Pullerits: Mis tekitab rattasadulas müstilisi/seletamatuid pulsi erinevusi?
Nüüd on vaja kahte sorti spetsialiste. Esiteks neid, kes jagavad midagi meditsiinist, ja teiseks neid, kes tunnevad tehnoloogia hingeelu.
Sõitsin eelmise nädala lõpus üksinda maanteerattaga Tartus ja selle ümbruses. See on järgnevat silmas pidades oluline – tingimused olid kõigil päevadel samasugused. Aga näitajad – väga erinevad.
Laupäeval sõitsin 28,0 km ajaga 58.42, keskmine kiirus 28,7 km/h (märgatavalt kiirem kui eelmisel päeval) – aga keskmine pulsisagedus 115 (ja maksimaalne pulss 134). Pigem isegi madal pulss, ütleks.
Pühapäeval sõitsin 27,4 km ajaga 1:00.19, keskmine kiirus 27,3 km/h (ehk täpselt sama, mis üle-eelmisel päeval) – aga keskmine pulsisagedus kõigest 103 (ja maksimaalne pulss 124). Väga madal, kas pole?
Sõna on spetsialistidel! (Panikööridel mitte kirjutada.)
Foto 1: Vaade Tartus piki Emajõge. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Maaülikooli tornühiselamu Tähtveres õhtuses punakas päikesekumas. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Vaksali tänava pikendus raudtee ääres. Sel 1,27 km pikkusel lõigul kuulub Priit Pullerits ajaga 1.46 Strava kõigi aegade pingereas 7. kohale. Foto autor: Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 18:29
kommentaare: 35
35 Kommentaarid:
Sõltub tuulesuunast.
Randmelt pole mõtet pulssi lugedes põhjapanevaid järeldusi teha ega üritada oma vormi hinnata. Alustada tuleb pulsivööst. Aga pigem jah tuule suund, riietus ja õhutemperatuur on esmased olulised näitajad ning juhul kui esimene rattasõit oli pulss kõrge, siis see on ka väga normaalne, nii puusalt lastes.
Kellele kuulub lause: "Mehed, ei ole vaja kogu aeg pulsikella vahtida, usaldage rohkem oma sisetunnet"
Trennide vahel puhates võib Priit lõõgastuseks kuulata, mida Kärt Pormeister räägib vaimsest vägivallast: https://www.youtube.com/watch?v=N9KdhU3-roI.
Pulsivöö e mis loeb südametegevust kahe elektroodi vahel pingekõikumiste kaudu, nagu 1 lülitusega Ekg (R saki intervallid). Pulssikell randmelt, kui siis rahuoleku pulss, jooks, ratas, suusk, ei sobi. Kui kasutasid pulsivööd ja keskmine 170, ei saa välistada et süda oli rütmist ära. Mine peretohtre jutule.
https://youtu.be/ozDI619Nmmc?si=wsSp0bYszuuzLog1&t=185
5+, vähem pulsikella ja memmerätti (buffi)!! 😄😄
Martinson kirjutas, et tagandatud president ei armasta sporti. Aga kui palju EOKs on inimesi, kes armastavad sporti: Nool või Salumäe näituseks. Samas tahetakse uue presidendi valimisi edasi lükata. Nagu poleks keda valida?!
Ühte tasub tähele panna, kas too aktivist Märks uue presidendi valimisprotsessi kaasatakse samamoodi kui vana mahavõtmisesse ja teiseks, keda Pullerits hakkab promoma.
Eilne kontrollsõit:
20,6 km ajaga 45.50, keskmine kiirus 27,0 km/h, selle sees kergliiklusteel 3,2 km ajaga 4.28 ehk keskmine kiirus 42,8 km/h, kogu sõidu keskmine pulss 124, maksimaalne 151.
Päris huvitavad andmed. Kui kergliiklusteel (jalakäijate ja ratturite segaliikluses) uhame 42,8 km/h, siis sõiduteel kruiisime ülejäänud aja keskmisega 24,6 km/h.
Jah, eilne lõigukiirus oleks suuremgi tulnud, aga Ilmatsalu-Tartu kergliiklusteel tuli vastu ca 5-6aastane jalgrattur, kes algul ei paistnud mind märkavat, kuigi ajasin end püsti ja lehvitasin käega, ja kui vist märkas, siis ei suutnud otsustada, mida teha, vaid jäi keset teed vänderdama, mistõttu pidin hoo maha pidurdama ja pärast temast möödumist uuesti tempo üles võtma. Poisi ema tuli temast tagapool mulle jalutades vastu, mõtlesin korra, et võiks talle midagi öelda, et ärgu last ikka niiviisi suvaliselt ühest tee servast teise vingerdama jätku, sedasi võib veel õnnetus juhtuda, aga vaevalt ma mingi pika ja arusaadava sõnavõtuga tempot kruvides hakkama oleks saanud ja lõppeks on lapsel seal samasugune õigus viibida, nagu mul - ehkki väike õpetus, et sõitku omal teepoolel, nii on talle turvalisem, kuluks ühises liiklusruumis igatahes ära.
Millal arstile minna?
Kui sa tunned pulsivööga sõites, et pulss hüppab järsku 200 peale ilma koormust tõstmata või tunned "vahelööke" ja halba enesetunnet. Sinu praegune kirjeldus viitab pigem Garmin Forerunner 55 tehnilisele piiratusele rattasõidul.
Ära muretse, su süda on tõenäoliselt korras, aga su kell "valetab" sulle, sest rattasõit on randmeanduri jaoks üks raskemaid alasid.
Sinu toodud andmete põhjal on variatsioonid liiga suured, et olla füsioloogilised (kiirus on sama, aga pulsi vahe 45 lööki). See on klassikaline optilise anduri "pange panemine".
Hangi pulsivöö. Kui soovid trenni pulsi järgi planeerida, siis rattasõidul on pulsivöö (nt Garmin HRM-Dual m) vältimatu. Randmepulss sobibki peamiselt une ja rahuoleku jälgimiseks.
Kontrolli kella asendit. Proovi kella kanda randmeluust veidi kõrgemal ja pinguta rihma nii, et valgus anduri vahelt sisse-välja ei pääseks.
Aitäh asjaliku ja usaldusväärse kommentaari eest.
Tundub endale ka, et peab olema mingi tehniline probleem, sest ka kõik muud sõidud ei ole nii kõrget pulsisagedust näidanud, nagu too reedene. Seal ei olnud ka mingeid jõnkse, et järsku hüppas üles või järsku kukkus alla. Enesetunde järgi ei tajunud samuti, et võiks olla midagi teistmoodi.
Sama olen märganud ka kõndides. Vahel näitab kell, et pulss on 101 või 102, kuigi kõnnin täiesti rahulikult, ja siis jälle mõnikord, et vaevalt 70. Tavaliselt on olnud rahulikul kõnnil pisut üle 80.
Kui tahad testida pulsikella õigsust, siis vaata kella ja samal ajal mõõda ise oma pulssi, nagu vanasti, 2 sõrme kõrisõlmele ja loed ja see on kõige täpsem meetod.
Ma tahaks ka teada Priit mida Sa Sildaru vanema treenerioskustest arvad peale Kärt Pormeistri video äravaatamist. Anname EKR7?
PP 14:46 - ilmselt jääb "õigus" ikkagi lapsukeste poolele, vähemalt 5-6aastase jumbu puhul küll. Ta võib oma meelest täiesti sirgelt sõita :), aga tegelikult lihtsalt ei kontrolli ratast. Ning läheb veel ähmi täis, nähes, et ägeda rattaga suur inimene väga kiiresti läheneb. Mu meelest samasugune asi, et autoga maanteel sõites on autojuhi kui "tugevama" vastutus see, et ta jalgratturist liiga lähedalt mööda ei sõidaks, vaid korralikult suunda näitaks ja mööduks võimalikult suure kaarega.
Kasutan ratast peamiselt liiklemiseks, sestap veel "kõrvalseisja" küsimus: kas kergliiklusteedel võidukaga treenimine on tegelikult üldse OK, st saab jalgratturitelt igakülgse heakskiidu? Või on kergliiklustee mõeldud ikkagi just neile 5-6a juntsudele, kärudega emadele-jalutajatele jne, kiirete ratastega sportlased kobigu aga sõiduteele? :)
Videos on loomulikult omajagu tõtt, aga päris hoolega moondatud räpast ärapanevat bluffi. Arusaadav et Tõnis päris kõike mõistlikult ei toimetanud kuid siiski olen olnud suht lähedalt näinud mis reaalses elus toimus...ning ikkagi kokkuvõttes Kelly ussitab ikka uskumatult palju. Need rahanumbrid ajasid ahneks ikka rahvast ja kohati on mõlemal poolel ju õigus.
Mis kõigehullem, see kahjustab praegusi noori et igapäevaselt see teema negatiivselt üleval..
Toomas
Toomas, noori kahjustab ikka see, kui selline käitumine maha vaikitakse või hakatakse seda pisendama (stiilis "teema hakkab juba ära tüütama" või "tüdruk ise ussitab"). Videos on esitatud salvestised, äriregistri väljavõtted, MTÜ majandusaasta aruannete väljavõtted, MTÜ konto väljavõte, panga selgitus - millisest (räpasest moondatud jne) "blufist" Te räägite?
näen siin jutus AI kõrvu...
Pole sel Garmin Forerunner 55 kellal häda midagi. Sabastian Sawe kasutas just seda kella äsjases Londoni maratoni rekordjooksus
Miks on vaja ühel kõrvalisel "heasoovijal" (jutumärgid taotluslikud), olgu ta siis oma nimega või anonüümne, PhD või põhiharidusega, see teema miskis youtube vms. kanalis taaskord üles tõsta?
Las eksperekond Sildarud vaidlevad kohtus aegade lõpuni või kuni raha jätkub -- on näha, et see masendav saaga ei lõpe ega lõpe. Aga milleks peavad kõrvalised isikud sinna vaidlusesse sekkuma ning ühe või teise poole kasuks või kahjuks miskeid "materjale" ning seisukohti avaldama? See sekkumine ja arvamuse avaldamine viis otseselt või kaudselt ametist EOK presidendi. Kõrvalt vaadates tundub juba, et Eesti spordis pole järgnevatel aasta(kümne)tel olulisemat teemat kui Sildarud. Kõik muu, sh noortesport, järelkasv jne on ebaoluline. Spordis on olulised Henry ja Kelly kui sportlased. Nad on valinud endale treenerid ja sportlasetee, austame nende valikuid. Mida nad vabal ajal teevad -- käivad teatris, kohvikus või kohtus -- on nende enda asi.
Kõik asjaga seotud Sildarud on täna täiskasvanud ja vastutavad oma tegude eest ise ning teevad oma otsused ning valikud ise. Kelly on oma valiku teinud, Henry on oma valiku teinud -- igaühel on õigus nendest valikutest arvata mida nad soovivad, me elame vabal maal.
Kui kellelgi on andmeid, et kuskil on kunagi toime pandud õigusrikkumine, siis sellest teatamiseks tuleb teha avaldus politseile, mitte aastaid hiljem postitus Youtube, Instagrammi või mujale sotsiaalmeediasse.
Tõnis ilmselgelt ei ole miski ingel (kes meist on?) aga kõik sellised kusagil sotsiaalmeedias kiibitsejad ja arvajad rikuvad tegelikult Henry elu -- keegi meist ei saa ei oma vanemaid ega õdesid-vendi valida. Noormees võitis olümpiamedali. Varasematel aegadel on ka punalipu all võidetud medalid rahvast ühendanud, nüüd aga on olümpiamedalist saanud justkui needus, mille võitjale nuheldakse tema perekonna tõttu kaela kõikvõimalikud patud. Veel kord -- milles Henry süüdi on et tema medalit selline negatiivne foon saadab?
Anna abi, kergliiklusteel laste vahel kiiruskatseid teha. Sellise asja peale ikka annab tulla. Koli sõiduteele!
See oli linnaväline kergliiklustee. Lapsi oli üks.
Väga hästi võtate, 12:27, viimase lõiguga olulisima kokku!
Üks väljend eespool kriipis kõrva, on kriipinud ka varem teiste kasutatuna: austame nende valikuid. Kui keegi midagi valib, siis ei pea seda valikut austama. Õigem on öelda, et võtame teadmiseks. Või äärmisel juhul, et lepime. (Ei taha kasutada võõrsõna aktespteerime.) Aga austame... - see läheb siin tähenduselt liiale, kas teile ei tundu?
Kohe tuleb lalin, et supertreeneri t*ratamised on kontekstist välja rebitud. Huvitav, et vaid olümpimedalisti Henry elu rikutakse, aga teine olümpiamedalist on sõnakuulmatu plika. Paneb imestama, kuidas Tõnisega samastutakse - kas ise tütart kasvatades olete sama rõvedad kui Tõnis?
Priit Pullerits on nagu kaheksajalg Paul - valib millegipärast oma lemmikuteks just need Eesti spordi mädaõunad. Küll kaitses Mehis Viru, nüüd Tõnis Sildaru. Tõnise stiili ja tegude väljatoomine ei tähenda, et keegi tahaks Henryle halba. Äkki ikka vastupidi. Muide, kas keegi teist teab veel mõnda 19-aastast noormeest (ka sportlast), kes igal pool käiks koos isaga. Kahju poisist. Ei ole näinud, et teised treenerid end niimoodi kogu aeg sportlaste kõrvale intervjuusid andma pressivad ja tähelepanu otsivad
Igas peres ja suhtes on oma eripärad ja iseärasused. Kõik ei vasta keskmisele standardile. Sellest võiks ju tänapäeval juba aru saada. Ja neid eripärasid tuleb sallida, sallitaksegi.
Kas te kujutate ette, et mees paneb meest? Mina ei kujuta. Aga on neid, kes mitte ainult ei kujuta, vaid ka panevad. Kas kujutate ette, et mõni mees tahab naisele sisse pressida sealt, kust on väga kitsas? Mina ei kujuta, aga näe, paljudele vist meeldib tagauksest sisenda. Ka neile, kes käivad meie seas ringi ja vaatavad ausa näoga meile otsa. Kas kujutate ette, et mõni on nõus oma meest või naist kellelegi teisele andma või kellegagi jagama? Mina ei kujuta, aga svingereid ja orgialembeseid on. Ja mitte vähe.
Nii et pole selles midagi imelikku, kui noor sportlane käib ringi oma treenerist isaga, sest isa on ju ta viinud võitudeni. Mis siin imestada on?
Imelik oled?
Hakkas kõrva, kuis isast treener süüdistab veel alaealist tütart, et tolle tõttu ei saavat Henry koolis käia. Vaat selle peale jooksis juhe kokku. Avalikult, meie kõigi silme all ja heakskiidu saatel laseb isa pojal hariduseta jääda. Vastutuse lükkab aga teise lapse kaela. Ega Kellygi haridus suurem asi pruugi olla, aga vähemalt on ta kooli lõpetanud.
Mida teeb selline sportlane, kui spordikarjäär läbi? Ei kogune sellel alal rahakest sedavõrd, et jalad seinale saaks visata.
Tippsportlaseks olemine tähendab paratamatult kitsalt spetsialiseerumist. A.Levandigi on heietanud, kui hästi hoolitses tema sportimise eest Nõukogude Liidu spordisüsteem - kõik oli ette taha ära korraldatud, tee vaid trenni ja too suurele kodumaale medaleid. Loomulik, et Allar-poiss on jäänudki nõukogude väärtuste kandjaks, sovetiks. Tavaellu naasmine on problemaatiline, ühtäkki kaob ära su tugiorganisatsioon, mis on elu korraldanud. Haridus on jäänud lünklikuks, sest fookus on olnud sportlikul sooritusel. Nii võimegi näha kunagisi kangelasi kibestunud jorssidena, kelle elu ilusamad hetked on jäänud seljataha.
Tippsportlane oli Lajunen, kolmekordne olümpiavõitja, lõpetas ülikooli. Oli Manninen, kellest sai lendur.
Oli harjumatu kuulda Soome reporteri rahulikku selgitust, miks kumbki olulisel võistlusel ei osalenud. Üks tegi eksameid, teine pidi lennutunnid täis saama.
Kunagised spordihullud soomlased olid hakanud haridust ja ametit väärtustama.
Eks neil oli hoiatav eeskuju Nykäneni näol ja hulk noorepoolseid joodikuid, endisi tippsportlasi.
Kahtlustaks, et Kellyt isa täielikult ei kontrollinud. Suhtles emaga, siis veel mingite naistega, lobises teiste tüdrukutega ja käis vahel koolis ka veel.
Ja näe, mis sellest välja tuli.
Välja tuli kadedus. Olümpial käis peale asjapulkadele, miks kogu huvi on Henry peal ja miks temast ei kirjutata ja räägita.
Tõendeid?
üks kergemaid täisfunktsionaalseid kellasid, vist ainult coros pace3 on kergem. Iseküsimus, et kui palju ta jooksu ajal seda kella vaatas üldse. Pulsi/kiiruse salvestamiseks (et hiljem analüüsida) on ka ekraanita sensorid, aga need on raskemad (kuid täpsemad) a la Wahoo TICKR 2
Postita kommentaar
<< Esileht