reede, jaanuar 04, 2008

Pullerits: Orientiire konkurentidele

Uue aasta algul on ju igati paslik teha kokkuvõtteid eelmisest aastast. Seda enam, nagu olen aru saanud, et paljud rivaalid tahavad põnevil teada, mida ja mis mahus ma trenni olen teinud.

Siit siis tulevad minu andmed perioodist 24. september kuni 30. detsember.

24. septembril alustasin nimelt Eesti naiste suusakoondise treeneri Kalmer Trammi juhendamisel suusahooajaks valmistumist. Suvel treenisin Meelis Minni plaanide järgi jooksmist, kusjuures põhieesmärk oli laduda talviseks suusahooajaks võimalikult korralik vundament.

Kokku treeningnädalaid - 14

Treeningtunde - 133:53 ehk järjepidevlt viis ööpäeva ja ligi 14 tundi. (Treeningtundide sekka ei lähe venitused jms soojendus ning ettevalmistus, samuti näiteks joogipausid, mida rullikutega sõites tuleb iga poole tunni järel teha; seega, arvesse läheb vaid puhas treeningaeg.)

Keskmise treeningnädala pikkus - 9 ja pool tundi

Pikim treeningnädal - 14:23

Rullikutega sõit - 739,5 km

Suusatamine - 218,3 km

Jooks - 165 km

Rattasõit - 143 km

Imitatsioon - 119,7 km

Ujumine - 19,76 km

Jõutreening - 12:23.30

Hüpped - 0:46.30

Veloergomeeter - 2:37

Sõudeergomeeter - 32 km

Kui iga rida eraldi vaadata, siis ei olegi seda kõike teab mis palju. Näiteks jooksu kõigest 165 km. Võrdluseks: suve teises pooles oli küllaga nädalaid, kui jooksukilometraaži tuli üle 60 ehk 120 kahe nädala peale. Mäletan, et nii palju harjutasin ülikooliõpingute kõrvalt sageli terve kuu jooksul, kui pidasin end üksjagu tõsiseks jooksumeheks. Eks see ka seleta, miks ma 800 meetris 1.55,9ga pidin piirduma.

Mu praegused numbrid kahvatuvad veelgi, kui sattusin uudisteajakirjas U.S. News & World Report (tuntud ajakirjade Time ja Newsweek konkurent) ühe naisajakirjaniku materjalile. Too New Yorgis resideeriv ajakirjanik Katherine Hobson, ametipostilt vanemtoimetaja nagu minagi, kirjutab, et on kuue aastaga teinud läbi kuus Ironmani triatloni, ning treeningkoormused on olnud nädalas sellised: jooksu 35 miili ehk 56 km, rattasõitu 150 miili ehk 241 km ja ujumist 4 miili ehk 6,4 km. Vaat see on alles koormus. Ta lisab, et treeningtunde on nädalas kogunenud keskmiselt 20 ringis.

Aga too naistoimetaja tunnistab ka ühte: ta on väsinud. "Ma olen sellest kõvast treeningust nii väsinud, et ma ei suuda oma silmi õhtul pärast kella kümmet enam lahti hoida," kirjutab ta. "Ma olen väsinud sellest, et mul koguneb iga nädal kõrgem kuhi musti riideid, kui on väikse lapse pikkus. Aga peamiselt olen ma füüsiliselt ja vaimselt kurnatud."

Arvan, et tunneksin sama, kui treeniksin samuti töö kõrvalt 20 tundi nädalas. Aga ei treeni. Ja ei tunne niimoodi. Enamasti.

Foto 1: Norralane Petter Northug tänasel Tour de Ski sprindietapil Asiagos. Foto autor: AP / Scanpix
Foto 2: Selle talve suveräänne liider tšehh Lukaš Bauer Tour de Skil. Foto autor: AP / Scanpix
Foto 3: Prantslane Emmanuel Jonnier (vasakul) Tour de Ski vabatehnikaetapil. Foto autor: AFP / Scanpix

14 Kommentaarid:

At 20:55, Anonymous Anonüümne said...

Fasterskieris kirjutab Jens Arne Svartedal sellisest asjast nagu "total load" ehk siis maakeeli umbes-täpselt "kogukoormus" - http://www.fasterskier.com/training4553.html
Kes lugeda ei viitsi, siis lühikokkuvõtteks: ükskõik mida sa ka ei teeks, ka see väsitab ja treening peab olema sellega vastavuses. Või nagu vanad kalad ütlevad - puhates saab paremaks

 
At 15:40, Anonymous Anonüümne said...

Kui see toidu/joogi sissekanne on tulemas, siis punkte, milleta see lahjaks jääks
1 Veerpalu trennis kaotab 8000 kilokalorit - katteks vaja 6 leiba või 0.8 l toiduõli (mida see mees siis tegelikult sööb, tabletid jne)?
2 M. Zilmer: kui mingi spordijook on hea ja tasakaalustatud, siis Isostar
3 kas siis tõesti jääb puuvilja jne süües vitamiinidest puudu?
4 jutt siis vastupidavusalast

 
At 11:54, Anonymous Anonüümne said...

Laupäeval oli tore vaadata kuidas Priit Tartus Herne tänaval -13C rullidega autode vahel slaalomit sõitis, aina ühest tänava otsast teise, endal heas mõttes hullund pilk ees.

 
At 12:08, Anonymous Anonüümne said...

lumeinfo
http://etvsport.ee/lumeinfo.php

 
At 15:25, Blogger keelek6rv said...

ka meie auto ette jäi pullerits laupäeva lõuna paiku.. õnneks mitte alla.. :) ekstreemsport missugune! panin tähele, et riietus oli üsna tume, kas mõni helkiv täpp ikka ka on elu kindlustamiseks?

 
At 16:42, Anonymous Anonüümne said...

Väike vihje, eestlane Vahur Teppan oli 193 osavõtja seas USA meistrivõistlustel 3., eespool vaid Andrew Newell ja Torin Koos.

 
At 17:26, Anonymous Anonüümne said...

Kurat...
Tulin mina ka laupäeval mööda herne tänavat ja vaatasin juba kaugelt, et mingi imelik asi lähenemas...
Lähemale jõudes sain ma aru, et see on Pulleritsu Priit, kes tegi oma 100000000000000km pikkust soojendust, et siis koju joosta, seal selga panna kuivad riided ja siis oma korda jõusaali joosta.
Ja pärast kõike seda viriseda selle üle miks rajad pole valmis...
Kannatust Priiduke esmaspäeval hatakatse Tartus lund laiali vedame ja kui veab siis saab juba esmaspäev õhtul seal suusatada.
Lase aga siis heal maitsta ja tee veel üks 100000000000km soojendus, ennem jooksu alaustamist.

 
At 22:10, Blogger Andres P said...

Minu kogemuse järgi on rullsuusad täiesti _pidurdusvõimeta_ vahendid. Herne tänavaga ristub aga palju võrdõiguslike tänavaid... Kuidas Priit kavatses parema käe reegli järgi autodele teed anda? Ise kohusin Sinuga spordipargipoolses otsas. Hullus mingi hetkeni on naljakas, aga õhkõrna piiri ületanuna läheb ta juba ohtlikuks.

 
At 00:03, Anonymous Anonüümne said...

No selge on see, et sellise hullunud pilguga rullitajale ja tuleviku lootusele annavad kõik Herne tänaval teed, jäin ka ise autoga kohe seisma.

 
At 11:08, Blogger Priit Pullerits said...

Uskumatu! Ma teen mingil nurgatagusel tänaval keset nädalavahetust, kui mõistlikud inimesed kodus püsivad, trenni ja jään, nagu eelnevast lugeda, tervelt viiele tegelasele "vahele".

Mis muud kui õigus on neid paranoikudel, kes väidavad, et Big Brother is watching.

 
At 11:10, Anonymous Anonüümne said...

Olen samuti sarnase ekstreemspordi harrastaja, kuid seda mitte Tartus vaid Tallinnas, sõidan Nõmme keskuse ja Trummi tänava ringi, millel on üks 300m ja teine 100m lauge tõus ja seda iga 3,7 km tagant. Autoliiklus on üsna rahulik, Trummi tänaval nt saavad õppesõiduautod ümber minu kenasti oma manöövreid harjutada, suunatuled lõbusasti vilkumas. Võrreldes jalgrattasõiduga on autojuhid üldiselt väega aupaklikud ja arvestavad, on ju roller suhteliselt tavatu liikumisvahend. Nõmme mäest allasõites olid esimestel ringidel probleem graniitliivaga, järgmistel ringidel oli juba kena puhas rullirada tekkinud. See mägi vist ongi ainuke adrenaliinikoht, ma ei tea mis see kiirus võib seal tulla aga paraleelselt kulgevatest autodest kippus kiirus suuremaks minema. Mul on ka swenori rullid. Nüüd tahaks küll rullid talvepuhkusele saata, täna hommikul kratsisin oma suusapõhju juba Nõmme ülemisel ringil. Ilusat suusatalve kõigile!

 
At 11:39, Anonymous Anonüümne said...

Tähtveres käib hetkel kõva lume vedu ja raja tegemine.

 
At 17:18, Anonymous Anonüümne said...

Mulle tundub miskipärast, et kui asi ikka väga numbriteks kisub (tähistagu need siis kilomeetreid, minuteid või kohti), kaob asja juurest ära mingi fun ning suusataja näolt rõõmus-rahulolev naeratus.

 
At 09:05, Blogger Priit Pullerits said...

Vastupidi - mida uhkemad numbrid, seda suuremaks fun ja põnevus muutuvad! Sest siis on ka lootust võistlustel midagi saavutada - mille muu pärast seda trenni üldse muidu teha...

 

Postita kommentaar

<< Esileht