad võistluse käigus pakkuda teavet, kui kõvad on tegelikult need sportlased, kellega Kehval tuleb rajal heitlust pidada. Sealt saaks juba vaheaegade põhjal välja lugeda, kui püütav võib olla mõni eespool teele läinutest või kui tõsised ohustajad on need, kes tulevad tagantpoolt.
Kuna see töö on tegemata – ja selle asemel panustavad kommentaatorid lihtsalt n-ö killu rebimisele –, siis saidki televaatajad teatesõidu viimase, neljanda etapi keskel kuulda vaid ebamäärast ja laialivalguvat tõdemust, et oma vahetust seitsmendana alustanud ankrumehe Jakob Kulbini (fotol vasakul ja ülemisel parempoolsel fotol paremal) ees ja taga sõidavad tugevad suusamehed. Hea kommentaator oleks osanud vaatajaile sisukamalt vahendada, teades, milline on Kulbini jälitajate tegelik sõiduvõimekus, millised on Eesti reaalsed šansid. Siis poleks ka televaatajad pidanud tundma pettumust, et noor mees mängis lõpus Eesti koondise hea alguse maha.
Teisipäevane meeste teatesõit näitas kujukalt, mis on laskesuusatamises otsustava tähtsusega, kui tahad pretendeerida kõrgele kohale. See on suusatamise kiirus. Nägite, tänu millele tõusis Prantsusmaa avaetapi punase laterna rollist võistluse liidriks? Tänu kiirele suusatamisele. Prantslased kasutasid teatevõistluse jooksul üheksa varupadrunit (ja käisid ühel trahviringil) teiseks ja kolmandaks tulnud Norra ja Rootsi neliku kuue vastu. Eestit ei aidanud 13. kohast kõrgemale ka Norra ja Rootsiga varupadrunite arvult võrdne, kogu võistluse parim laskmine, sest eestlaste sõiduaeg oli alles 14. Järeldus?
Järeldus telemeestele on see, et laskmistulemustega ekraanil epateerimise asemel peaks hoopis rohkem aega ja energiat kulutama suusakiiruse vaatamisele-näitamisele, lahkamisele ja analüüsimisele. Eriti sellele, kui kiiresti sõitis Eesti sportlane viimasest tiirust vahetusala või lõpujooneni - see lõik, kus laskmise nimel pole enam vaja tagasi hoida, vaid tuleb pingutada täiega, toob kõige selgemalt esile sportlase peamise, kehalise suutlikkuse tulemuse struktuuris.
Kahjuks on ETV läinud lihtsama ja mõttetuma vastupanu teed, täites väärtuslikku eetriaega tarbetu infomüraga selle kohta, kuhu maandusid märklaual kuulid.
Foto 1: Kristo Siimer Milano Cortina olümpial enne eilset teatesõitu lasketuuris laskmas. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 2: Lasketulemusi näitav tahvel ETV ekraanil. Kuvatõmmis ETV ekraanilt
Foto 3: Milano Cortina olümpia meeste teatesuusatamise esimese vahetuse sõitjad esimest korda lasketiirus. Alt: Justus Strelow (Saksamaa), Sean Doherty (USA), Patrick Braunhofer (Itaalia), Tomas Mikyska (Tšehhi), Rene Zahkna (Eesti), Sebastian Stalder (Šveits) and Dmytro Pidrutschnyj (Ukraina). Foto autor: DPA/Scanpix
Foto 4: Veebis leviv laskesuusameem.
Foto 5: Michal Krcmar Tšehhist ja tema kannul Mark-Markos Kehva Milano Cortina olümpial 20 kilomeetri distantsil. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 6: Mark-Markos Kehva eilse teatesõidu kolmandal etapil lasketiirus. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 7: Mark-Markos Kehva (vasakul) 9. veebruaril Milano Cortina taliolümpial lasketreeningul. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 8: Joscha Burkhalter Šveitsist ja Jakob Kulbin tema kannul Milano Cortina olümpial 10 kilomeetri distantsil. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 9: Eesti laskesuusatajate teateneliku viimase vahetuse sõitja Jakob Kulbin Milano Cortina olümpial lasketiirus. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 10: Prantsusmaa teatemeeskonna esimese vahetuse suusataja Fabien Claude koos pruudiga pärast kuldmedali võitmist Milano Cortina olümpial. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 11: Prantsusmaa teatemeeskonna viimase vahetuse suusataja Eric Perrot langeb pärast võitu Milano Cortina olümpial lumme. Tema taga lõpetab teisena Norra koondise ankrumees Vetle Christiansen. Foto autor: AFP/Scanpix
40 Kommentaarid:
Ei tea. Mind küll ei häiri. Saab ju väga palju infot tegelikult ja Ader selgitab hästi kas möödalasu põhjus võib olla sportlase asendi viga või ei arvestanud tuulega jne. Näeb ära palju napikaid oli ja kas pool kuuli lõi märgi alla või mitte.
Koha mahamängimine on fakt. See tunne on õige. Hea, et sinnani kõik hästi oli. Üldiselt on see ikkagi parem kui vuti ülekanded. Kahju, et meie omad said peksa ja esikümnest välja. Nii on. Lähme edasi. Kas Petrõkina saab esikümnesse?
Selleks et hinnata Kulbini tulemust eile, ongi vaja neid andmeid, millele viitasin: tema ja lähikonkurentide senised ajakaotused kiiremale, selle pealt siis saab võrrelda, kes sõitis eile oma tavatasemest kiiremini ja kes aeglasemalt.
Eile oli ainsad kõnekad faktid need, et Eesti oli kuue varupadruniga parimate seas, kuid sõiduaja poolest alles 14. Mis tähendab, et isegi kui lasta hästi, siis asjad otsustatakse suusarajal - ja seal on mahajäämus märgatav.
Vastupidi, see lasketulemuste nägemine on just äge ja huvitav! Nii ongi! Nii nagu liidrite kohta näed otse live's, kuhu lasud lähevad. Laske % ja kiiruste vahesid räägitakse ikka pidevalt. Muud tilu-lilu ja niinemetsa jutte on õnneks vähemaks jäänud, täitsa vaadatavad ja kuulatavad on seni nähtud sõidud olnud. PP võiks aru saada, et pole vaja punnitada spordiala vaatamist, mis huvi ei paku. Teistele pakub. Nagu ikka, tasub saadete vaadatavuse numbreid piiluda.
Veel üks eilne tähelepanek olümpia laskesuusaülekannetelt. Noorele reporterile on juba ei tea kust külge hakanud lembitukuuselik maneer esitada sportlasele oma monoloog, mille lõpus ei järgne küsimust. Nii tekib totter olukord, mida ajakirjanikuna on kõrvalt valus vaadata, kus sportlane ei tea, mida ta peab siis nüüd selle monoloogi peale ütlema. See on väga halb, kui reporter, kes peaks intervjuus kandma vastutust vestluse eest, viskab vastutuse sportlasele.
Eks reporter otsusta, mil moel, milliste küsimustega antud hetkel sportlaselt kõige rohkem infot kätte saab. Kuuse Lemps oli oma heietustega kõva, ent resultatiivne, teie võisite esitada kenas vene keeles korrektse küsimuse, kuid Tolikult saite korvi. Tulemus loeb.
Kui Pillerits viitsiks enne kritiseerimist natukenegi eeltööd teha, siis ta võrdleks ERI kommentaatoreid Eurospordi omadega. Aga selleks tuleks kõiki ülelandeid vaadata.
Viimaste aastatega on laskmine paranenud ja see on selgelt märgatav. Järelikult on harjutatud. Sõiduaja paremaks saamiseks tuleb treenida aga siin tuleb ette piir, kus treenimine edasi enam ei vii ja tulemused ei parane. Ja nii ollaksegi paranenud laskmisega keskmik, kust edasi suuremasse mängu on lootusetu saada.
Kui üldjuhul Priidul on õigus, siis seekord mitte. Laskesuusatamise kursis olevad peavad ülioluliseks ja vajalikuks näitamaks kuhu lasud läksid, ning vaid pädevad oskavad selgitada toimunut lisaks.
Sarnaseid olukordi on paljude teiste spordialadega samuti...kus kõik tundub igav kuni mõistetakse reegleid.
Nt.piljard või trikisuusatamine jpt.spordialad.
Leo
Leo, ma arvan ja usun, et tõin väga selgelt välja selle, mis on häiriv: et teleülekandes ei tule vähimatki seletust ja selgitust, mida nendest laskmistulemustest siis järeldada, mida need näitavad. Need võivad ju spetsialistidele kõnekad olla, aga no kuulge - laskesuusatamisel on 100 000 ja rohkemgi vaatajat ning eeldada, et enam-vähem kõik nad on spetsialistid, on ilmselge publiku ülehindamine. Puudu on sellest - nagu ette-taha korduvalt seletasin, et asja tuum kohale jõuaks -, et televaatajale ei pakuta absoluutselt mitte mingisugust selgitavat teavet/kommentaari. Sest mis on spetsialistidele, nagu Kulbin tiirus, sõna andmise mõte ja eesmärk? Loomulikult see, et nad seletaksid televaatajaile seda, mida nood ei tea, ei oska näha või andmetest välja lugeda. Sellest on puudu, olgu veel kord, ei tea juba kui mitmendat korda selguse mõttes üle korratud.
Teised Eesti ajakirjanikud, kes samuti Torinos Tolikut jahtisid, ei saanud üldse löögile ja ei saanud sõnagi suust. Ma vähemalt püüdsin. Teised ei pääsenud üritamagi. Ja see, et ta korvi andis, oli küllap isegi kõnekam, kui see, et ta oleks vastanud, et stšastlivo.
Tere. Mina olen laskesuusatamisega kursis, lähedalt.
See, miks lasud läksid sinna, kuhu nad läksid, on analüüsitav siiski alles siis, kui on ära kuulatud ka sportlane. Mida tema tundis, mida tema tegi jne, jne. Lihtsalt heieteda ja spekuleerida, et äkki oli asendiviga, äkki tõmbas ära, äkki ei päästnud õigel ajal, äkki ei teinud parandusi. See on täielik umbluu ja ei anna tõesti ülekandele mitte kui midagi juurde.
Mis ei tähenda, et laskude tablood ei võiks näidata, lihtsalt pildina, veidi väiksemalt, et see poolt ekraani enda alla ei võtaks. Ja ilma analüüsita, lihtsalt pärast ntx Tuuli laskmist panna korraks ekraanile tema laskude tabloo pilt ja kogu lugu. Huvilised näevad, kuhu lasud läksid, liigne spekulatsioon ei söö väärtuslikku teleaega. Kõik on õnnelikud.
Aitäh asjaliku kommentaari eest.
Ma ei ole laskesuusatamisega lähedalt kursis, aga puhtalt loogikaga mõeldes jõudsin sama järelduseni, et see, miks nt kolmas lask läks mööda kella kaheksa suunas, saab selgeks ainult siis, kui on ka sportlane sõna sekka öelnud. Seda infot võistluse käigus isegi koondise leerist võetud kommenteerijal, nagu Kulbin, ei ole. Sedasi ongi need laskmistahvlid lihtsalt rubriigist "fun facts", ei enamat. Aga teha "fun facts" rubriigist tõsise näoga rubriik, mis võtab regulaarselt-korduvalt ca veerand minutit ja mis justkui peaks avama laskmistulemuse tagamaid, on total overkill (pardon my English).
Kui ülekanne on nähtav Eurospordis, siis vaatan sealt. ERR-i ülekanded on masendavad. Mulle on vastumeelne, et Eesti laskesuusataja jõudmisel lasketiiru hakatakse näitama kahte väikest ekraani. Pakub vähe huvi näha ekraanil lamamas või seismas meie sportlast. Suurel ekraanil on hästi näha kõigi sportlaste märklauad ja saab parema ülevaate märki tabamistest. Kuna päeval olen suurema aja köögis, siis vaatan ülekandeid väiksema ekraaniga televiisorist. Õhtul vaatan pilti toas, kus on suurem ekraan (jäähokit pean küll toas vaatama, sest litter on väike ja liigub kiiresti).
Eesti keele grammatikat pole ETV jutumehed koolis õppinud või ei jäänud neile külge, et liide -gi/-ki lisatakse käändelõpu järele, mitte selle ette (kass+ile+gi). Keegi ei ütle ju kassigile, aga tihti öeldakse kellegile. Ei ole ka EOK juht eesti keele grammatikas väga terav pliiats. Tahtmata siin arutleda Tarmo Tiisleri komistamisi ja apse võistluste kommenteerimisel, võib märkida, et palju ei eksinud Tõnis Niinemets spordiaasta tähtede galal. Ta ütles, et mees ei tee vahet Armanil ja Adidasel.
Jah, keelega on selline lugu, nagu suusahüpetegagi. Sa ei jõua suusahüpetes iga liigutust jälgida, sest kõik käib väga kiiresti ja nüansse on palju, sul peab kõik olema lihasmällu treenitud, et iga liigutus tuleks automaatselt õigesti. Keelega on sama: sa ei jõua iga sõna kiires reportaažis jälgida, keel peab olema korrektselt sinu lingvistilisse sisesüsteemi treenitud. See on pikaajaline visa töö, nagu ka suusahüpete treenimine.
Sedasi peegeldab keele kasutamine sinu tegelikku intelligentsust ja haritust.
Lohakas keel on lohaka mõtlemise tunnus ja väljendus.
Minu tähelepanekutel, mis tuginevad tõesti ainult tähelepanekutele, mitte ei põhine metoodilisel analüüsil, on spordireporteritest kõige halvema, konarliku ja vigasema keelekasutusega Anu Säärits.
Jah, Anuga pole lood kiita ja paremaks vaevalt teda annab enam voolida, seevastu abikommentaatoritest on abi - Eva-Lotta Kiibuses on asjalikkust, mida arendada.
Kõige hullem kommentaar olümpialt tuli lumelauakrossilt. Ju leiti tavalistest mäe peal hängijatest paar joga, kes ETV ekraanil said oma parasiitsõnadest koosnevaid lauseid demonstreerida. "Nii-öelda" rikkus ülekannet rohkem kui debütandi nõrk lumelauasõit.
Rahvusringhäälingu kõrget taset näitas taas Osila, kel mäesuusatamises oli liiga hingeline ekspert kaaskommenteerijaks.
Vaatasin ka juhtumisi naiste slaalomit ja kes iganes oli abikommentaator, siis tema kommentaaridest oli mulle abi, kui ta seletas, kuidas suusk peab vaos paindesse minema ja kuidas puusad tuleb ette tuua ja kus suuska ei lohi lasta lohisema liiga palju - need on asjad, mida tavainimene ei märka ega oska vaadatagi, tema vaatab ainult, et näe, sõidab ju ilusti ja puhtalt küll, aga miks ta ikkagi ligi sekundi kaotas, arusaamatu... Kui seda abikommentaatorit ei oleks olnud, oleks ma saanud ilmselt kuulda vaid seda, milline on Horvaatia või Sloveenia sportlase parim koht MK-l ja mis kohti ta on tänavu saavutanud - keda kotib, kui ma näen seda sportlast elus esimest korda ekraanil.
Priit, mis hinnangu annad Margus Aderi eilsetele mõtetele ETV spordisaates.
Seda enam on vajalik taustainfo ja hooaja tegijate ülevaade, kui võistlust vaatab nii võhik kui Pullerits. Vaadake, kui erinevalt te suhtute laskesuusa ja mäesuusa kommenteerimisse. Koleeriku häda.
Kui ERR saab meie laskja ajaks eraldi pildi, et teda näidata, siis järku saab ta samal ajal ka pildi näitamaks peatreeneri tablood, kes lives tabloole laskude tabamusi märgib. Lihtsalt selline nägemus.
On mõnevõrra võhiklik väita, et laskesuusatamises on peamine suusakiirus. Lühematel distantsidel ( sprint, teatesõit) see osaliselt nii on aga pikematel mitte.
Faktid: naiste 15 km pronksivõitja Lora Hristova oli suusakiiruselt alles 31., lasketiirudes 25. Aga kuna ta lasi veatult, siis andis see kokkuvõttes 3. koha.
Naiste tagaajamises oli pronksinaine Suvi Minkkinen suusakiiruselt 31., aeglasem ka Susan Külmast (28.). Kullanaine Lisa Vitozzi oli suusakiiruses alles 19. kohal. Suusarajal teise aja sõitnud Maren Kirkeeide jäi kokkuvõttes hõbedale, kiireim suusataja Elvira Öberg oli aga alles 23. ehk kaotas ka Susanile.
Nõus, võib leida ka samapalju vastupidiseid näiteid -- naiste 15 km distantsil oli Susan Külm 7. laskja ja 70. suusataja, mis kokkuvõttes andis siiski alles 28. koha.
Aga pole miskit alust väita, et suusakiirus määrab kõik. Suusakiirus on määrav olukordades, kus tiirus märgid alla saadakse -- veernev näide on MK sarjas Anamaria Lampic, kes on MK sarja üks kiiremaid suusatajaid kuid siiski kokkuvõttes vaid 66. kohal kuna statistiliselt laseb ta seistes pooled ja lamades kolmandiku mööda.
Selline seletamine hoopis segab.
Võistlus käib, kõvemad panevad omavahel kogu jõust ja siis hakatakse sinna laskmistulemusi või mittemidagiütlevaid intervjuusid toppima.
See negatiivsus on juba ära tüüdanud ja PP on esimene, kes antud stiili viljeleb. Lisaks on sportlaste kommentaarid ka sellised, et midagi huvitavat seal ei ole. Pigem võiks esile tõsta häid kommentaare, mitte kogu aeg kedagi mutta tampida. Ruubert Tederi kommentaar pärast esimest ala oli väga hea vaadata, tuli südamest, ta oli ikka väsinud.
Vaata, siin on isiklikku suhestumist rohkem: kui õpid suusatamises klassikatehnikat, siis on ka oluline puusade ettetoomine jne..
Kõige "toredam" oli Tobrelutsu eilne kommentaar peale võistlust. Kui intervjueerija mainis, et Külmal on jalaga probleeme, sest ta ise nii ütles, siis treener nähvas, et jalal pole häda midagi. Saa sa siis aru, mis tegelikult toimub.
Üldse noored sportlased ongi paremad kommenteerijad, avatud ja ausad ning mõtte väljendusoskus olemas. Tore on neid kuulata.
26.01 lubas PP eksklusiivseid kommentaare ja muljeid otse olümpialt. Läbirääkimised, mis toona väidetavalt käisid, ilmselt nurjusid.
Nüüd proovib siis PP ise olümpia ja tippspordi teemal sõna võtta. Ning kui midagi muud tarka teha pole, siis kõlbab ka asjatundmatuid ( nagu siin eespool juba mainitud) ja sisutuid märkusi ERR asjatundjatest (isegi PP ei saa väita, et Margus Ader ja Karel Kulbin ei tunne laskesuusatamist) kommentaatorite pihta pilduda. Aga eks iga siga leiab pori. Postimehe sporditoimetus teeb olümpialt kordi ja kordi paremaid ülevaateid kui PP - ka see on fakt. Seega hea, et PP loobus olümpiale sõidust, tegemist oleks olnud selgelt üle jõu käiva ülesandega.
Postimehe sporditoimetuse juht on ju lambavestis muinasjutuvestja luti otsas. See ütleb kõik.
Võib siiski öelda, et kiirus on peamine. Kui laskmisega kuidagiviisi hakkama saad, võid alati eesotsas olla. Oled aeglane, lased hästi, siis pead lootma, et teised mööda lasevad. Tipus ollakse kiired ja üsna head laskjad.
Pulleritsul on jälle ülekanded vaatamata. Alati mainitakse mis laskeprotsent mõnel sportlasel on. Lõppude lõpuks ei näita see protsent suurt midagi. Alati on neid kes väga hea protsendi juures võivad eksida ja ka neid kelle protsent on madal, kuid heal päeval suudavad nulli lasta.
Ei saa üldse aru, mis on team TT point tänasel päeval.
Seda enam, kui laskmine on nii ebastabiilne ja ettearvamatu - miks siis neid juhuslikke tulemusi, mis kõiguvad siia-sinna, targa näoga jahvatada ja näidata? Seda vähem ju selleks põhjust.
Kas teate, mis on ühist laskesuusatamise lasketahvlil ja jalgpalli taktikalaual?
Mõlemad on silmamoondustrikid, millega juhtida tähelepanu kõrvale spordis peamiselt - füüsiliselt suutlikkuselt, mis on spordis otsustav.
PP ignoreerib miskipärast küsimust, et kuidas hinnata Margus Aderi kommentaari laskesuusatamise hetkeseisule ja homsele päevale eilses AK- s. Margus Ader ei tea spordist suurt midagi, kuidas PP olümpia kokku võtab?
Ja PP ei taha ka vastata küsimusele nende 26.01 lubatud eksklusiivsete materjalide kohta.
Soovituse keskenduda tippspordi asemel pigem mõnele jõukohasemale teemale, mida siin varasemalt ikka ja jälle lõpmatuseni kedrati kustutas PP üldse ära...
Jah, kustutasin ära, sest teie väljenduslaad ei olnud ainult ebaviisakas, vaid ülbitsev, nahaalne, solvav, mõnitav. See on siin minu blogi ja mina otsustan, kuidas asjad käivad, samamoodi, kas vastan kellelegi või mitte. Kuna te, anonüümik, võtsite sõna ülbitsedes, solvavalt ja mõnitavalt, ei ole te mu vastust ära teeninud.
Te ei pea siia enam tagasi tulema, palun leidke endale internetis muu koht, kus end välja elada, nt tehke oma blogi.
Läbirääkimised osutusid ebaedukaks, mis siin pikalt ikka imestada. Seevastu saame infot, kuidas PP ülikooli sisseastumiseksamid läksid.
Täna oli väike mõttevahetus kogenud suusamehega, kes püstitas küsimuse, kui suur osa on Eesti laskesuusakoondise olümpial altminekus ERRi aastatepikkusel haipival panusel. Tõesti, kõigi tegurite puhul, mis nüüd kindlasti ette võetakse seoses sellega, et laskesuusatajad, kellelt paljud ootasid ju ilusaid tulemusi, kõrbesid, ei maksa ära unustada ka seda pikka ja väsimatut tööd, mida ERR on teinud selle nimel, et rääkida Eesti laskesuusatamine kordades suuremaks ja paremaks, kui see tegelikult on. Tõetund lajatas nüüd olümpial.
Nii ta on, et pill tuleb pika ilu peale. Nüüd ollakse kindel, et mägedest allatulekul on Otepääl purakas sees. Pidavat tulema üllatavad tulemused. Osadel tugevamatel pole ka enam selle hooaja motivatsiooni ja soovi enam rabeleda kõrgemate kohtade eest.
Millisel alal tõetund olümpial ei lajatanud? Kas ERR näitab või ei näita ei oma nagu tähtsust.
See on jälle ennast eksitav arvamus ja lootus, et kuna Eesti laskesuusatajatel läks olümpia aiataha, siis on neil kõva motivatsioon hooaja lõpus end tõestada ja see tõotab häid kohti. Ärme unustame, et on veel terve hulk tavaliselt eestlastest protokollis eespool olevaid sportlasi, kes ilmselt mõtlevad samamoodi: et olümpial esikümnesse ei tulnud, nüüd ma siis järelejäänud etappidel püüan end näidata. Ja ärme unusta, et tugevamad on eestlastest tugevamad ka siis, kui neil olümpiamedalid käes ja tundub, et midagi enam püüelda pole. Ja lõpuks ärme unusta, et ka eestlastel oli vorm rihitud ikka olümpiaks ja hooaja teises pooles tuleb paratamatu langus.
Kokkuvõtvalt: pole ühtki vettpidavat argumenti, et hooaja lõpus oleks eestlastel MK-etappidel mingi eelis.
Mis kogu selle värgi juures on häiriv, on see, et ERRi kommentaatorid on suutnud nii paljud spordihuvilised ära tinistada, et nood usuvadki, et Eesti laskesuusatajates on korralik potentsiaal, et tuleb see vaid ära realiseerida; ja kui ma siis siin aastaid ja aastaid räägin puhtalt andmepõhiselt, et kuskil ei ole mingit arengut (see ei ole areng, kui üks sportlane sähvatab kahel korral kohaga esikümne lõpus, aga siis leiab end jälle stabiilselt teistkümnendatel kohtadel), vaadake ajakaotusi ja laskmisprotsente, siis need äratinistatud kukuvad kooris siunama sind negativistiks ja virisejaks jne. Tulge pilvedest alla ja hakake emotsioonide asemel lähtuma tõsiasjadest!
Ajakirjanduse õppejõu Priit Pulleritsu õuele on lõpuks õnn saabunud Eesti sportlastel ei läinud hästi, järelikult on põhjust kõiki maha teha, kaasa arvatud oma kolleege, kes väidetavalt liiga palju sportlastest räägivad. Meeldetuletuseks - ka Postimehel on leping ELSFga ning Postimehe spordiuudistes eraldi laskesuusatamise rubriik.
Kõiketeadjast Ekspert Priit Pullerits (kes enese sõnul ei ole isegi spordiajakirjanik ) teab ainuisikuliselt, mis on valesti ja kes on süüdi.
Hea Priit, mage on seda pidevat ärapanemist ja tarvitamist kuulata. Kui igas asjas leida vaid halba, siis kõik näibki halb.
Rohkem positiivsust! Olümpia pakkus kuhjaga häid elamusi ja põnevust, tublid olid kõik, kes olümpiale jõudsid.
Pealegi Eesti sai vähemalt ühe väga suure võidu -- eeldatavalt on pühapäevast alates jälle ROK liikmete seas olemas ka üks eestlane - Johanna Talihärm.
Johannast saab läbi ajaloo kolmas eestlane ROK-s. Tundkem rõõmu ja hoidkem Johannale pöialt kui me ikka tõesti sporti armastame.
Potentsiaali näitab see, et me panime välja võistkonnad nii naistes kui ka meestes. Saime 13., 14., 15. koha. On alust sähvatust oodata, see ei toetu ainsa sportlase hetkevormile.
Võistkonnad olime suutelised välja panema peale laskesuusatamise osaliselt ka murdmaas, lisaks kurlingus, suusahüpetes, kahevõistluses.
Postita kommentaar
<< Esileht