Pullerits: Halb uudis uisusõpradele
Jah, neile, kes eelistavad uisu- ehk vabastiili, pole siin tõesti midagi rõõmustavat. Kuid ega ajakirjaniku ülesanne olegi häid sõnumeid tuua. Eile panin trennis esimest korda alla oma tuliuued Atomicud, täpselt samasugused, nagu neid teleris ässadel näha võib. Hankisin kevadel, letihind oli 5000 krooni, aga kuna talv oli just läbi saanud ja kes see vastu suve ikka suuski ostab, siis aitasin Tartu Lõunakeskuse Silja Spordi kaupmehed hädast välja ja viisin suusad eest ära. No ikka nii hea hinnaga, et kadeduseussi eostumise vältimiseks jätaks rahalise väljamineku suuruse salajasse. Ja ega te nüüd, vastu talve, nõnda head diili nagunii enam saa, nii et tol hinnateadmisel puudub praktiline mõte.
Seni olin sõitnud uisku oma igihallide (nii vanuselt kui värvilt) universaal-Fischeritega, mille eest paar aastat tagasi maksin 950 krooni.
Ja oli punasel võistlus-Atomicul ja rahva-Fischeril ikka vahe küll! Mitte ainult pikkuses (192,5 versus 202,5 cm). Vaid ka lennukuses. Kui reedel sõitsin Fischeritega Tähtvere spordipargi värskel lumel kümme ringi keskmiselt 38 minutiga, siis eile läks kümme ringi Atomicel 32 minutiga. Kusjuures, tõepoolest, lumeolud olid väga sarnased ja ilmastikuolud samuti – tuul puhus samast suunast sama kiiresti. Seega siis 8,5 km peale ajavõitu kuus minutit.
Ei, ärge arvake, et nüüd loodan Estoloppeti uisumaratonidel kohe esimese kolmekümne hulka sõita. Ehkki Kalle Kiiranen, Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikakandidaadist suusahuviline, kes enda arvepidamise järgi suusatanud juba 45 aastat ja saanud Tartu maratonil parimana 202. koha (seega parem, kui minu parim 213.), märkis, et tema meelest oli mu uisusamm täitsa ilus. Aitäh! Aga liiga lendu ei ole ka mõtet minna. Seega, pakun, et ei liialda, kui väidan, et need mehed, kes uisusõitudel min
ust seni kuni 50 kohta eespool on olnud, peavad nüüd kõik ühe koha jagu tahapoole võtma.
(Ja mõelda vaid, mis siis veel saaks, kui ma ükskord pulsikella ka käe peale paneks…)
Kuid ma ei ole kaugeltki seda meelt, et edasiminek toimub üksnes tänu varustusele. Ei, teist 50 kohta, usun, et saan mullusega võrreldes ettepoole tänu tugevnenud ja paranenud treenitusele. Ja siinkohal pean ma silmas nii kvantiteeti kui kvaliteeti.
Esmalt kvantiteedist. Eelmisel, kolmanda neljanädalase tsükli teisel nädalal kogunes treeningtunde kümme minutit alla 12 tunni. Ette oli nähtud 10:30. Ärge arvake, et ma üle teen – ei, lisaminutid kogunevad peamiselt soojendus- ja lõdvestusjooksu arvelt. Suusakilomeetreid tuli reedest pühapäevani pisut üle 80, lisaks laupäeval tund ujumist. Rullikukilomeetreid tuli nädala algul 45 kanti. Nii et ei midagi erilist ju.
Nüüd kvaliteedist. Loomulikult ei kogunenud eelloetletud kilomeetrid mingi ühtlase tuima tööna. Nii rullikutel kui suuskadel tuli jälgida mitmepalgelist treeningrežiimi ehk sõita väga erinevalt, teha erisuguseid harjutus
i, küll jalgade, küll käte tugevdamiseks.
Just sellest treeningtöö kvaliteedist olen ammutanud suurt eneseusku ja enesekindlust. Võiks öelda, et mida rohkem ma treenin, seda rohkem hakkan taipama ja tunnetama, kuidas see kõik kasuks tuleb ja tulemusi annab. Ehk teisisõnu: viljad hakkavad loodetavasti juba paistma. Kõike seda tänu Kalmer Trammi, Eesti naiste suusakoondise juhendaja koostatud plaanidele. Ilma nendeta, üksinda ja omast tarkusest n-ö umbluu harjutades ei oleks lootustki minu eas, 42-aastasena, enam kuskile areneda.
Tänu Trammi plaanidele valitseb treeningutes süsteem. Need on eesmärgipärased. Ne
ed pole tehtud lihtsalt selleks, et kilomeetreid kokku ajada, vaid selleks, et areneda. Ja viimasel ajal on seda arengut iga keharakuga tunda. Võimsust ja jõudu ja jaksu on selgelt juurde tulnud, ka tehnika on võrreldes mullusega enda arust paranenud, sest üksinda treenides saab seda kogu aeg jälgida – mõtted ei jookse mujale. Ma ei tea, kuidas kõik teised teevad, aga püüan end pidevalt kõrvalt vaadata. Mis loomulikult ei tähenda, et kõik oleks perfektne.
Aga igatahes pole kõik ka kõige hullem. Või nagu ütleb Eesti koondise peatreener Mati Alaver: „Pole paha.”
Foto 1: Anti Saarepuu Atomicu suuskadel Kuusamo MK-sprindietapi kvalifikatsioonisõidus. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Foto 2: Peeter Kümmel Atomicu suuskadel Kuusamo MK-sprindietapi kvalifikatsioonisõidus. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Foto 3: Anti Saarepuu võistlemas Atomicu suuskadel tänavu jaanuari lõpus Otepää MK-etapil. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 4: Mul on täpselt samasugused Atomicu suusad nagu Kuusamo MK-etapil kahevõistluses teise koha saanud ameeriklasel Johnny Spillane'il (vasakul) ja kolmandaks tulnud austerlasel Christoph Bieleril (paremal). Võitis sakslane Ronny Ackermann. Foto autor: AP / Lehtikuva / Scanpix
Foto 5: Kukkumine Kuusamo MK-sarjas sprindivõistlusel. Foto autor: Timo Jaakonaho, Lehtikuva / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 10:52
kommentaare: 15
15 Kommentaarid:
Lumeolud olid kahel päeval ikka parasjagu erinevad. Pühapäeval oli sula, laupäeval külmetas.
Kuigi Pullerits oma suuski vist kunagi ei määri siis hakkab väga selgelt sellistes lumeoludes suusa põhjastruktuur mängima. Ja selge see, et uued Atomicud siin paremad.
Ma vaatasin laupäeval jah, et kuidagi uimane minek. Ja muuseas meeldetuletuseks- Tartu maraton toimub klassikalises stiilis, sa aga uhad ainult uisku.
Aga Atomicule panustamine nüüd küll õige tegu polnud. Vaata kuidas Kümmeli ja Saarepuu Atomicud sellel aastal üldse ei libise. Ning neljandal pildil ju võidumees lausa Madshusiga.
Atomicu suusk on tõesti väga hea. Omasin ka ise RS10 usisuuska mõned aastad tagasi (see pole muidugi tippsuusk, kuid oli väga hea sellegipoolest). Nüüd oman Fischereid RCS-id ja võin öelda et Atomic kantis palju paremini. Järgmised ususuusad ostan ka, kas Atomicu, Rossingnoli või Madhusi, kui Fisherite arendus paremaks ei lähe.
Klassikasuusal pole niisuurt vahet märganud!
Vaadates Naistekoondise olematuid tulemusi, tekivad kahtlused Härra Pulleritsu arengukõveras aga no ehk ikka tuleb TM 200 sisse koht ära, sest trenni on ju tehtud.
Siin on nüüd kõvasti kommentaarides puusse pandud.
Esiteks, võrdlesin reedeseid (mitte laupäevaseid!) ja pühapäevaseid olusid - need olid küll sarnased.
Teiseks, laupäeval oligi sõit ette nähtud tempos, et peab olema aega ringi vaadata, loodust nautida ja juttu ajada. Nii ma siis sõitsingi hästi aeglaselt.
Kui treeningplaanis on uisk, siis on uisk. Ei saa ainult klassikat sõita, eriti siis, kui selleks tingimusi pole. Pühapäeval tegin ka klassikat - 20 ringi ainult paaristõugetega, ilma rajata "rajal" ja pärast seda, kui olin ette juba 20 km uisku tempoga maha sõitnud.
See, kui Kümmel ja Saarepuu Atomicuga etteotsa ei saa, pole minu veendumuse järgi mitte suuskade, vaid meeste süü. Või on keegi kuulnud, et mehed on suuski kirunud?
Ja lõpuks, naiste koondise ning minu tulemuste vahel puudub igasugune seos!
Faktide seostamine, seltsimehed, on teil küll väga suuuvaline!
Kui ilmataat kingib pori vahele paar lumega päeva siis tuleks need sisustada ikkagi võimalikult otstarbekalt-suusatades-kuigi treeningplaan võib ette näha kepikõndi,ujumist või uisutamist.
Klassikalises stiilis on vähemalt 3 põhilist liikumisviisi-miks treenid vaid ühte?!
PS. Kui soovid tervena maratonile jõuda siis vali teine kord treeninguks sobivam riietus(eilset pean silmas).
Kuskohas see halb uudis uisusõpradele oli?
No kas see on siis hea ja rõõmustav uudis, et paljud uisufännid peavad arvestama, et sel aastal olen ma nendega võrreldes hoopis teisest puust, sest suusad pole enam puust?
8,5 km 32 minutiga uisku pole nii kergel ringil ju mingi lennukas tempo. 38 minutit nagu eelmist aastat meenutades mainisid, aga ju tõeline venimine...
Või arvestasid soojendused ja venitused sisse? ;)
Tuleb veel lumest viimast võtta, sest 2 nädalat lubatakse ainult pluss kraade
Priit, ega see, et sul on uued uisusuusad, ei aja veel teisi suusatajaid depressiooni.
sergei
A MUL ON BEMMIL UUED KUMMID :) tõenäoliselt 99% eesti suusatajatest pole PP-st sooja ega külma
Mul on ka bemmil uued kummid, mis siis, et ainult tagumisel rattapaaril.
Aga kui Sergei väidab, et mu uued uisusuusad ei aja teisi depressiooni, kas see siis tähendab, et pean tõepoolest viimaks pulsikella ostma - et äkki see ajab?
Ei Priit, ma väidan hoopis seda, et ka pulsikella ostmine sind ei aita. Nagu sa korduvalt öelnud oled, ei oska sa ju pulsikella kasutada.
sergei
Jumala õige, Sergei. Mul on kodus mingi Suunto asi, keegi kinkis, aga see on nii suures karbis, et pole söandanud õieti lahtigi võtta, ja raamat, kuidas seda värki kasutada, on paksem kui piibel - kusjuures nii palju olen välja peilinud, et sellegipoolest see kaadervärk pulssi ikkagi veel ei mõõda.
Postita kommentaar
<< Esileht