Minu tööandja
Postimees teatas pühapäeva hommikul, rõhutades seda nii pealkirjas kui juhtlõigus, et pikamaajooksja Leonid Latsepov (fotol paremal) püstitas Norras 10 km maanteejooksus uhke (
sic!) Eesti rekordi 28.47, millega sai kuuenda koha, teenis 8000 Norra krooni (ligikaudu 800 eurot) ja ületas kuus aastat Tiidrek Nurmele kuulunud Eesti rekordi 17 sekundiga. Aga mille poolest on see tulemus uhke?
Millelegi hinnangu andmiseks on hädavajalik kontekst. Ma saan aru, et maailma tipptase jääb Latsepovi (fotol vasakul) tulemusest kaugele. Maailma hooaja edetabelit juhib sel alal Harbert Kibet Ugandast 26.39ga, edestades Latsepovi tulemust rohkem kui kahe minutiga. Maailmarekord kuulub 26.31ga Yomif Kejelchale Ehioopiast. Laias laastus kaotab Latsepov meile 700 meetriga. Eurooplastest on tänavu olnud kiireim prantslane Yann Schrub 26.43ga. Hooaja edetabeli kolmas on rootslane Andreas Almgren 26.45ga. Tänavuses maailma edetabelis paigutub Latsepov oma 28.47-ga neljanda saja lõppu, 377. kohale.
Naiste maailmarekord koos meestega joostes on Agnes Ngetichi (Keenia, fotol paremal) 28.46 ehk sekund kiirem, kui jooksis Latsepov. Olgem faktides põhjalik: ainult naiste konkurentsis on kiireima aja 29.24 jooksnud seesama Ngetich. Küllap tal olid 28.46 joostes kõvad „jänesed”, aga seda, et Norraski olid head tempotegijad, kellest hammastega kinni hoida, tunnistas ka Latsepov.
Paneme tema tulemuse veel ühte taustsüsteemi ehk konteksti. Naiste 800 meetri jooksus on maailmarekord juba 1983. aastast Jarmila Kratochvilova (Tšehhi, fotol vasakul) nimel 1.53,28ga ja 400 meetris 1985. aastast sakslanna Marita Kochi nimel 47,60ga. Need on tulemused, mille kohal on tugev dopingukahtluse vari. Kui nüüd mõni Eesti meesjooksja jookseks nendega võrdväärsed ajad, kas me nimetaksime ka neid tulemusi uhkeks? Ei, need tulemused ei pääseks kuskil spordiuudistessegi. Sama kehtib siis, kui mõni Eesti sportlane saavutab võrdväärse tulemuse naiste maailmarekordiga teivashüppes (5.06), kaugushüppes (7.52) või kõrgushüppes (2.10).
Niisiis, kes oskab seletada, mis teeb Latsepovi tulemuse uhkeks?
Fotod 1 ja 2: Leonid Latsepov sai tänavu 12. septembril Tallinnas Swedbank poolmaratonil 5. koha. Fotode autor: Martin Pedaja, Postimees/Scanpix
Foto 3: Agnes Jebet Ngetich Keeniast osalemas mullu 22. augustil Brüsselis Teemantliiga võistlusel 5000 meetri jooksus. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 4: Tšehhitar Jarmila Kratochvilova on püstitanud 26. juulil 1983 Müncheni olümpiastaadionil 800 meetri jooksu maailmarerkordi 1.53,28. Pöörake tähelepanu tema selja taga oleva fotograafi tegevusele! Foto autor: AP/Scanpix
6 Kommentaarid:
Oska öelda, selle tulemuse teeb uhkeks loll ajakirjanik.
No kuulge, loomulikult uhke värk kui poole tunni reaalse töö eest makstakse 800 eurot. Isegi eestis ei küsi advokaadid nii palju tunni töö eest.
Küsi seda artikli autorilt, miks ta sellist epiteeti kasutas
Priit, kontekst on EKJL-i kodulehel asuva eesti 2026. aasta 10 000m jooksu edetabeli näol ju täitsa olemas. Vahepeal on maailma jooks liikunud meist valgusaasta kaugusele. Kahjuks!
Mu jaoks on see mõõdukam uudisnupp võrreldes arulagedate artiklitega olematu tasemega jalgpalli kohta.
Aga eks muinasjutuvestja luti otsas olevatelt pole muud loota.
Eks alad on ikka erinevad ka. Kaugushüppes teeb iga endast lugupidav kümnevõistleja maailma parimale nais kaugushüppajale ära aga 1500 m pole kümnevõistlejatel varianti, et maailma nais tippudele ära teha.
Postita kommentaar
<< Esileht