Eesti Televisiooni laskesuusaülekanded olümpialt on klassikaline näide selle kohta, kuidas püüd pakkuda iga hinna eest järjest rohkem infot, ent jätta see mõtestamata, ei tee reportaaži kübetki paremaks, vaid tekitab üksnes tarbetut müra.
Nagu vaatajad Milano Cortina otselülitustest märganud, on pärast Eesti koondise esindaja lahkumist lasketiirust täitnud ekraani tahvel, millel on näidatud, kuhu lendasid sportlase tulistatud kuulid, taustal Eesti koondise esindaja kirjeldus selle kohta, mis on teleekraanil niigi näha. Küsimus on selles, mida on tolle infoga peale hakata televaatajal ehk kuidas teeb see tema arusaamise Eesti sportlase esinemisest sisukamaks ja paremaks. Või veel ümber sõnastades: milline on saadav informatsiooniline lisaväärtus?
Seda, et Eesti sportlane lasi näiteks teise lasu mööda ja ülejäänud kõik pihta, näeb ju igaüks, kes jälgib laskmise käiku. Kas too teine lask läks veidi üles vasakule või pisut alla paremale, ei oma mingit tähtsust. See ei ütle televaatajale absoluutselt midagi, kui ta ei saa teada, mis oli eksimuse põhjus. Toda põhjust ei tea ka ekraanil sõna saav Eesti koondise esindaja, kuni ta ei ole saanud seda sportlaselt hiljem järele küsida.
Ja kui kõik ülejäänud lasud tabasid märki, siis mida peab televaataja peale hakkama tahvlilt saadava teadmisega, mis näitab, kuhu lastud kuulid lendasid? See on ju loogiline, et need ei saa kõik minna n-ö kümnesse, arvestades, kui kõrge pulsiga tuleb tiirus lasta. Kuulid lähevad sinna, kuhu nad parajasti lähevad pärast seda, kui sportlane on vajutanud päästikule. Otsida sealt kiirkorras mingit põhjapanevat järeldust on lootusetu ülesanne, mida tõestab ka see, et laskmistulemusi kommenteeriv – kommentaariks on seda muidugi liig nimetada – Eesti koondise esindaja ei suuda pakkuda rohkemat, kui selle kirjeldust, mis on niigi ilmselge.
Jah, võib ju öelda, et see, kuhu kuulid lendasid, on ikkagi faktid ja fakte peaks näitama. Kuid sellistel puhkudel meenub mulle alati Postimehe/Edasi endise peatoimetaja ja Eesti Meedia omaaegse kauase juhatuse esimehe Mart Kadastiku ütlus: fakt iseenesest ei räägi midagi, fakt tuleb rääkima panna. See tähendab, et fakti tuleb seletada, sellele tuleb lisada ka võrdlus ja kontekst.
Seletust ja põhjendust Eesti koondise suusatajate eksimustele pole me ülekannetes saanud, sest neid pole selleks ajaks, kui laskmistulemustega tahvel ekraanile ilmub, olemas. Fakt hakkaks rääkima rohkem siis, kui seda saaks võrrelda näiteks teiste samal ajal tiirus käinud sportlaste laskmisnäitajatega või sama Eesti sportlase eelmiste laskmistulemustega olümpial, ehkki seal hakkavad juba rolli mängima erinevad muud tegurid, alates ilmast ja lõpetades konkreetse võistlussituatsiooniga.
Lühidalt ja kokkuvõtvalt: Eesti sportlaste laskmistulemuste kuvamine tahvlilt teleekraanile ei anna televaatajatele mingit olulist infot, vaid näib pigem ülepingutatud püüuna lisada juba niigi populaarsetele laskesuusaülekannetele veel midagi, mis võiks võistluse jälgimist huvitavamaks ja põnevamaks muuta. Ent nagu sageli niisugustel puhkudel, hakkab infoga ülepakkumine mõjuma liigse müra tekitamisena.
Kui ETV kommentaatorid tahavad tõesti teha ülekannet sisukamaks, võiks nad pakkuda palju kõnekamaid fakte – mis nõuab väikest eeltööd. Aga õnneks on enamik eeltööks vajalikku rahvusvahelise laskesuusatamise liidu IBU kodulehelt kergesti leitav.
Palun väga, seal on kenasti välja toodud, kui palju kaotab näiteks Eesti teateneliku kolmanda vahetuse sõitja
Mark-Markos Kehva (vasakpoolsel pildil vasakul ja kahel ülemisel pildil) parimale sõidukiiruses (7,7 sekundit kilomeetri kohta), milline on tema tabavusprotsent lamades ja püsti lastes (vastavalt 88 ja 86). Enne starti on ju teada, kes on kolmandas vahetuses tema konkurendid, nagu saab IBU lehelt Kehva konkurentide kohta teada, milline on nonde kaotus parimale ning tabavusprotsendid.
Kui reporterid ja kommentaatorid teeks pisutki eeltööd ja varustaks end enne ülekannet selle infoga, saaks nad võistluse käigus pakkuda teavet, kui kõvad on tegelikult need sportlased, kellega Kehval tuleb rajal heitlust pidada. Sealt saaks juba vaheaegade põhjal välja lugeda, kui püütav võib olla mõni eespool teele läinutest või kui tõsised ohustajad on need, kes tulevad tagantpoolt.
Kuna see töö on tegemata – ja selle asemel panustavad kommentaatorid lihtsalt n-ö killu rebimisele –, siis saidki televaatajad teatesõidu viimase, neljanda etapi keskel kuulda vaid ebamäärast ja laialivalguvat tõdemust, et oma vahetust seitsmendana alustanud ankrumehe Jakob Kulbini (fotol vasakul ja ülemisel parempoolsel fotol paremal) ees ja taga sõidavad tugevad suusamehed. Hea kommentaator oleks osanud vaatajaile sisukamalt vahendada, teades, milline on Kulbini jälitajate tegelik sõiduvõimekus, millised on Eesti reaalsed šansid. Siis poleks ka televaatajad pidanud tundma pettumust, et noor mees mängis lõpus Eesti koondise hea alguse maha.
Kahjuks on ETV läinud lihtsama ja mõttetuma vastupanu teed, täites väärtuslikku eetriaega tarbetu infomüraga selle kohta, kuhu maandusid märklaual kuulid.
Foto 1: Kristo Siimer Milano Cortina olümpial enne eilset teatesõitu lasketuuris laskmas. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 2: Milano Cortina olümpia meeste teatesuusatamise esimese vahetuse sõitjad esimest korda lasketiirus. Alt: Justus Strelow (Saksamaa), Sean Doherty (USA), Patrick Braunhofer (Itaalia), Tomas Mikyska (Tšehhi), Rene Zahkna (Eesti), Sebastian Stalder (Šveits) and Dmytro Pidrutschnyj (Ukraina). Foto autor: DPA/Scanpix
Foto 3: Veebis leviv laskesuusameem.
Foto 4: Michal Krcmar Tšehhist ja tema kannul Mark-Markos Kehva Milano Cortina olümpial 20 kilomeetri distantsil. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 5: Mark-Markos Kehva eilse teatesõidu kolmandal etapil lasketiirus. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 6: Mark-Markos Kehva (vasakul) 9. veebruaril Milano Cortina taliolümpial lasketreeningul. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 7: Joscha Burkhalter Šveitsist ja Jakob Kulbin tema kannul Milano Cortina olümpial 10 kilomeetri distantsil. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 8: Eesti laskesuusatajate teateneliku viimase vahetuse sõitja Jakob Kulbin Milano Cortina olümpial lasketiirus. Foto autor: Reuters/Scanpix
4 Kommentaarid:
Ei tea. Mind küll ei häiri. Saab ju väga palju infot tegelikult ja Ader selgitab hästi kas möödalasu põhjus võib olla sportlase asendi viga või ei arvestanud tuulega jne. Näeb ära palju napikaid oli ja kas pool kuuli lõi märgi alla või mitte.
Koha mahamängimine on fakt. See tunne on õige. Hea, et sinnani kõik hästi oli. Üldiselt on see ikkagi parem kui vuti ülekanded. Kahju, et meie omad said peksa ja esikümnest välja. Nii on. Lähme edasi. Kas Petrõkina saab esikümnesse?
Selleks et hinnata Kulbini tulemust eile, ongi vaja neid andmeid, millele viitasin: tema ja lähikonkurentide senised ajakaotused kiiremale, selle pealt siis saab võrrelda, kes sõitis eile oma tavatasemest kiiremini ja kes aeglasemalt.
Eile oli ainsad kõnekad faktid need, et Eesti oli kuue varupadruniga parimate seas, kuid sõiduaja poolest alles 14. Mis tähendab, et isegi kui lasta hästi, siis asjad otsustatakse suusarajal - ja seal on mahajäämus märgatav.
Vastupidi, see lasketulemuste nägemine on just äge ja huvitav! Nii ongi! Nii nagu liidrite kohta näed otse live's, kuhu lasud lähevad. Laske % ja kiiruste vahesid räägitakse ikka pidevalt. Muud tilu-lilu ja niinemetsa jutte on õnneks vähemaks jäänud, täitsa vaadatavad ja kuulatavad on seni nähtud sõidud olnud. PP võiks aru saada, et pole vaja punnitada spordiala vaatamist, mis huvi ei paku. Teistele pakub. Nagu ikka, tasub saadete vaadatavuse numbreid piiluda.
Postita kommentaar
<< Esileht