Pullerits: Tehvandi ring - see on imelihtne!
Mis elu see on! Eile tee Postimehele lehekülg presidentide uusaastaläkituste analüüsiga, täna kultuuriürituste käibemaksumäära ühtlustamise kavast - selle kõrvalt ei jää ju aega trennigi teha. Blogi sissekandeist, nagu näha, rääkimata, ja selle eest kõigile suured vabandused. Ometi peaks just see nädal olema kogu talvise treeningtsükli pikim ja pingelisim.Aga kõik näib töötavat treeningplaanide vastu. Lisaks palgatööle ka ilm. No ei ole ju võimalik Tartus suusatada, kui ilm on nii, et "ei ela ega sure". Ehk: lund ja jääd on liiga palju, et rullikutega sõita, ja liiga vähe, et suusatada. Niisiis tuligi vanale ehk endisele konkurendile Art Soonetsile rattad alla panna ja käskida tal end Otepääle kuulsat imerada proovima sõidutada.
Kui eile õhtul kella seitsmeks kohale jõudsime, olid kõvemad sellid ilmselt juba saunas sirakil ja lumekahur tekitas paisuvas tuules lumetuisku. Ja las ma ütlen kohe tuuma ära: ei ole see Tehvandi praegune 2,2 km rada midagi rasket ja hirmsat, nagu oli räägitud. Tähtvere spordipargi rada on kohati vaat et raskemgi. Ei usu?
No hakkame staadioni alt tõusust üles minema. Esimesel tõusunukil tuleb veidi sammu kiirendada, aga see läheb ruttu ja siis saab juba ühesammulise paaristõukega järgmise, paremkurviga tõusunuki eelse osa võtta. Tunnistan ausalt: mina toda kurviga tõusu jäljes libistavalt sõita ei suuda, aga see-eest tundub, et kiire tiheda sammuga saabki sealt kiiremini üles. Aga tõusu lõpuosa läheb juba lihtsamalt lõdva vahelduvtõukega.
Edasi tuleb pikk, valdavalt sammuta paaristõukega metsavaheline sirge, mille jooksul taastub eelnevast tõusust ilusasti ära, lisaks saab enne järgmist pikka tõusu laskumisel korraks ka "maha istuda". Kui pisut pingutada, saab järgmisest, lagedal vasakule kaarduvast laugest tõusust ka ühesammulise paaristõukega üles, ehkki kergem on sõita vahelduvtõuget (NB: ärge puusi taha laske vajuda, siis ei vajuta suuska nii kergesti kinni). Kord proovisin ja sõitsin sealt ka sammuta paaristõukega üles, läksin niiviisi isegi uisustiili viljelejaist mööda, aga eks see oli jõu säästmise seisukohalt asjatu priiskamine.
Sellest kõige kõrgemasse tippu viivast tõusunukist, tuleb tunnistada, et ei suuda ma samuti üles sõita. Vaid tuleb joosta. Aga jooks, mida sai terve suve treenitud, läheb väga kergelt, üllatavalt kergelt. Kõik uisusõitjad, keda olen seal kohanud, on pikalt maha jäänud. Arusaadav, uisusamm on selle tõusu võtmiseks parajalt uimerdav, eriti just jooksuga võrreldes.
Ja siis tuleb pikk laskumine, pikk-pikk puhkus. Tähtvere spordipargis pole aga ühtki lõiku, kus saaks käed lõdvaks ja jala n-ö sirgeks lasta. Vähemalt mina ei sõida seal küll kunagi nõnda, et tol ainsal laskumislõigul niisama libiseksin, ikka tuleb käed ja jalad töös hoida - sest üks suusatamise võtmetegureid, nagu koond
ise peatreener Mati Alaver mulle kunagi mainis, on selles, kuidas tagada edasiliikumise kiiruse säilimine.Pärast pikka laskumist on metsa alla keeravat tõusunukki taas kerge jooksusammul rünnata. Siis saab jälle korraks küürakile lasta, et võtta ilmselt kõige järsem tõus, mille ründamise teeb keeruliseks hoopis tõsiasi, et see on neetult jäine. Tõusu lõpus saab uuesti paaristõuked kasutusele võtta, millele järgneb kerge suusajäljes ülestippimine ja siis taas väike laskumine.
Viimane lauge tõus on käkitegu, väga lihtsalt ühesammulise paaristõukega sõidetav, ja sealt edasi, kui hoo sisse saad, libised pikalt suusastaadionile.
No ei ole raske, tõesõna. Ausõna, ma ei blufi. Täitsa mõnuga sõidetav. (Jah, eks vingemad tõusud ole praegu lumega katmata.) Art Soonets tegi eile uisustiilis poolmatkates pisut vähem kui kahe tunniga 12 ringi, ma pidin pisut kiiremini sõitma, sest mu juhendaja, Eesti naiste koondise treener Kalmer Tramm oli plaanides ette näinud kiiruste tõstmist, ja tegin 14 ringi. Oleksin rohkemgi teinud, aga nagu mainisin, paljud tegurid paistavad vastu töötavat - tuled lülitati 14. ringi poole peal kella 21.05 paiku välja ja tuligi treening ära lõpetada. Kahe ja poole tunnise harjutuskorra asemel pidin piirduma viiendiku võrra lühemaga. Kilomeetreid kogunes 30,8.
Aga kus teha pühapäevane 55 km kontrolltreening? Ja huvitav, mis siis segama hakkab?
Ahjaa, unustasin: eilset trenni segas ka parema kanna seestpoolt villi ja valusaks hõõrunud Madshusi kombisaabas. Täna käisin kingsepa juures häda tekitanud polstrivolti välja õgvendamas.
Foto 1: Jaak Mae 10. novembril Tehvandi kunstlumerajal. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 2: Kaspar Kokk 10. novembril Tehvandi kunstlumerajal. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 3: Tehvandi kunstlumeraja kõige kõrgem punkt (taamal) ja pikim laskumine (esiplaanil). Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 17:06
kommentaare: 23
23 Kommentaarid:
Kui rada tundub nii kerge, nagu sissekandes olete kirjutanud, siis on vorm järelikult hea.
Midagi nii rumalat, et Tähtvere spordipargi rada on kohati vaat et raskemgi, pole aga ma kogu selle blogi ajal kuulnud. See on isegi lollim jutt, kui
... kui jutt pulsikellade mittevajalikkusest.
Selgitan, misk Tähtvere ring on kohati raskemgi:
1. Seal pole ühtegi puhkemomenti.
2. Seal on asfaldil libisemine rullidega ja see on suusalibisemisega võrreldes ikka väga nätske edasiminek.
3. Keppidega peab palju tugevamin rammima, et need edasitõukel asfaldisse haakuks.
4. Seal on üksluisus, mis nõuab suurt vaimujõudu, ja vaimutöö, nagu teada, on kurnavam ja pingelisem kui füüsiline töö, mis peegeldub ka selles, et normaalsetes riikides on valgekraede palgad palju suuremad kui sinikraedel.
Nõus punktidega 2. ja 3. ning eriti 4. :)
Esimesega mitte, sest isegi Swenoriga annab Tähtvere väike laskumine hoogu, et praktiliselt kogu tagasirge suurema vaevata mõne paaristõukega läbida (va. kui tuul vastu).
See selleks. Minu vastuvaidlemise põhjus on asjaolus, et võrdlusmoment pole õieti esitatud.
Kui Swenori rull on üks aeglasemaid, siis suusas võiks teda kiiruse mõttes näiteks võrrelda puusuusaga?
Ma usun, et sellise instrumendiga sõites ei tunduks Tehvandi rada sugugi kerge.
Teistpidi võrdlus ka. Eeldatavasti Teil oli suhteliselt korralik suusk Otepääl ja kui näiteks Tähtveres sõita veidi kiiremini veereva rulliga, siis pole sealt mingit koormust loota.
See selleks, tore, et tali tulemas :)
Krt küll, ma oleks supper õnnelik kui saaksin omale hea treeneri, nagu teil Kalmer Tramm. Palju teie eest makstakse talle, et ta teiega tegeleks? Loodan et pole saladus!
IME - on see, et Teil L-Eesti meestel seal üldse see ring on!
Ja edasi ongi juba lihtne... Meie P-Eesti mehed peame jälle jaanuari lõpuni pöialt imema. Sest erinevalt Tartu Tähtvere ringi puhtast asfaldist(mõeldud spets. rolleritrenni jaoks) on Tallinnas kõik vähegi sõidetavamad kergliiklusteed graniitklibuga üle valatud, kuna need on ka jalgteed ja rolleritrenni tegemine väga komplitseeritud. Jääb loota vaid Nõmme meestele, et need kahurid tööle saaks, aga parima pingutuse korral ja külma jätkumisel saame alles 3-4 päeva pärast mingi raja. Aga siis võib jälle sulale minna. Pirita 7 milline suusarajprojekt on naljanumber - pole seal õieti 2 aastat keegi suutnud kunstlund toota, ometi kogu tehnika on olemas ja tõenäoliselt ei suudagi! Lollidelt(loe Merko Ehitus, Hansapank ja Eesti Energia.) võeti raha ära ja nii jäigi. Edasi pole nende mure ja tundub, et polegi kellegi mure, kes peaks ka olemasolevad süsteemid töös hoidma ja rajad valmistama! ilulugu ise järgmine;
http://www.infoturism.ee/est/uudis.php?id=2480&cat=15
Eelmisele:
2006a. alguseks oli Pirital korralik kunstlume rada ammu maha veetud kui Nõmmekad lõpuks oma kahurid püsti said, eelmine aasta küll mitte jaanuari alguseks kuid siiski mitte hiljem ei hakatud lund tootma kui Nõmmel. Pealegi suudeti Pirital 2007a. katta märkimisväärselt pikem korralik kunstlumering kui Nõmmel!
Kas keegi teadjamatesst oskab kommenteerida kõlakat, et Nõmmel ei tohigi öösel kunstlund toota?
Priit, Tähtvere ring ei ole raske ring. Miks?
1. Sest seal pole ühtegi rasket momenti- kõige raskem on Supilinna poolne kurv, eriti kui seal tuul ka vastu on, sest see on laugjalt vastumäge. Visuaalselt kõrgeim mäge meenutav asjandus ei ole mingi raskus, sest enne seda läheb rada laugjalt allamäge ning sealt künkast ülesse saamine on vaid 5-6 korraliku paaristõuke jagu tööd
2. Iga 200 m tagant on kurv, mis sunnib trajektoori hoidmiseks kasutama uisusammu, mis oluliselt hõlbustab sõitu
3. Kõva tuulega on iga 800 m kohta 200 m allatuult ehk teisisõnu iga 3 min kohta tuleb küllalt pikk puhkepaus. Vaikse tuulega ei ole seal üldse mingit pingutamise kohta.
Väidan, et Raadi rada on oluliselt raskem. Seal on nii minnes kui tulles alustuseks pikk lauge tõus, lisaks keskel oleva tunneli tõttu tekkinud lühemad tõusud. Ning mis kõige olulisem, tugeva tuulega on allatuule minek küll kerge aga sellele järgneb 3 km ehk 10-12 min JÄRJEST rasket tööd, eriti kui seda teha 100% paaristõugetega. Jalatõukega hoogu juurde andes kaob pool mõnu ära, vahelduvtõuke jaoks sõidan pigem ühe 3 km otsa vahelduvtõuget ilma keppideta.
see veel puudus, et Tehvandit hakata Tähtverega võrdlema
Priit siin hirmutab kõiki oma hirmsa vormiga. Millega vastata? Eelmisel, selle talve ilmselt tugevaimal treeningnädalal, oli maht 15,5 h, sh 2,5 h võistluskiiruse lähedases tempos ning 3 p hiljem 4,5 h kestvustreening tempoga 4 min/km ja keskmise pulsiga 114 l/min (profiil a´la Tartu maraton). Kuid ma tunnistan ausalt, et 99 % tõenäosusega sellest (ja eelnenust ning järgnevast...) ei piisa Tartu maratonil 100 sisse sõitmiseks, seega Priiduga võistlemiseks. Kuid tal tasub tähele panna, et ega ´konkurendid´ ei maga! (Priit, ära edasist loe!) Loodan, et Priit tõstab nüüd Kalmeri teadmata koormuseid, tekib ületreenitus ning õnnestuks tal ´sabas püsida´... Tegelikult aga jääb Tartu maraton lumepuudusel üldse ära ning maratoniks valmistunutel tuleb oma (olematut) vormi minna realiseerima mõnele Skandinaavia klassikamaratonile... Kena (suusa)talve jätku kõigile!
kui kaua ühe naise kõrval olla, siis tüütab ta ikka lõpuks ära. Kuid kui saad mõne uue, olgugi et ta võib olla vanem, paksem jne, tundub ta alguses parem.
Ühesõnaga...sõida nüüd mõned nädalad ainult otepääl ja mine tähtvere ringile, siis saad sa ise ka aru, mis juttu tasub siin kirjutada, mida mitte.
no offence Priit...soovin sulle edu:)
Tähtvere ovaali osas Priiduga 100% nõus,sama fenomen omalgi nahal ammu tuvastatud-rada saab olla raske ka ilma pulssi punasesse ajavate tõusudeta(jutt käib ikka suusatamisest,mitte uisutamisest ega rolleritega kihutamisest).
Ühesõnaga soovitaks viimasel kommenterijal tulla peatselt ise proovima.
Aru ma ei jaga, kuidas saab sellist juttu rääkida. Olen sõitnud tähtvere ringil ja ma küll ei ütleks, et see raske on. Mul on tunne, et vaimne pool mängib siin rohkem rolli. Olen viimased 10 aastat iga kord otepääl vähemalt nädal laagris, ning kui ma uuesti tähtvere ringile lähen on seal ikka väga lihtne sõita. Pulss peaaegu, et ei tõusegi, sest arvatavasti on otepää rasked tõusud mind ära harjutanud.
Ma usun küll, et asi on pigem selles, et lihtsalt vaimselt on hulga kurnavam sõita tähtveres ja oma ringe lugeda.
Jah, ega raske on erinevaid radu omavahel võrrelda. Igaühel oma plussid ja miinused, kerged ja rasked kohad. Seetõttu on Maksim Marketi võrdlus päris hea ja asjakohane ja kümnesse.
Huvilisele ei saa kahjuks vastata, milline on mu diil Kalmer Trammiga, sest need asjad on ikka väga salajased ja individuaalsed. Ega me tea ju isegi seda, kui palju Mati Alaver palka saab, ehkki selle palga allikas ja suurus peaks olema palju läbipaistvam kui minu eradiil, on ju nii?
Aga värsket infot ka: SAst Tähtvere Puhkepark sain teada, et kahe kahuriga lumetootmine käib Tähtvere spordipargis selle nädalavahetuse lõpuni ja esmaspäevast on plaanis hakata lund laiali vedama. Esmalt kaetakse välimine, 850 meetri ring. Kunas seal kunstlumel sõitma saab hakata, selle kohta lubadusi ei antud.
Pirita rajal ei ole häda midagi. Võrreldes Nõmme rajaga on rahuliku klassikatreeningu jaoks profiil palju mõnusam. Ja sõita on seal saanud kõvasti. See, et külma ei ole olnud ei ole Pirita süü. Eile õhtul igal juhul lumekahurid Pirital huugasid ja ilmselt kah uuest nädalast saab suusatada vähemalt 2 km ringil, ehk siis luhani ja tagasi.
Näiteks rattaga maanteel 30 km sõita on minul trenni miinimum-distants; sama maa Tähtvere ringil rattaga keerutada (umbes 34 ringi) nõuab aga tõsist (vaimset) pingutust. Olen nõus, et rutiini jm vaimsete asjaolude olulisust ei või radade hindamisel sugugi alahinnata. Miks mõni rada kutsub, teine aga mitte? Vähemalt rattasõidu üks magneteid on mulle just sõidust saadavad vaimsed elamused (vaated, lõhnad jms).
Priidule üks reaalne soovitus, kus ta saaks oma 55 km-se kontrolltreeningu ära pidada on Zeppelini alune kuiv parkla, rullita seal palju aga süda lustib, saab väga hea vaimse treeningu, kunagi lugesin ja ei jõudnud ära imestada, et vist soomes ultrajooksjad 24h-jooksu tegid niisamuti kas 150m või 250 meetrisel siseparkla ringil. Hea asfalt ja stabiilised olud aastaringselt, olenemata, kas rullirada jääs või lumekirme õhuke. Jõudu
vaadake, Tähtvere ringil Priit vehib kogu aeg kätega, olgu tõus või langus, aga Otepääl peab laskumistel puhkeasendi sisse võtma, muidu ei jää püsti.
ja seetõttu tundubki talle otepää kergem
Braavo, eelmine, väga õige tähelepanek. Just selles üks peategureid ongi, miks Tehvandil on kergem.
Tehvandi ring on nii pidevalt tõusev-langev, et tehnikat on seal väga tüütu harjutada. Ma ei julge päris ütelda, et see tehnika ära rikub, aga selline tunne vahepeal on küll.
pandora outlet
longchamps
cheap nike shoes
san francisco 49ers jerseys
true religion jeans sale
nike trainers uk
chicago bears jerseys
philadelphia eagles jerseys
gucci sale
ecco shoes outlet
ray ban sunglasses
nike outlet
air jordan uk
michael kors handbags
ralph lauren outlet
cheap ray ban sunglasses
ugg outlet
jordan shoes
coach outlet
gucci sito ufficiale
20170803
Postita kommentaar
<< Esileht