Pullerits: Eesti versus Pullerits
Kuhu küll kõik konkurendid jäid? Tegin kaks nädalat tagasi Tartu dendropargis pärast tööd poolteist tundi imitatsiooni. Ihuüksinda. Ei ühtki teist hinge. Või oli teiste jaoks juba liiga pime? Ei saanud olla, sest tuled põlesid. Ülemöödunud pühapäeval tegin keskpäeval tund ja veerand imitatsiooni ning seejärel tund ja veerand spordipargis rullikutega - jälle mitte kedagi seltsiks. Ja seda parimal, valgel trenniajal. Eelmise nädala kolmapäeval tegin õhtul tund ja kolmveerand rullikutega - ja nägin selle pika aja jooksul vaid ühte rivaali. Reede õhtul, töönädala lõpus, laadisin end argipingeist tühjaks tunni ja kolmveerandi pikkuse imitatsiooniga - taas saatjaks vaid tuul.Mis toimub? Kas kõik teevad trenni päevasel, tööajal? Vaevalt. Kas kõik sõidavad trenni tegema Otepääle või Haanjasse? Samuti vaevalt. Või käivad kõik harjutamas Narva maantee ääres Raadil? Sest Raadil on vaheldusrikkam, jah? Ärge ajage pada - kui Raadil käite, siis teadagi, miks. Seal on rohkem naisi rulluisutajaid, kelle taguotsa vahtida. Ja teiseks, ärge vaheldusrikkusest end petta laske!
Vaadake, sport on karm asi ja nõuab tuima tööd. Tööd teevad jalad ja käed, süda ja kopsud, aga ka inimese kõige tähtsam organ - see on aju. Ja kui käite harjutamas kohtades, kus on palju mitmekesisust - nagu pil
ku tõmbavad piigad või hinge kosutavad maastikud -, siis ei suuda te keskenduda peamisele, treenimisele. Siis uitab te aju - ja aju juhib silmade ja kõrvade ja haistmismeele tegevust ja, muide, ka seksuaalset erutust, kui te seda veel ei tea - kõrvalahvatlusi jahtides ringi, selle asemel et keskenduda tehnika jälgimisele, harjutuste kvaliteetsele sooritamisele jms-le. Liiati tuleb aju karastada sellega, et ega maratonil ole aega naisi vahtida - need jäävad nagunii enamikus teist tahapoole - ega ka mitte loodust imetleda - sest siis võite vastu puud või kraavi kihutada. Maratonil peab aju olema valmis vahtima kaks ja pool kuni neli tundi, olenevalt distantsist, nina ette, kus pole muud kui suusarada või eessõitja suusatallad. Ka selliseks nüristavaks tegevuseks tuleb valmis olla ja selleks tuleb samuti end treenida, vot.Aga pühapäevaks, kui lumi maha sadas, kae imet, võtsid mõned konkurendid lõpuks jalad kõhu alt välja. Dendropargis oli minuga samal ajal imitatsiooni tegemas koguni kolm meest, n
eist üks liikus võrdlemisi professionaalselt, ja kui ära koju läksin, lisandus veel neljas. Tegin seal 14 ringi, kokku 20,3 km, aeg 2:18.30, lisaks 2 km jooksu lõdvestuseks. Ega head minekut olnud, võtsin asja kergelt, sest juba esimesel ringil tundsin, et raskevõitu on. Seetõttu liikusin tõusudel kergel ja lõdval sammul, pingutamata. Liiati ei pannud ma jalga spordijalatseid, vaid Karhu paksu roomiktallaga tanksaapad, sest pikapeale läks rada väga plögaseks ning sileda tallaga tossud oleks olnud kui absoluutselt pidamatud suusad (mis ei tee jala tööd minu arust paremaks, vaid pigem lõhuvad sõidutehnikat).Tegelikult oli kavas poolteist tundi imitatsiooni ja poolteist rullikutel, aga lumi keeras plaanid kihva. Mu treener Kalmer Tramm, Eesti naiste koondise peatreener, soovitas asenduseks kaks ja pool tundi matka 10 kg seljakotiga. Aga hommikul avastasin, et mul pole selleks sobilikku seljakottigi, lisaks ei suutnud ma paugust välja mõelda pasliku matkarada peale maantee-äärsete, kus aga
autod oleks mulle ilmselt lahtise sopaga duši teinud.See-eest nägin pühapäeval esimesi pärissuusatajaid. Tartu harrastajate grupp eesotsas treener Jaak Teppaniga käis Jänese matkaraja ääres mingil murukasvatusel sõitmas. Senikaua sõitsid, kuni omanik tuli ja nad minema kihutas. Nii et kui te ei taha haavleid tagumikku saada, siis ärge sinna parem ronige.
Aga annaks nüüd konkurentidele mõned faktilised pidepunktid kah. Esimeses neljanädalases treeningtsüklis oli treeningtunde ette nähtud 30. Sain kokku 29:51. Vahepealse
külmetushaiguse süü, mistõttu üks trenn tuli poole lühem teha.Teise neljanädalase tsükli esimesel nädalal oli ette nähtud kaheksa tundi (tuli 8:58) ning teisel üheksa ja pool (tuli 9:22.30, sest pühapäevane trenn tuli ilmaolude tõttu ju pool tundi lühem).
Olgu täpsustuseks lisatud, et treeninguaja sisse ei arvesta ma trenni tehes joogipause (siis läheb kell [mitte pulsikell!] seisma) ega ka hommikusi ega õhtusi koduseid väikseid jõuharjutusi, ammugi mitte mingeid venitamisi ega painutamisi. Ei ole ju mõtet ennast niiviisi petta, et nende arvelt treeninguaega suuremaks ajada.
Andke siin teada, kellel on treeningtunde samal ajal saanud rohkem. Ja huviga loeks, kuidas see töö kõrvalt küll võimalik on. Mul ei ole küll enam kuskilt ajareservi võtta, kõik on n-ö viimse peal.
Foto 1: Peeter Kümmel harjutamas Tartus Tähtvere spordipargi rajal. Foto autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 2: Andrus Veerpalu lihvib paaristõukeid Tehvandi ringil. Foto autor: Joosep Martinson, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 3: Kaspar Kokk jälgimas Tartu Suusaklubi noorte treeningut Tähtvere spordipargi rajal. Foto autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 4: Kalmer Tramm, Piret Pormeister ja Kaili Sirge naissuusatajate pressikonverentsil Ülemiste hotellis. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Foto 5: Imitatsioonitreening Tallinnas Nõmmel. Foto autor: Mati Hiis, SL Õhtuleht / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 09:17
kommentaare: 26
26 Kommentaarid:
Kui juba lugeda siis, nagu sa mu sulle ärapanemise blogist näed, olen juba tundidega seda teinud. Küll mitte megalt aga siiski. Kokku arvestatud tundidesse on loetud ainult spetsiifilisema suunitlusega treeningud ning igasugune muidu ÜKE on jäänud välja nagu ka kõik jõutreeningud, sest nende puhul pole ajal mingit tähendust. Tänaseks siis koos puhke- ja ettevalmistavate nädalate tundidega koos 51 tundi millest 3:25 on kogutud treeninguteks ettevalmistumise nädalal, 35:04 I treeningtsüklis ja 11:28 II tsükli I nädalal.
Tegelikult peab ütlema veel, et maksimaalse koormusega ehk siis kõige raskem nädal sai kohe esimses tsüklis ära testitud ning ilmselt III tsükli koormuse tõstmine käib vaid teiste nädalate koormuse üleskruttimise arvelt. Kuigi alguses olid treeningplaani täitmisel tagasilöögid, mis tingitud algsest madalast vastupidavusest, siis kinnitasid need, et valitud koormusplaan on täiesti jõukohane ja aitasid tulevaste nädalate plaane peenemalt läbi mõelda. Pärast kolmandat tsüklit läheb juba korralikuks andmiseks :)
Peab ütlema, et keeruline on üle elada vaid koormust, aja leidmine õhtutundide arvelt ei ole ju probleem. Teed on meil tänu Eesti Energiale siin kõik valgustatud.
Uhh, näe trükikrt puges numbritesse sisse. II treeningtsükli tundide arv oli tegelikult hoopis 36:05 aga mitte 35:04 nagu eelnevas kandes kirjas.
No mis ma ütlesin, et on Eesti v. PP. Consulting adviser Jyrx on võtnud ja oma blogis välja kuulutanud eesmärgiks mulle Tartu nelikürituse kõigil pikkadel distantsidel ära panna.
On veel temaga ühinejaid?
Nõmmel on küll väga palju harjutajaid. Suvalisel ajal sinna sattudes on vähemalt 3-4 imitatsiooni tegijat ja igakord erinevad näod.
Endal tuli mahutreeningute viimasel tsüklil oktoobri 4 nädalaga, kus koormused veidi väiksemad, 38h ringis.
Mina kellegile ära panema ei hakka, eesmärk on tänavu vaid järgmisteks aastateks tugev baas laduda.
Ma hoian ärapanemist järgmise aasta SEB sügisjooksuks.
Tartu spordipargis on treenijaid küll, olen käinud kusagil 19-21 vahel ja olen näinud nii jooksjaid, kõndijaid rullsuusatajaid kui uisutajaid. Hr. Pullerits tuli ka üks kord sama hilja, muidu käib ta ilmselt varem
Imitatsioonitegijaid on sellel sügisel jah vist vähem, inimesed on rullsuusad muretsenud ja vehivad nendega harjutada. Kuid nüüd, lörtsi ja poriga tuleb paratamatult imitasiooni ja jooksu rohkem teha. Treeningtunde? Treeningkordi on mul endal olnud sept-okt. ca 14-15 korda kuus, arvestades et ikka vähemalt 2 tundi korraga peaks ka 30 tunni kanti kuus saama.Pole nii täpset arvestust pidanud. Kuid paistab et paljud varasemad vehkijad on aru saanud mõistest "no-training-zone" :-) . Mis ongi ju tore. Nii et vötame mönuga!
uhke - mõnel mehel treeningtunde sama palju kui tippudel
vaata ka priitja eveli.pri.ee
Eveli Saue etreeningplaani - septembris 51,5 tundi treeningut!
See on küll uskumatu ,et nii pühendunud treeningu juures ,Priit, sa päevikut ei pea! Piisab ju Word- või Notepadis põhiliste asjade(aeg,kilomeetrid,pulss,enesetunne,suusatamisel veel kasutatud määrded,ilm,lumeolud jmt) ülestähendamisest aga kasu sellest on üüratult.Inimesel on haugi mälu ,midagi pole parata,soovid millegagi süsteemselt tegeleda tuleb vajalikud asjad üles tähendada.Nagu sinu viimase haigestumisegagi-täpselt öeldi(tegelikult ennustati)ju ära millest see tekkis aga ikka hakkad haugi kombel oma teooriaid aretama.
Jyrx, lugesin Su blogi. Tore üritus ette võetud. Väike märkus siiski, et tundub, et vähemalt alguses oled liialt treeningtunde taga ajanud ja selle võrra on kannatanud tsükli kvaliteet.
Kuni 19-nda treeninguni on ju praktiliselt ainult rattasõit, mida kindlasti võinuks asendada imitatsiooniga, kui rullivõimalused puudusid.
Igal juhul edu teile mõlemale :)
Ma ei arva, et treeningpäevikust minusuguse tasemega harrastajale tolku oleks. Kuulge, ega ma siin tippsporti tee ja Sotši olümpiaks sihte sea, et pean kuue aasta kogemusi talletama, et siis äkki anno 2012 miskit aastate tagant piiluda, et kuidas oli.
Minu tasemel tegijaile on treeningpäevik mu meelest paras viljatu käsikiimlus, täpselt nagu pulsikella kõverate jõllitamine. (Pulsikella jumaldajaile tuleb täna veel kabelimats, nii et pange end valmis.) Jah, ma märgin tavalisse kalendermärkmikusse üles, kui palju tunde ja kilomeetreid mida kogunes, et siis nädala lõpus vaadata, kui palju plaan sai täis, aga ega muud vajadust küll ajas tagasi vaadata pole kunagi tekkinud. (Ja palun mitte pidada seda kalendermärkmikku treeningpäevikuks, sest kirja lähevad vaid kiretud numbrid.)
Mulle meeldib rohkem ameerikalik elulaad - vaadata ette. See euroopalik eluviis - vaadata kogu aeg tagasi ja ihaleda oma pseudokuulsat möödanikku - on täiesti kasutu. Seepärast ongi, sõbrad, Ameerika tulemustelt (GDP, employment, etc) edukam kui Vana Maailm. Ja spordis kehtib sama: tuleb vaadata ette, kuidas tulemust paremaks teha, mitte kiibitseda möödanikus, et näe, kuidas ikka kaks aastat tagasi sai treenitud. Kes minevikus sobrab, jääbki minevikku kinni.
Nädalavahetus toimunud treenerite koolitusel Tartus (imelik, et Priit sind seal ei olnud) oli põhirõhk suunatud sellele, et kuidas on võimalik süsteem sportlase järgi seada ja sinna kuulub täielikult ka tehtud asjade pikem analüüs, et teada kuidas edasi liikuda. Treeningpäeviku olemasolu on üks nendest.
Samuti oli põhirõhk ka toitumisel, mida sina siin kordagi puudutanud ei ole. Äkki jooksuhooaja pangepanek ja võibolla ka suusatamise treenigkava läheb sul täiega pusse, kui sa ei toitu korralikult. Ootamatud külmetused võivad olla just sellest, et immunsust pole toidetud.
ahjaa, seda ka veel, et sinu paljukiidetud Ameerika põeb meeletut stressi ja nakkavat rasvumist. Kas sellist Eestit me tahame?
02:21-le
Tänud märkuse eest, ega ma pole jumal, et vigu ei tee aga eks ma üritan nendest ka õppida.
Priit vaata, mul on treeningpäevik lihtsal tabelarvutusprogrammi lehel, mille ajalugu momendil ulatub 5 aasta taha. Alguses olid seal kirjas nii tunnid kui kilomeetrid ja kaal ning treenitav ala ja trass ja erinevad trassi rekordid. Mõne aja pärast peale pulsoka soetamist lisandus ka viimase näit. Alguses oli asjal lihtsalt kroonikaline väärtus. Pärast piisava ajahorisondi tekkimist aga oli seda väga mugav kasutada ka oma seniste tulemustega võrdlemiseks ja erinevate treeningmeetodite hindamiseks. Teadupärast on treeningutel teatavad individuaalsed mustrid, mis annavad konkreetse indiviidi jaoks parimad tulemused, millest äsja ka rax ääriveeri vihjas. Treenitava ülesanne on need mustrid oma kogemustest üles leida ja copy-paste'da. Enne olulisi üritusi pole enam aega väga palju uusi metoodikaid katsetada ja siin kulub eelnev kogemus marjaks ära. See on ka vihjeks 02:21-le miks ma olen otsustanud kuni 19. treeningkorrani kasutada oma vana ja äraproovitud meetodit. Priidule kinnast visates ei saa lihtsalt teisi meetodeid liiga kergelt enam oma programmi linkida. Loomulikult pole see ideaalne, kuid eeldatavasti siiski piisav.
Nojah, mul ei ole kuskilt võtta pikka treeningute ajalugu. Mul läheb alles teine aasta suusatrenniga. Ja see aasta on hoopis teistsugune ettevalmistus kui mullu. Sest Kalmer Tramm seletas, et 18-22 nädala tagant tuleb asju põhjalikult muuta, kui tahad uuele tasemele jõuda. Siit siis küsimus, et mis kasu on sel juhul möödaniku infost, kui asju tuleb nagunii muuta?
Täiesti arusaamatu suhtumine inimese poolt, kes kulutab treeningule nii suure osa oma vabast ajast. Et päeviku pidamine on euroopalik eluviis - vaadata kogu aeg tagasi. Hale naljakas väide. Andmete analüüsil on väga oluline roll treenimisel ja plaanide koostamisel. Loodan siiralt, et sellist juttu aetakse puhtalt rumalusest, teadmatusest, sest ei teata lihtsalt mida nende andmetega on võimlaik teha. Selles on õigus, et niisama neid imetleda pole mõtet. Sellises mahus treenida ilma pulsikellata on, ok veel kuidagi mõistetav(kiiks või nii) aga ilma analüüsita on lihtsalt rumal.
Täna sellises mahus treenida ilma hilisema analüüsi võimaluseta, seda võib nimetada oma lõbuks sportimiseks, mitte treeneri plaani järgi arenemiseks
Ma pakun välja, et 2008.a neliküritusel on selliseid mehi, kes Priitu kõigil aladel võidavad, mitte rohkem kui 5. Kui Sa sama suudad, siis peaksid tulema vähemalt esimese kuue, äärmisel juhul kümne hulka. Julgen enda kogemuse põhjal öelda, et see nõuab lisaks korralikule trennile 100 % õnnestumist kõikidel aladel. Loodetavasti saame me tulevikus selle blogi abil selgust, kuidas kellegi eesmärgid on täitunud. Mis aga puudutab Priidu kurtmist konkurentide ärakadumise üle, siis need vähesed reaalsed konkurendid jagunevad ilmselt mööda kallist Eestimaad laiali (nt Tartu Nelikürituse esikümnes oli 2007.a kolm tartlast). Muuseas, ka mina ei näinud laupäeval rullsuuskadega 5 cm paksusest lumelögast läbi raiudes ühtegi konkurenti.Tagantjärele peab aga ütlema, et parem, kui ka mind keegi poleks näinud, sest treeningplaani täitmine lõppes tänu vees sumpamisele haigusvimmaga...
Neid mehi oli eelmine aasta üle kümne sh eestimaalasi oli kümme. Nõrgim Priitu kõikidel aladel alistanud tulemus oli üldkokkuvõttes kuskil 20-30 vahel.
Priidu võitmiseks kõigil aladel tuleb vaid lõpetada enne teda ja arvestades tema treening metoodikat pole see mingi kaelamurdev üritus.
"..mis kasu on sel juhul möödaniku infost"
Lihtne näide-enne tippsündmust viimasel nädalal(nädalatel) täpselt õige koormuse leidmine-kasvõi mingi varasema õnnestunud võistluse eelse ettevalmistuse kopeerimine(mugandustega muidugi). Mitu korda sa Priit oled sel aastal sellega ämbrisse astunud-Pühajärve... Oleks sul kõik punktuaalselt kirjas teaksid täpselt mitu lõiku ja kui pikalt ja kui kiirelt võiksid endale mõni päev enne starti lubada.
Võrrelda Priidu tulemusi eelmise aastaga on sama, mis võrrelda lumikatte paksust suvel ja talvel... Kes vähekenegi selle blogiga tuttav saab aru, et eelmise aasta tulemustest saab asi olema väga-väga kaugel. Jooksus ja suusatamises on väga reaalne tema jõudmine vastavalt 30-50 ja 80-100 vahele. Eks katsu leida Nelikürituse lõpetajate seast selliseid.
Areng ei käi nii suurte hüpetega et mõne kuu taguseid tegemisi arvesse ei saa võtta. Ja kui veel vaadata kuidas PP käib treeningplaani rikkudes dendropargis kepijooksu tegemas(topeltAnsipit tegemas) siis mul on tunne et sel aastal võidavad PP-d kõik kel selleks vähegi soovi on.
Asjakohane artikkel oli tänases paberlehes -"Ansipi tegemine lõppeb fiaskoga",soovitaks Priidulgi kirjutamise kõrvalt lugeda ja JÄRGIDA.
Kipun juba Priidu eest talle eesmärke seadma, kuid minu loogika on järgmine:
1. suusas on tema tulek 100 hulka igati normaane, sest eelmisel aastal sõitis ta enamuse distantsist (jättes välja alguse probleemid) esimese 150 sõitja tempos. Arvestades seekordset professionaalset ettevalmistust pole sealt 100 sisse tõusmine mingi probleem.
2. jooksus oli tema kaotus Sügisjooksul (tõsi, 10 km distantsil) 19 %. Samas võib pea kindlalt väita, et sellisel tasemel jooksja suudab suhteliselt sama tubli olla ka 23 km jooksus. Eelmisel aastal tähendanuks see Jooksumaratonil kohta esimese 25 seas. Arvestades, et Kośelviga võrdlus pole ehk päris adekvaatne (vahe teise kohaga oli liiga suur), siis oleks minu pakutud koht 30-50 üsna tõenäoline.Tuleb arvestada ka suvist jooksu ´eriettevalmistust´, mistõttu tema kevadine tulemus ei näita tänast taset.
3. Rattasõidus oli Priidu kasutada ratas (rattad), millega esimese 100 sõitjad ei läheks isegi poodi piima järele. Ainuüksi parem ratas ja üldine treenituse tõus annavad suure edasimineku. Kui veel on viitsimist ka pisutki rattatrenni teha, siis ei näe ma mingit takistust mõlemal rattaalal 300-400 hulka tulla.
Kui nüüd vaadata 2007.a nelikürituse lõpuprotokolli, siis oli vaid 4 meest, kes näitasid eelpooltoodutest igal alal paremaid tulemusi. Seega jään oma pakkumise juurde, et samamoodi jätkates on igal alal Priidu edestajaid 2008.a mitte üle 5. Seda rõõmsamad võivad olla need, kes on sellise eesmärgi endale seadnud ja seda ka suutnud. Eks see ole lõpuprotokollidest näha.
Igatahes Ansipi tegemisest an asi siin kaugel ning vastupidavusaladel (eriti veel nende kokkuvõttes) on ettevalmistus ja tulemus üsna selges korrelatsioonis ning selleks, et seda enam-vähem prognoosida, ei pea just Einstein olema. Mis muidugi ei välista terviseriketega seonduvaid riske.
Ohoo, siin pakutakse Priidule suusa maratonil juba kohta 80 hulgas. Eelmisel maratonil oli esimese saja sees umbes pooled osalejad väljastpoolt Eestit.
Kui see aasta tuleb väljastpoolt samapalju või veel rohkem sõitjaid kes esi saja sisse sõidavad ja osalevad ka Eesti profid ja pool profid siis on 100 sisse tulek üli super tulemus. Ja kardan , et puudu võib jääda pulsi kellajagu!
Kahtlemata on Priit visa tegija, kuid täna ennustada kellegi tegelikku tulemust on kindlasti suvise ja talvise lumikatte võrdlemine, sest nelikuhooaja ettevalmistus on alles algstaadiumis. Teades isegi kuidas Eesti tippässad võistlushooaja lävepakul oma prognoosidega pange panevad, pole täna kohane neliku arvestuses kellegile kohti veel jagama hakata. Kindlasti ei ole Priidu alistamine lumme laskmine aga samuti mitte ulme ;)
Hei, head sõbrad, väga vahva siin lugeda, kuidas laskmata karu nahka jagatakse. Väga põnev! Äkki peaksime kihlveokontori avama?
Igatahes väga tiivustav, kui leidub minusse uskujaid, eriti neid, kes seda analüüsi alusel teevad. See annab kohe lisaenergiat ja küllap parandab selle osa, mis mõne väitel pulsikella puudumise tõttu tulemusest muidu puudu võiks jääda.
Aitäh kõigile kirglikele kaasarääkijatele! Kui oleksin naine, siis ütleksin, et I love you. Aga ei ole, mistõttu pean piirduma meheliku tänuga kõigile.
Postita kommentaar
<< Esileht