Pullerits: Seis on halb - kas saab veel halvemaks minna?
Kui teile tundub, et Eesti meessuusatajad on sel hooajal alustanud kehvemalt kui varasematel hooaegadel - ja ma ei kavatse siin isegi mitte viidata Andrus Veerpalu põlvehädast tingitud 21. kohale Davosis, mis oli tegelikult hiilgav tulemus -, siis võtke teadmiseks, et tunne teid ei peta.Algul oli mul kavatsus vedada vaid üks väike paralleel ja kirjutada üks tilluke repliik. See turgatas pähe pühapäevasel 53 km treeningul. Nimelt, kui koondise peatreener Mati Alaver meenutas hooaja algul, et 1996. aastal murdsid Veerpalu ja Jaak Mae rahvusvahelisse klassi, saades Davosi-etapil 21. ja 23. koha, siis viimasel nädalavahetusel jõudsid nad sinna algpunkti tagasi, saades Davosis 21. ja 22. koha. Mis tõi mõtteisse ajaloo ringkäigu.
Aga ma ei viitsinud pärast pühapäevast trenni väsinuna ja niigi vähesest vabast ajast hakata veel ajalehte toitma. Ent kui esmaspäeval seda tõsiasja toimetuses mainisin, saabus mulle ülesanne: kirjutada tervel leheküljel hooaja avastartide põhjal kommentaar. Ja mitte spordi-, vaid koguni arvamusküljel. Vaat siis, kui tähtis on Postimehe hinnangul suusatamine - väärib kohta tähtsate ja suurte poliitilis-sotsiaal-majanduslike teemade kõrval.
Mida Eesti meeste koondise selle hooaja tulemuste analüüs võrreldes varasemate aastatega näitab, seda saab lugeda lingi alt http://www.postimees.ee/121207/esileht/arvamus/300953.php
Tulemused, nagu näha, on kõike muud kui rõõmustavad, ja mul on sellest ääretult kahju. Ma olen kohe kurb. Siiralt, ausõna. Ja kõige rohkem on mul kahju Alaverist, kellest tegelikult sügavalt lugu pean ning kelle jäärapäiselt sihikindel ja vankumatult töökas natuur mulle üdini sümpaatne on. Paraku pole midagi parata: arvude keel on küll kiretu, aga kõnekas.
Kahjuks jääb vastuseta küsimus, miks on kõik nii, nagu see on. Ehk miks on suusatajad sel hooajal alustanud kehvemalt kui varasematel aastatel. Helistasin läbi kõik oma allikad, kes suusatamist tunnevad, olnud ala sees ja vahetult selle ümber ning kes on otsekohese, ilutsematu suhtumisega mu usalduse pälvinud. Aga keegi neist ei osanud pakkuda, kuhu on koer maetud.
Pakuti igasuguseid teooriaid. Näiteks, et oleme vahepealsest edust ärahellitatud ja nüüd on käes argipäev. Aga see ei pea paika, sest tulemused on ju kehvemaks läinud, mitte ei tammu ainult paigal.
Pakuti, et liiga vähe on suusakoondises individuaalset lähenemist sportlastele ning enamik plaane nn teise ešeloni meestele tehakse laias laastus Veerpalu ja Mae plaanide baasil. Ent asja näinud tegelased väitsid, et see võis nii olla vanasti, kuid nüüd enam mitte.
Siiski: Alaver on mulle tun
nistanud, et kui treeneril on palju õpilasi ja neist üks-kaks on selgelt andekamad kui ülejäänud, siis mis treeneril muud üle jääb, kui panustada neile, kellelt on rohkem tulemusi loota. Aga seegi oli vanasti nii, sest nüüd on koondisega liitunud Anatoli Šmigun ja norrakast sprinditreener Björn Kristiansen ning nii mitmedki mehed harjutavad poolenisti oma tarkuse põhjal.Pakuti ka, et mehed on veel liiga noored. Postimehe kommentaaris näitan, et see ei pea paika. Samuti ei saa siinkohal jätta tsiteerimata olümpiavõitja Erki Noolt, kes mult küsis, et kui eesti mees on 25-aastaselt veel noor ja 63-aastaselt juba surnud, siis millal eesti mees üldse arenema hakkab.
Samuti pakuti, et äkki on koondise koormused liiga suured. Tõepoolest, kui Aivar Rehemaa koondisega liitus, tuli kohe tagasikäik, ja Timo Simonlatser, kes eelmine aasta koondisse murdis, on nüüd samuti toppama jäänud. Võib-olla tõesti ei ole mehed võimelised koormusi seedima, aga siis tekib ikkagi küsimus, et miks neid üle treenitakse.
Või äkki on maailma tippsuusatamises mingi uus teadmine, mida Eesti koondis ei tea? Kuid vaevalt. Kuidas s
aab see teadmine olla kõigil riikidel, sealhulgas nii tšehhidel kui kasahhidel, aga mitte Eestil? Liiati on Alaver tuntud kui kõiketeadja.Loomulikult on taas võimalus, et Eesti panustab ainult ühele võistlusele, Otepää MK-etapile. Peaasi, et seal pildile jõutakse. Olgu, olen nõus, et koduhoovis on võit kõige magusam. Kuid see ei saa ometi seletada seda, miks muudel etappidel veelgi kehvemini sõidetakse kui varasematel hooaegadel.
Kuskil on midagi puusse pandud. Kuskil on miski mäda. Minu mõistus igatahes on otsas.
Ja mul on millegipärast kahtlane tunne, et Alaver ka ei ole päris veendunud, kus on probleemi tuum. Kas keegi teab ja oskab talle siin vihje pakkuda?
Foto 1: Jaak Mae Davosi MK-etapil. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Foto 2: Aivar Rehemaa Davosi MK-etapil teatesõidus. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Foto 3: Andrus Veerpalu ja norralane Odd-Björn Hjelmeset Davosi MK-etapil. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Foto 4: Eesti õpilased Davosi MK-etapil eestlastele kaasa elamas. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Foto 5: Mati Alaver Davosi MK-etapil. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:07
kommentaare: 5
5 Kommentaarid:
Äkki on Alaver lihtsalt väsinud ja ei suuda uusi tuuli treeningutesse tuua? Vahelduseks oleks äkki vaja mõnd teist treenerit koondisele ja Alaverile teist treening-gruppi, näiteks mingid noored või mõne teise riigi koonids?
Aga äkki see ongi normaalne asjade kulg ja see, mis vahepeal oli, oli väike ime. Nii nagu kõik muu, käib ka spordielu lainetena. Alaver ütles juba peale Salt Lake City olümpiat, et tegemist on Eesti suusatamise jaoks erakordse ajaga ja need ajad ei pruugi kunagi korduda. Torinos toimunu oli ju lausa muinasjutt. Nüüd toimubki taandumine, sest Veerpalu ja Mae aeg on läbi ning Eesti rahvas on lihtsalt niivõrd väike, et siit leiab nende taoliseid talente vähe. Pealegi on ka suurtel suusarahvastel mõõnaperioode olnud. Norra mehed olid 80.-tel, kui rootslased valitsesid, totaalses madalseisus. Siis tuli norralaste aeg ja 90.-te aluses olid rootslased omakorda pildi pealt väljas. Miks peaks väike Eesti suutma kogu aeg ees otsas olla? Loodame, et koos Veerpalu, Mae, Smiguni minekuga ei kao Eesti suusasport rahvusvaheliselt areenilt, nagu juhtus kahevõistlusega. Ehk suudetakse kunagi jälle tõusta.
nõustun täielikult tugitoolisportlase kommentaariga. ahjaa, eestlaste lemmikspordiala on korvpall. Tõenäoliselt on neid alasid millel rohkem harrastajaid kui suusatamisel veelgi.
Tegu on ju vaheaastaga!
Nähtavad eesmärgid(SAAVUTUSED) on väiksemad: Tour de Ski edukas läbimine, MK etapi võit, mitte ilmtingimata Otepääl. EESMÄRK on ikka ju järgmisteks suurvõistlusteks valmistuda ja teha seda tööd, mida mitte tehes ei saa järgmistel aastatel olla soovitud tasemel.
Küsi Kalmerilt mis selle aasta eesmärgid naistel personaalselt on. Kas ainult hästi esineda või ka see et olla aastal 2010 valmis võitma medal?
Milline peaks siis olema tr.mahu kasvu dünaamika et 2010 v.head tulemust näidata. Ning kas sellise kasvu pealt on sellel aastal mõtet midagi loota?
Meestel võiksid mahud olla juba stabiilsel tasemel ning lisad tunde pea võimatu.
Kas tahta selle aasta MK etapi võite või MM või OM medalilt, kas soovida MK etapi häid kohti või MM`ilt või OM`ilt häid kohti.
Need ei ole küll üksteist välistavad aga tunduks nagu sellel aastal on hoolsasti tuleviku silmas pidades erialase treeningu mahtu kasvatatud ja hooaja alguse MK etappidelt ei loodeta näha säravaid sõite. Seega oodakem hinnangute andmisel hooaja lõpuni, mitte ärge andke hinnangut hooaja 2-3 stardi põhjal. Meeste tulemused peaksid paranema Veebruaris.
Oodake ära tour de Ski ja vaadake kes sealt ellu jääb on selge et paljud tipud on vahe aastal selle võistluse endale eesmärgiks nr 1 seadnud ja seega vormi kõver(miks seda küll nii nimetatakse) on juba tipu lähedal, kas eesti meessuusatajatel on aga sinna sihte seatud?
Ma ootan pigem analüüsi, mitte arvamust arvamusplatsil. Tulemused on ju kõigile teada.
P.
ps. F1 maailmameister selgus sellel aastal ju viimasel etapil
mac cosmetics, mcm handbags, wedding dresses, beats by dre, birkin bag, vans, asics running shoes, north face outlet, p90x workout, new balance, mont blanc, ray ban, hollister, bottega veneta, babyliss, nike huarache, vans shoes, nike trainers, louboutin, baseball bats, jimmy choo shoes, north face outlet, hollister, giuseppe zanotti, nike roshe, nike air max, celine handbags, nike air max, chi flat iron, insanity workout, reebok shoes, converse, gucci, converse outlet, timberland boots, soccer shoes, iphone 6 cases, lululemon, soccer jerseys, abercrombie and fitch, instyler, herve leger, longchamp, valentino shoes, hollister, ferragamo shoes, nfl jerseys, ghd, oakley, ralph lauren
Postita kommentaar
<< Esileht