Pullerits: Miks üksi on parem kui kambas

Värskes Suusalehes, mis sel sügisel ei ilmu enam minu, vaid Eesti Päevalehe toimetamisel, sest suusaliidu peasekretäri Jüri Järve sõnul said nad Päevalehelt lihtsalt sedavõrd soodsa pakkumise - näha on: läikepaberi asemel on kasutusele läinud hallikarva läiketa paber -, ütleb sprinter Timo Simonlatser, et ta on valmis ka ihuüksinda äärmuslikes oludes tööd tegema. "Kuid seda tööd on kergem teha koos sparringupartneritega," lisab ta. "Kui keegi veab treeningu käima, lähen alati kaasa - see meeldib mulle."

Kellele ei meeldiks. Aga sporti ei saa teha meeldimise järgi. Kui siin nüüd suusakoondislaste sõnu väänata, siis ega võistluste ajal küsi keegi, kas sulle meeldib parajasti võistelda või ei meeldi. (Väänata selles mõttes, et nemad on seda meeldimise mõtet ilmastiku kohta väljendanud.)

Vaevalt vaidleb keegi vastu sellele, et kambas on kergem ja mõnusem trenni teha. Aga see ei tähenda, et ka parem ja tulemuslikum.

Laupäeval sõitsin kaks tundi rullidel. Kalmer Tramm, Eesti naiste suusakoondise treener, oli ette näinud tempo, mis lubab rahulikult ringi vaadata. Pidin taastuma kahest raskest jõutrennist. Ja ausalt öeldes tundsingi, et ega eriti pingutada jõua. Särtsu polnud. Akud oli tühjavõitu. Läbisin selle ajaga vaid 27 km. Pärast olin rampväsinud. (Muidugi, ega olud kõige soodsamad olnud: algul oli märg, mis teeb aeglaste rullide veeremise veelgi raskemaks, ja hiljem hakkas külmetama, nii et osa rajast muutus jäiseks. Aga ega olud siis sega, kui enesetunne hea; segavad siis, kui enesetunne närb.)

Kuid kujutagem ette, mis oleks saanud siis, kui oleksin harjutanud kellegagi koos. Ilmselt oleksin üle pingutanud. Siin tulevad seega põhjused, miks üksinda on mõttekam harjutada kui mitmekesi kambas.

1. Üksinda harjutades ei teki võistluskirge, mis on nii kerge tulema, kui harjutada grupis - siis on paratamatu, et keegi hakkab tempot kruvima, kas või trenni lõpuosas, ning nii lähebki tasapisi laastavaks võistluseks. Olen kuulnud, et jalgratturitel pidi see tüüpilisi hädasid olema - lõpus hakatakse paugutama.

2. Üksinda harjutades saad teha tõepoolest oma trenni: oma rütmis, oma kiirusega, oma intensiivsusega, nii nagu treeningplaan ette näeb. On ju peaaegu võimatu, et leidub kaks võrdset sportlast, kel on vaja täpselt samal päeval teha täpselt samasugust trenni. Igaühel on oma individuaalsed iseärasused ja plaanid. Aga kui teha trenni kambas, siis see tähendab, et keegi peab end teise järgi sättima või kohendama hakkama. Ja treening ei täida enam oma eesmärki.

3. Üksinda harjutades keskendud trennile, mitte kõrvalistele asjadele, alates tarbetust võistlemisest ja lõpetades jutuajamisega. Kõik need segavad keskendumist tempo või tehnika jälgimisele. Ehk teisisõnu: üksinda harjutades on treeningu kvaliteet parem. Siis tegeled iseendaga, mitte näiteks vestluse ülalhoidmisega. Sel samal põhjusel ei kasuta ma enam ka tütre mp3-mängijaga ühendatud kõrvaklappe nagu mullu rasketel imitatsioonitreeningutel, sest siis jälgid pigem muusika, mitte sammude rütmi.

4. Üksinda harjutamine kasvatab iseloomu. Võistlustel tuleb ju olla väljas üksinda iseenda eest, seal ei tule keegi sulle seltsiliseks, muidugi, kui rattasport arvestamata jätta. Võistlusel peab suutma oma sooritusele keskenduda, kõigest jõust ise pingutama - tuleb võidelda ihuüksinda. Aga kui treening on olnud enamasti mõnus seltsielu, siis karta on, et ega maksimaalsest pingutamisest suurt asja saa.

5. Ja lõpuks: üksinda trenni minnes lähed trenni just siis, kui saad ja kui selleks on parim aeg, mitte ei pea ootama, kunas kamraadid saavad kodus prügiämbri välja viidud ja autole teises linnaotsas bensiin võetud, et treeningupaika jõuda. Teiste järele oodates venib niigi pikk treeninguaeg vaid veelgi pikemaks.

6. Ja lõppude lõpuks: vastupidavussport, eriti suusatamine, ongi rangelt ja üdini individualistlik ala. Kus siin on meeskonnasõit? Mitte kuskil.

Fotod: Priit Pullerits ülemöödunud nädala laupäeval Tartus Tähtvere spordipargis ihuüksinda kahe ja poole tunni pikkusel suusatreeningul. Fotode autor: Jelena Jakovljevic, Tartu Kõrgem Kunstikool